Õppenõukogu 1

Ainevaldkond „Kehaline kasvatus“

1.1Ainevaldkonna pädevuse määratlemine ning gümnaasiumi lõpetajate oodatavad pädevused
Gümnaasiumi kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb liikumisest rõõmu ja on kehaliselt aktiivne, soovib olla terve ning kehaliselt vormis;

2) mõistab regulaarse kehalise aktiivsuse mõju ja rakendab seda oma tervise tugevdamiseks;

3) arendab oma liikumisoskusi ja omab valmisolekut õppida uusi spordi- ja liikumisalasid;

4) järgib kehalisel tegevusel ohutus- ja hügieeninõudeid, teab, kuidas käituda liikumisel/sportimisel esineda võivate õnnetusjuhtumite korral;

5) jälgib oma kehalise vormisoleku taset ning oskab oma töövõimet regulaarse treeningu abil parandada;

6) on vastutustundlik, koostööaldis, kaaslasi austav, neid abistav ja nendega arvestav;

7) väärtustab kehakultuuri rahvusliku ja rahvusvahelise kultuuri osana.

Gümnaasiumi lõpetaja:

1) väärtustab elu ning mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele ja tunneb rõõmu liikumisest/sportimisest;

2) omab teadmisi, oskusi ja kogemust liikumise/tervisespordi iseseisvaks harrastamiseks sise- ja välistingimustes;

3) liigub/spordib reeglistikku, ohutus- ja hügieeninõudeid järgides, teab, kuidas käituda sportimisel esineda võivates ohuolukordades;

4) suudab objektiivselt hinnata oma kehaliste võimete taset ja kasutada sobivaid vahendeid ning meetodeid nende arendamiseks;

5) liigub/spordib oma kaaslasi austades ja keskkonda säilitades;

6) on koostöövalmis, suudab juhendada oma kaaslasi lihtsamate kehaliste harjutuste sooritamisel;

7) on kursis Eestis ja maailmas toimuvate spordisündmuste ning tantsuüritustega;

8) omab teadmisi kehakultuuri arenguloost Eestis ja maailmas, mõistab kehakultuuri osa tänapäeva ühiskonnas
1.2.Ainevaldkonna õppeained ja maht
Õppeaine kursused jagunevad

10. klass - 2 kursust

11. klass - 2 kursust

12. klass – 2 kursust

1, 3, 5 kursus ( igal kursusel 35 tundi)
kergejõustik 8 t

orienteerumine 4 t

võimlemine 10 t

tantsuline liikumine 2 t

sportmängud 9 t

ujumine 2 t

2, 4, 6 kursus ( igal kursusel 35 tundi)
suusatamine 12 t

kergejõustik 6 t

orienteerumine 4 t

sportmängud 5 t

ujumine 8 t

1.3.Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming
Ainevaldkonda kuuluv kehaline kasvatus toetab õpilast oma tervist väärtustava, kehaliselt aktiivse eluviisi kujunemisel. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemusedvõimaldavad õpilasel regulaarset liikumist/sportimist teadlikult kasutada oma tervisetugevdamiseks. Koolis kujunenud arusaam kehakultuurist ühiskonna kultuuri osana soodustab õpilastes spordi- ja kultuurisündmuste jälgimise ja neis osalemise huvi tekkimist. Kehalise kasvatuse õppekorraldus toetab õpilase kehalist/liigutuslikku, kõlbelist, sotsiaalset ja esteetilist arengut. Gümnaasiumi kehalises kasvatuses toimub põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste süvendamine ja täiendamine. Õppesisu konkretiseerimisel, õppemeetodite ja -vormide valikul lähtutakse vajadusest suunata õpilast tema elukestva liikumisharrastuse kujunemisel. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmiste, oskuste ja kogemustega soodustatakse õpilasele sobiva liikumisharrastuse leidmist ning luuakse valmidus jälgida oma kehalise vormisoleku taset ja oskus seda arendada. Kehalise kasvatuse kohustuslike kursuste raames õpetatakse võimlemist, kergejõustikku, sportmänge, tantsulist liikumist, orienteerumist ja talialadest suusatamist. Teadmisi liikumisest/spordist ja nendega tegelemisest, sh spordiajaloost, liikumiskultuurist, liikumisharrastuse kavandamisest, enesekontrollist ,esmaabist spordivigastuste korral, edastatakse praktilistes tundides tegevuse käigus ning teooriatundides ja õpilasi iseseisvale (tunnivälisele) õppele suunates.

Kehalise kasvatuse valikkursused pakuvad võimalust süvendada õpilaste teadmisi ja oskusi ning arendada nende kehalisi võimeid. Kehaline aktiivsus on efektiivseim viis ennetada tervisehäireid, arendada/säilitada üldist töövõimet, kehalist vormiolekut ja vaimset tasakaalu.

1.4. Üldpädevuste kujundamise võimalusi, gümnaasiumi lõpetajate oodatavad pädevused.
Väärtuspädevuse kujunemist toetatakse kehalises kasvatuses tervist ja jätkusuutlikku eluviisi tähtsustava õppega. Tervis on inimese üheks hinnalisemaks eluväärtuseks, mille hoidmise nimel tuleb õpilasel teha põhjendatud valikuid tervisekäitumises. Austus looduse ja teiste poolt loodud materiaalsete väärtuste vastu õpetab säästvat suhtumist keskkonda. Sportlikus tegevuses järgib õpilane ise ja nõuab oma kaaslastelt võistlusmääruste täitmist. Ausa mängu põhimõtete tähtsustamine ja järgimine kõiges ja kõikjal toetavad humaanse, kõlbelise isiksuse kujunemist.

Kehalises kasvatuses omandatud teadmised rahvuslikust ning rahvusvahelisest liikumis- ja spordikultuurist avardavad õpilase silmaringi.

Kultuuri- ja väärtuspädevus kujundatakse koolis eelkõige isikliku eeskuju, vastastikust lugupidamist kujundava õpikeskkonna loomise kaudu. Vastavaid teemasid käsitletakse kehalise kasvatuse tundides. Kultuuri- ja väärtuspädevust aitavad kujundada erinevad õppemeetodid (eluliste olukordade modelleerimine, rollimängud, arutlused, diskussioonid), tunniväline töö, kooli ühisüritused (spordipäevad, spordiüritused).

Sotsiaalne pädevus on õpilase oskus mõista oma tegevuse võimalikke tagajärgi ning jälgida/kontrollida oma käitumist: vältida ohuolukordi, olla kaaslaste suhtes viisakas, tähelepanelik, abivalmis jne. Emotsionaalsetes võistlussituatsioonides õpib õpilane oma võidurõõmu või kaotusekibedust sobival viisil väljendama. Koostöö kaaslastega õpetab õpilast inimestevahelisi erinevusi aktsepteerima, neid suhtlemisel arvestama, aga ka ennast kehtestama.

Tamsalu Gümnaasiumis on positiivne, üksteist toetav keskkond, kus arvestatakse õpilaste erisustega ning võimaldatakse neile mitmekülgset arengut. Sotsiaalse pädevuse kujunemisele aitab kaasa kõigi koolitöötajate isiklik eeskuju.

Kehalises kasvatuses toimub ühistegevuse kaudu õpilase võimekuse esiletoomine ja oskuste arendamine. Areneb õpilase kohanemisvõime, koostööoskus, empaatia, tahte omadused, eneseväljendusoskus ning distsipliin.

Tamsalu Gümnaasium toetab õpilaste osalemist võistlustel ja tunnustab edukaid.

Enesemääratluspädevus on oskus hinnata oma kehalisi võimeid ning valmisolek neid arendada, samuti suutlikkus jälgida ja kontrollida oma käitumist, järgida terveid eluviise ning vältida ohuolukordi.

Tamsalu Gümnaasium on kool, kus korraldatakse spordipäevi (kergejõustik, suusatamine, pallimängud,).

Kool toetab õpilaste osalemist erinevate huvi- ja spordiringide töös.

Õpipädevuse arengut soodustavad õpilase oskus analüüsida ja hinnata oma liigutusoskuste ja kehaliste võimete taset ning seada eesmärke ja valida tundides õpitud alade/harjutuste seast sobivaimad liigutusoskuste ja kehalise töövõime täiustamiseks. Koolis tekkinud spordihuvi toetab valmisolekut õppida uusi liikumisviise ja suunab õpilasi sellekohast infot hankima.

Heaks vahendiks on uurimistööde, referaatide, esitluste koostamine, mis õpetavad töötamist erinevate allikate, õpikute, lisamaterjalidega ja saadud infot analüüsima. Õpilasel aidatakse kujuneda osavaks, teadlikuks infootsijaks.

Suhtluspädevuse arengut soodustab spordi- ja liikumisalase oskussõnavara kasutamine, sõnaline eneseväljendusoskus ning teabe- ja tarbetekstide lugemine/mõistmine. Sporditehniliste oskuste analüüs, kehalise töövõime näitajate ja sporditulemuste dünaamika selgitamine eeldavad õpilaselt matemaatikale omase keele, seoste, meetodite jms kasutamise oskust ning toetavad matemaatikapädevuse kujunemist.

Suhtluspädevuse arendamiseks leitakse ainetundides võimalusi suuliseks esinemiseks (nt võistlusmängu kirjeldamine). Suhtluspädevust arendatakse tunnivälises tegevuses, organiseerides üritusi, kus õpilastel on võimalik esineda ( spordipäevadel kohtunikuna). Õpilased koostavad reeglitepäraseid uurimistöid ning kaitsevad neid suuliselt kaasõpilaste ning kaitsmiskomisjoni ees. Suhtluspädevuse arendamisega kaasneb infootsimine erinevatest allikatest ning leitud teabe analüüs ning tõepärane hindamine.

Ettevõtlikkuspädevuse arengut soodustab oskus näha probleeme ja leida neile lahendusi; püstitada eesmärke, genereerida ideid ning sobivaid vahendeid ning meetodeid kasutades leida teostusviise. Kehalises kasvatuses õpib õpilane analüüsima oma tervislikku seisukorda ja töövõimet, kavandama ja realiseerima tegevusi tervise tugevdamiseks ja töövõime parandamiseks. Sportlikus tegevuses aset leidev koostöö õpetab õpilast arukaid riske võttes toime tulema.

Ettevõtlikkuspädevuse arendamist suunatakse Tamsalu Gümnaasiumis eelkõige klassi ühistegevuse ja tunnivälise tegevuse kaudu, õpilased organiseerivad aineõpetajate toel kooli spordiüritusi jm.

Digipädevus

Tamsalu Gümnaasiumi õpilane on suuteline kasutama digitehnoloogiat õppeprotsessis, vajalike otsuste tegemisel. Õpilane suudab orienteeruda pidevalt uuenevas digimaailmas. Õpilane oskab digimaailmas turvaliselt toimetada ennast ja teisi kahjustamata. Aineõpetajad on õpilastele eeskujuks nüüdisaegsete digivahendite kasutamisel. TG lõpetanud on vastustundlik e-riigi kodanik.

Kehalises kasvatuses oskab õpilane kasutada spordiga seotud äppe, neid alla laadida ning õppetöö käigus õigesti kasutada. Õpilastele antakse ülesandeid, mis eeldavad interneti kasutamist ning leitud materjali analüüsivõimet, selle kasutamist referaatides ning uurimustöödes.

1.5. Õppeainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Emakeelepädevust kujundatakse kehalises kasvatuses teksti mõistmise ning suulise ja kirjaliku eneseväljendusoskuse kaudu.

Õpilaste võõrkeeltepädevuse kujunemisele aitab kaasa erinevatest võõrkeelsetest teabeallikatest vajaliku info leidmine. Eri spordialades/liikumisviisides kasutatakse võõrsõnu ja mõisteid, mille tähendust on vaja selgitada. Loodusteaduslikku pädevust toetab kehalises kasvatuses keskkonna väärtustamine liikumisel/sportimisel. Kehalise kasvatuse kaudu kinnistuvad inimeseõpetuses, bioloogias, geograafias ja füüsikas omandatud teadmised ja oskused. Sotsiaalne pädevus on tihedalt seotud inimeseõpetuse, ajaloo, ühiskonnaõpetusega. Kehaline kasvatus õpetab õpilast tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemisel.

Koolis omandatud teadmised ja oskused võimaldavad õpilasel kavandada ja korraldada enda liikumisharrastust.

Kunstipädevuse arengut kindlustab õpilase suutlikkus seostada muusikat ja liikumist, väljendada end loominguliselt liikumisega muusika saatel. Kunstipädevuse kujunemist toetavad spordialade/liikumisviiside isikupärane ja loominguline käsitlus, valmisolek leida erinevatele ülesannetele uusi ja omanäolisi lahendusi, uurimistulemuste vormistamine ja esitlemine, liikumis- ja spordiürituste külastamine jms, samuti oskus märgata ilu liikumises ja enda ümber.

1.6. Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Läbivat teemat „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” toetatakse kehalises kasvatuses õpilaste innustamisega olema terve, omandama järjepidevalt uusi liikumisalaseid teadmisi ja oskusi ning tugevdama oma tervist ja parandama töövõimet. Võimekuse ja sügavama huvi ilmnemisel spordi ja/või liikumisharrastuse vastu suunatakse õpilast tema tulevase kutsevaliku tegemisel, tema karjääri kujundamisel.

Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng” käsitlemist toetatakse kehalises kasvatuses kohustuslike ja valikkursuste raames. Looduses harrastatavate spordialade õppekorraldus väärtustab keskkonda ning soodustab õpilase kujunemist keskkonnateadlikuks liikumise harrastajaks.

Tamsalu Gümnaasiumis korraldatakse õppekäike ja matku.

Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” kaudu toetatakse õpilaste soovi tunnivälise liikumisharrastuse kaudu organiseerida ja viia läbi spordi- ja liikumisüritusi ning osaleda neis; suunatakse õpilaste juhendamisel tegutsevate liikumis- ja treeningrühmade tegevust.

Klassi- ja kooliväliste tegevuste ning projektide kaudu toetatakse õpilaste initsiatiivi ürituste korraldamisel.

Läbiva teema „Kultuuriline identiteet” raames hoiab õpilane end kursis toimuvate spordivõistluste ja tantsuüritustega, kehakultuuri arengulooga Eestis ja maailmas ning mõistab Eesti sportlaste eduka esinemise tähtsust tippspordis rahvusliku identiteedi kandjana. Õpilane õpib hindama Eesti tantsu, tunnetab oma kuuluvust eesti kultuuri keskkonda, austab oma rahva kultuuri ja väärtustab noorte ja üldtantsupidude traditsiooni Eesti kultuuripildis ning UNESCO maailmapärandi nimekirjas.

Teema „Teabekeskkond” kaudu suunatakse õpilast leidma, koguma ja analüüsima oma tervise hoidmiseks/tugevdamiseks, iseseisva spordi- ja liikumisharrastuse kujundamiseks ja teadlikuks treenimiseks vajalikku infot. Õpilases tekitatakse huvi jälgida erinevaid infokanaleid, mille kaudu saab olla kursis spordi- ja tantsusündmustega.

Tamsalu Gümnaasiumi õpilasi suunatakse ainetundides koostama referaate, esitlusi. 11. klassi õpilased koostavad uurimistöö.

Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” rakendused seostuvad kehaliste võimete näitajaidpuudutavate materjalide kogumise, analüüsimise, võrdlemise ja järelduste tegemisega, et selle kaudu leida õpilase arenguks sobivaid nüüdisaegseid lahendusi ja vahendeid.

Tamsalu Gümnaasiumis suunatakse õpilast kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks (kodused kontrolltööd, uurimustööd). Õpilast suunatakse arendama loovust, koostööoskusi ja algatusvõimet (spordipäevad noorematele koolikaaslastele)

Läbiva teema „Tervis ja ohutus” puhul on kehalisel kasvatusel kanda oluline osa. Tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, arusaamade, oskuste ja kogemuste omandamist ning õpilase väärtushinnangute kujunemist toetatakse kohustuslike ja valikkursuste ning tunnivälise tegevuse kaudu. Kehaline tegevus toimub tervislikus ja turvalises õpikeskkonnas. Nimetatud teema võimaldab õpilasel mõista kehalise aktiivsuse (liikumise/sportimise) tähtsust tervisele ja kujundada oma liikumisharrastust.

Tamsalu Gümnaasiumis pooldatakse tervislikku eluviisi, kaasates õpilasesindust, lapsevanemaid. Tehakse koostööd kooli puhvetiga tervislike toitude ja jookide propageerimisel. Korraldatakse spordiüritusi õpilastele. Kool peab tähtsaks, et õpilased suusataksid ning ujuksid kehalise kasvatuse tundide ajal.

Läbiv teema „Väärtused ja kõlblus” seostub spordis ausa mängu põhimõtete järgimisega kehalises kasvatuses ning tunnivälises tegevuses. Sportlikus tegevuses kehtivate reeglite mõistmine ja järgimine igapäevaelus toetab kujunemist kõlbeliseks isiksuseks.

Tamsalu Gümnaasiumi kehalise kasvatuse tunnis õpetatakse õpilasi ette nägema, võimaluse korral vältima ja lahendama väärtuste ja kõlbeliste normidega seotud konfliktsituatsioone. Väärtus- ja kõlblusnormide kujundamisel on tähtis kehalise kasvatuse õpetajate eeskuju. Väärtusi kujundavad kõik ainetunnid, ühisüritused.

1.7. Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine
Õppetegevuse korraldamisel

1)lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) jälgitakse, et õpilase õpikoormus on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks;

3) võimaldatakse õppida üksi ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja –vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: looduskeskkond- Tamsalu terviserajad (suusatamine, orienteerumine, murdmaajooks), spordihoone.

7) kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, uurimistöö koostamine jne.

1.8.Hindamise alused
Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Kehalise kasvatuse hindamisel lähtutakse õppeaine eesmärkidest ja saavutatud õpitulemustest. Hindamine annab tagasisidet õpilase aktiivsuse (töökuse), püüdlikkuse ja arengu kohta.

Kehalises kasvatuses hinnatakse õpilase teadmisi, liigutusoskusi ja kehalist võimekust. Hindamise objekte (millised tegevused, oskused, teadmised) ja hindamisaspekte (mida millegi puhul vaadeldakse/mõõdetakse/võrreldakse) selgitab õpilastele õpetaja õppeprotsessi algul. Õpitulemustena esitatud liigutusoskuste hindamisel arvestatakse nii saavutatud taset kui ka õpilase poolt tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud tööd. Oskuste taset hinnatakse kontrollharjutuse soorituse põhjal. Kehalistele võimetele hinnangu andmisel arvestatakse õpilase arengut (muutused võrreldes varasemate sooritustega) ning tema tehtud tööd tulemuse saavutamise nimel. Kehalisele võimekusele hinnangu andmisel on soovitav rakendada õpilasepoolset enesehindamist. Õpilase teadmistele hinnangu andmisel arvestatakse õpilase võimet rakendada omandatud teadmisi reaalses praktilises tegevuses. Teadmiste hindamise vormidena kasutatakse ka suulist või kirjalikku küsitlust, liikumis-/ sporditeemalise ettekande ja/või kehalise kasvatuse õpimapi koostamist/esitamist, treeningpäeviku pidamist ja analüüsi jms. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Kehalise ja sportimisaktiivsuse hindamisel arvestatakse õpilase aktiivsust (osavõtt, kaasatöötamine, nõuete/reeglite järgimine, koostööoskused jms) kehalise kasvatuse tundides, regulaarset treenimist (nii iseseisva kui ka organiseeritud liikumisharrastuse kujul), võistlustest ja spordiüritustest osavõttu ja/või nende korraldamist jms.

Tervisest tingitud erivajadustega õpilaste hindamisel arvestatakse nende osavõttu kehalise kasvatuse tundidest (raviarsti määratud kehaliste harjutuste sooritamine, kehalise kasvatuse õpetaja antud ülesannete täitmine jms). Ainekavva kuuluvatest õpitulemustest saab hinnata õpitavate spordialadega seotud teadmiste omandamist. Praktiliste oskuste hindamisel lähtutakse konkreetse õpilase tervislikust seisundist – hinnatakse erivajadustega õpilasele lubatud kontrollharjutusi või nende lihtsustatud variante, spordiala tehnikaelementide sooritust vms. Juhul, kui õpilase tervislik seisund ei võimalda kehalise kasvatuse ainekava täita, koostab õpetaja talle raviarsti ettekirjutuse alusel individuaalse ainekava, milles fikseeritakse õppe eesmärk, õppesisu, õpitulemused.

1.9. Füüsiline õpikeskkond
Ainekavakohase õppetegevuste läbiviimiseks:

1) korraldab kool noormeeste ja neidude kehalise kasvatuse tunnid eraldi;

2) korraldab kool õppe spordirajatistes (võimla, staadion, maneez), kus on vajalik sisseseade ainekavakohasteks õppetegevusteks;

3) suusaraja ja ujula kasutamise võimalus;

4) rõivistud ja pesemisruumid;

2. Kehaline kasvatus
2.1.1.Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Gümnaasiumi kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb liikumisest rõõmu ja on kehaliselt aktiivne, soovib olla terve ning kehaliselt vormis;

2) mõistab regulaarse kehalise aktiivsuse mõju ja rakendab seda oma tervise tugevdamiseks;

3) arendab oma liikumisoskusi ja omab valmisolekut õppida uusi spordi- ja liikumisalasid;

4) järgib kehalisel tegevusel ohutus- ja hügieeninõudeid; teab, kuidas käituda liikumisel/sportimisel esineda võivate õnnetusjuhtumite korral;

5) jälgib oma kehalise vormisoleku taset ning oskab oma töövõimet regulaarse treeningu abil parandada;

6) on vastutustundlik, koostööaldis, kaaslasi austav, neid abistav ja nendega arvestav;

7) väärtustab kehakultuuri rahvusliku ja rahvusvahelise kultuuri osana.
2.1.2. Õppeaine kirjeldus

Gümnaasiumi kehalises kasvatuses toimub põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste süvendamine ja täiendamine. Õppesisu konkretiseerimisel, õppemeetodite ja -vormide valikul lähtutakse vajadusest suunata õpilast tema elukestva liikumisharrastuse kujunemisel. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmiste, oskuste ja kogemustega soodustatakse õpilasele sobiva liikumisharrastuse leidmist ning luuakse valmidus jälgida oma kehalise vormisoleku taset ja oskust seda arendada. Kehalise kasvatuse kohustuslike kursuste raames õpetatakse võimlemist, kergejõustikku, sportmänge, tantsulist liikumist, orienteerumist, ujumist ja talialasid. Teadmisi liikumisest/spordist ja nendega tegelemisest, spordiajaloost, liikumiskultuurist, liikumisharrastuse kavandamisest, enesekontrollist jms. edastatakse praktilistes tundides tegevuse käigus ja õpilasi iseseisvale (tunnivälisele) õppele suunates.

2.1.3. Gümnaasiumi õpitulemused

Gümnaasiumi lõpuks õpilane:

1) mõistab regulaarse kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele ning tegeleb regulaarselt kehaliste harjutustega; on teadlik tervise ja kehalise aktiivsuse seosest ning kehalise koormuse mõjust organismis toimuvatele muutustele; leiab seoseid isikliku tervisliku seisundi ja kehalise aktiivsuse vahel;

2) omandab ainekavva kuuluvate liikumisviiside ja spordialade tehnika, suudab hinnata oma oskuste taset ja teab, kuidas seda täiustada ning uusi oskusi omandada;

3) järgib liikumisel/sportimisel ohutus- ja hügieeninõudeid; teab, kuidas toimida sagedamini tekkida võivate õnnetusjuhtumite ja traumade korral;

4) suhtub hoolivalt keskkonda, harjutuspaikadesse ja inventari;

5) hindab ausa mängu põhimõtteid ja järgib neid, austab oma kaaslasi, teeb koostööd täites nii liidri kui ka alluva rolli; kehaliste harjutuste sooritamisel abistab, julgestab ja juhendab oma kaaslasi;

6) analüüsib oma kehaliste võimete taset; leiab endale sobiva liikumisharrastuse ja tegutseb kehalise vormisoleku nimel;

7) tunneb rahvuslikku ja rahvusvahelist liikumiskultuuri: omab teadmisi õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost, tähtsamatest võistlustest ning tuntumatest sportlastest Eestis ja maailmas.

2.1.4. Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega; kasutatakse diferentseeritud ülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni.

Gümnaasiumi õppetegevused on:

1) organiseeritud ja iseseisev praktiline harjutamine;

2) kontrollharjutuste sooritamine ja oma kehaliste võimete kontrollimine ning tulemustele

hinnangu andmine;

3) oma ja kaaslaste tegevuse/soorituse kommenteerimine; sõnalised aruanded; vestlused;

4) liikumis-, spordi- ja terviseteemaliste materjalide lugemine ning loetu analüüsimine;

5) spordivõistlustel ja/või liikumisüritustel käimine, neist osavõtt võistleja, osaleja või

abilisena; spordi- ja/või liikumisürituste jälgimine erinevate meediakanalite vahendusel.

Õppetegevuse hulka võib arvestada osalemise treeningutel ja võistlustel väljaspool kooli.
2.1.5. Kasutatav õppekirjandus

Erinevate spordialade metoodiline kirjandus. Kehalise kasvatuse töövihikud, ajalehed, ajakirjad, internet. Õpetaja koostatud kontrolltööd, testid erinevate spordialade kohta, viktoriinid, ristsõnad.

2.2 Kehalise kasvatuse I kursus(10.klass)

Teema	Õppesisu ja -tegevused	Õpitulemused
Teadmised liikumisest ja spordist	Teadmised kehalise aktiivsuse mõjust inimese tervisele; kehalise koormuse mõjust organismile. /liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised: ala valiku põhimõtted, treeningu põhiprintsiibid, vahendid, meetodid ja vormid. Enesekontroll iseseisval treeningul. Oma treenituse hindamine. Hügieeni- ja ohutusnõuded erinevate liikumis- ja spordialadega tegelemisel. Traumade vältimine. Esmaabi enimlevinud traumade korral. Teadmised õpitud spordialade ajaloost, suurvõistlustest ja parimatest sportlastest. Erinevate spordialade võistlusmäärused. Kohtunikutegevus erinevatel spordialadel.	Õpilane: 1) selgitab kehalise aktiivsuse mõju organismile ja kehalisest koormusest tingitud muutusi organismis; 2) oskab valida endale iseseisvaks harrastamiseks sobiva liikumis- ja/või spordiala; kasutades seda ohutult oma kehalise vormisoleku parandamiseks ning töövõime tõstmiseks; 3) oskab kasutada tulemuslikult enesekontrollivõtteid; 4) oskab kavandada iseseisvat treeningut; 5) omab ülevaadet õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost ja tähtsamatest võistlustest Eestis ning maailmas, nimetab tuntumaid sportlasi; 6) tunneb õpitud spordi- ja liikumisalade olulisemaid võistlusmäärusi ja omab ülevaadet kohtunikutegevusest.
Võimlemine	Põhivõimlemine: üldarendavad võimlemisharjutused vahendita ja vahenditega. Jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutused erinevatele lihasrühmadele. Võimlemiskavade koostamine. Akrobaatika: kätelseis, ratas kõrvale, kaarsild. Harjutused akrobaatikas, poomil (T), rööbaspuudel, toenghüpped, rõngastel.	Kursuse lõpul õpilane: 1) sooritab õpitud elementidest harjutuskombinatsioonid akrobaatikas, poomil (T), rööbaspuudel, rõngastel ja toenghüppe; 2) julgestab ja abistab kaasõpilasi harjutuste sooritamisel.
Kergejõustik	Kiirjooksu, tõkkejooksu, kaugushüppe ja heitealade eelsoojendus. Ringteatejooks. Kestvusjooks. Tõkkejooks. Kaugushüpe. Kõrgushüpe. Heitealad. Kohtunikutegevuse tutvustamine	Kursuse lõpul õpilane: 1) sooritab kiirjooksu stardikäsklustega; 2) sooritab kehalise võimekuse testi ; 3) sooritab määrustepärased heited; 4) teab ja oskab sooritada kaugus-ja kõrgushüpet;
Sportmängud	Korvpall Põhikoolis õpitud tehnika täiustamine erinevate harjutuste kaudu. Mees-mehe kaitse. Mäng. Jalgpall Põhikoolis õpitud tehnika täiustamine. Mäng 4:4 ja 5:5. Positsioonidele omase tehnika täiustamine. Pesapall, söödumäng.	Kursuse lõpul õpilane: mängib võistlusmääruste kohaselt kahte sportmängu; Teab ja mängib erinevaid sportmänge; 3) sooritab sportmängudes kooli koostatud kontrollharjutuse põhikoolis ja gümnaasiumis õpitud tehnika elementidest
Orienteerumine	Erineva raskusastmega orienteerumisraja ja maastiku läbimine kaardiga. Suund- ja valikorienteerumine.	Kursuse lõpul läbib õpilane kaardiga harjutus- ja/või võistlusraja.
Ujumine	Sukeldumine, uppuja päästmine. Vastupidavusujumine.	Suudab ühes ujumisstiilis läbida vähemalt 100 m.
Tantsuline liikumine	Eesti rahvatantsude liigid. Tantsupidude traditsioon Eesti kultuuripildis ja UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirjas. Tempode ja rütmide eristamine (polka, reinlender, labajalavalss, rahvalik valss.	Kursuse lõpul õpilane: 1) tantsib aeglast valssi 2) hindab tantsulist liikumist kui elukestvat tervislikku harrastust.

2.3. Kehaline kasvatus II kursus (10. klass)

Teema	Õppesisu ja-tegevused	Õpitulemused
Teadmised liikumisest ja spordist	Teadmised kehalise aktiivsuse mõjust inimese tervisele; kehalise koormuse mõjust organismile. Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised: ala valiku põhimõtted, treeningu põhiprintsiibid, vahendid, meetodid ja vormid .Enesekontroll iseseisval treeningul. Oma treenituse hindamine. Hügieeni- ja ohutusnõuded erinevate liikumis- ja spordialadega tegelemisel. Traumade vältimine. Esmaabi enimlevinud traumade korral. Teadmised õpitud spordialade ajaloost, suurvõistlustest ja parimatest sportlastest. Erinevate spordialade võistlusmäärused. Kohtunikutegevus erinevatel spordialadel.	Kursuse lõpul õpilane: 1) selgitab kehalise aktiivsuse mõju organismile ja kehalisest koormusest tingitud muutusi organismis; 2) oskab valida endale iseseisvaks harrastamiseks sobiva liikumis- ja/või spordiala; kasutades seda ohutult oma kehalise vormisoleku parandamiseks ning töövõime tõstmiseks; 3) oskab kasutada tulemuslikult enesekontrollivõtteid; 4) oskab kavandada iseseisvat treeningut; 5) omab ülevaadet õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost ja tähtsamatest võistlustest Eestis ning maailmas, nimetab tuntumaid sportlasi; 6) tunneb õpitud spordi- ja liikumisalade olulisemaid võistlusmäärusi ja omab ülevaadet kohtunikutegevusest.
Kergejõustik	Kiirjooksu, kaugushüppe ja kuulitõuke eelsoojendus. Ringteatejooks. Kestvusjooks. Kaugushüpe. Heitealade tehnika täiustamine.. Kohtunikutegevuse tutvustamine	Kursuse lõpul õpilane: 1) sooritab kaugushüppe paku tabamisega; 2) sooritab Cooperi testi 3) sooritab kiirjooksu stardikäsklustega 4) suudab täita heitealade võistlusmäärusi;
Sportmängud	Korvpall Põhikoolis õpitud tehnika täiustamine erinevate harjutuste kaudu. Sööt ja lõige rünnakul. Mees-mehe kaitse. Mäng. Jalgpall Põhikoolis õpitud tehnika täiustamine erinevate harjutuste kaudu. Mäng 4:4 ja 5:5. Positsioonidele omase tehnika täiustamine. Jalgpalluri individuaalne ettevalmistus: oma tugevate külgede arendamine.	Kursuse lõpul õpilane: 1) mängib võistlusmääruste kohaselt kahte sportmängu; 2) sooritab sportmängudes kooli koostatud kontrollharjutuse põhikoolis ja gümnaasiumis õpitud tehnika elementidest
Suusatamine	Põhikoolis õpitud suusatehnika täiustamine erinevates maastikutingimustes. Ettevalmistus suusavõistlusteks ja osalemine seal.	Kursuse lõpul õpilane: 1) läbib 5 km distantsi (T) või 10 km distantsi (P); 2) kasutab erinevaid suusatehnikaid sõltuvalt maastikust; 3) oskab hooldada oma suusavarustust.
Ujumine	Krool, selili krool, rinnuliujumine- start ja pööre, distantsi läbimine. Sukeldumine, uppuja päästmine. Vastupidavusujumine.	Kursuse lõpuks õpilane: tunneb krooli ja selili krooli tehnikat, suudab ühes ujumisstiilis läbida vähemalt 100 m. suudab kiiresti ujuda 50m 3) suudab vabalt valitud tehnikaga läbida 700m

2.4. Kehaline kasvatus III kursus ( 11. klass)

Teema	Õppesisu ja -tegevused	Õpitulemused
Teadmised liikumisest ja spordist	Teadmised kehalise aktiivsuse mõjust inimese tervisele; kehalise koormuse mõjust organismile. Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised: ala valiku põhimõtted, treeningu põhiprintsiibid, vahendid, meetodid ja vormid .Enesekontroll iseseisval treeningul. Oma treenituse hindamine. Hügieeni- ja ohutusnõuded erinevate liikumis- ja spordialadega tegelemisel. Traumade vältimine. Esmaabi enimlevinud traumade korral. Teadmised õpitud spordialade ajaloost, suurvõistlustest ja parimatest sportlastest. Sporti ja sportimist reglementeerivad dokumendid. Kohtunikutegevus erinevatel spordialadel.	Kursuse lõpul õpilane: 1) selgitab kehalise aktiivsuse mõju organismile ja kehalisest koormusest tingitud muutusi organismis; 2) oskab valida endale iseseisvaks harrastamiseks sobiva liikumis- ja/või spordiala; kasutades seda ohutult oma kehalise vormisoleku parandamiseks ning töövõime tõstmiseks; 3) oskab kasutada tulemuslikult enesekontrollivõtteid; 4) oskab kavandada iseseisvat treeningut; 5) omab ülevaadet õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost ja tähtsamatest võistlustest Eestis ning maailmas, nimetab tuntumaid sportlasi; 6) tunneb õpitud spordi- ja liikumisalade olulisemaid võistlusmäärusi ja omab ülevaadet kohtunikutegevusest.
Võimlemine	Põhivõimlemine: üldarendavad võimlemisharjutused vahendita ja vahenditega. Jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutused erinevatele lihasrühmadele. Akrobaatika: õpitud akrobaatiliste elementide kordamine. Harjutused akrobaatikas, poomil (T), rööbaspuudel, rõngastel. 2 erinevat toenghüpet.	Kursuse lõpul õpilane: 1) sooritab õpitud elementidest kava akrobaatikas, poomil (T), rööbaspuudel. rõngastel ja 2 toenghüpet; 2) julgestab ja abistab kaasõpilasi harjutuste sooritamisel.
Kergejõustik	Kiirjooksu eelsoojenduse läbiviimine kaasõpilastele. Kiirjooksu tehnika täiustamine. Kõrgushüppe tehnika kinnistamine. Kestvusjooks. Heidete tehnika täiustamine. Kohtunikutegevus.	Kursuse lõpul õpilane: Sooritab kiirjooksu stardikäsklustega Teab ja sooritab tehniliselt õigesti erinevaid kergejõustiku alasid. Sooritab kehalise võimekuse testi.
Sportmängud	Korvpallitehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide kaudu. Mees-mehe kaitse. Katted. Kohtunikutegevuse tutvustamine. Võrkpalli, indiaca ja puutepalli tutvustamine. Jalgpall Tehnika täiustamine mängus. Positsioonidele omase tehnika täiustamine. Mängu taktika.	Kursuse lõpul õpilane 1) mängib võistlusmääruste kohaselt kahte sportmängu; 2) sooritab sportmängudes kooli koostatud kontrollharjutuse põhikoolis ja gümnaasiumis õpitud tehnika elementidest; Oskab erinevaid sportmänge;
Orienteerumine	Erineva raskusastmega orienteerumisradade ja maastike läbimine kaardiga. Läbitud raja analüüs. Orienteerumine kui liikumisharrastus.	Kursuse lõpul läbib õpilane kaardiga harjutus- ja/või võistlusraja
Ujumine	Sukeldumine, uppuja päästmine. Vastupidavusujumine.	Kursuse lõpuks õpilane: Suudab ujuda 200m vabalt valitud stiilis.
Tantsuline liikumine	Tempode ja rütmide eristamine (polka, reilender, labajalavalss, rahvalik valss.	Kursuse lõpul õpilane: 1) kasutab eneseväljenduseks erinevaid tantsutehnikaid ja -stiile; 2) hindab tantsulist liikumist kui elukestvat tervislikku harrastust.

2.5. Kehaline kasvatus IV kursus (11.klass)

Teema	Õppesisu ja -tegevused	Õpitulemused
Teadmised liikumisest ja spordist	Teadmised kehalise aktiivsuse mõjust inimese tervisele; kehalise koormuse mõjust organismile. Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised: ala valiku põhimõtted, treeningu põhiprintsiibid, vahendid, meetodid ja vormid .Enesekontroll iseseisval treeningul. Oma treenituse hindamine. Hügieeni- ja ohutusnõuded erinevate liikumis- ja spordialadega tegelemisel. Traumade vältimine. Esmaabi enimlevinud traumade korral. Teadmised õpitud spordialade ajaloost, suurvõistlustest ja parimatest sportlastest. Sporti ja sportimist reglementeerivad dokumendid.	Kursuse lõpul õpilane: 1) selgitab kehalise aktiivsuse mõju organismile ja kehalisest koormusest tingitud muutusi organismis; 2) oskab valida endale iseseisvaks harrastamiseks sobiva liikumis- ja/või spordiala; kasutades seda ohutult oma kehalise vormisoleku parandamiseks ning töövõime tõstmiseks; 3) oskab kasutada tulemuslikult enesekontrollivõtteid; 4) oskab kavandada iseseisvat treeningut; 5) omab ülevaadet õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost ja tähtsamatest võistlustest Eestis ning maailmas, nimetab tuntumaid sportlasi; 6) tunneb õpitud spordi- ja liikumisalade olulisemaid võistlusmäärusi ja omab ülevaadet kohtunikutegevusest.
Kergejõustik	Kergejõustiku eelsoojenduse läbiviimine kaasõpilastele. Kergejõustiku alade tehnika täiustamine. Kestvusjooks. Kohtunikutegevus.	Kursuse lõpul õpilane: 1) Sooritab võistlusmääruste päraselt erinevaid kergejõustiku alasid; 2) Sooritab kehalise võimekuse testi. 3) Sooritab Cooperi testi. 4) Oskab olla kohtunik
Sportmängud	Korvpallitehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide kaudu. Mees-mehe kaitse. Katted. Kohtunikutegevuse tutvustamine. Jalgpall Tehnika täiustamine mängus 4:4, 5:5,7:7 ja 8:8. Positsioonidele omase tehnika täiustamine. Individuaalsete tugevate külgede täiustamine. Mängu taktika.	Kursuse lõpul õpilane 1) mängib võistlusmääruste kohaselt kahte sportmängu; 2) sooritab sportmängudes kooli koostatud kontrollharjutuse põhikoolis ja gümnaasiumis õpitud tehnika elementidest
Orienteerumine	Erineva raskusastmega orienteerumisradade ja maastike läbimine kaardiga. Läbitud raja analüüs. Orienteerumine kui liikumisharrastus.	Kursuse lõpul läbib õpilane kaardiga harjutus- ja/või võistlusraja
Suusatamine	Suusatamistehnika täiustamine erinevates maastikutingimustes. Suusatamise iseseisev harjutamine. Suusahooldus ning suusatamise seos teiste rahvaspordialadega.	Kursuse lõpul õpilane: 1) läbib 5 km distantsi (T) või 10 km distantsi (P); 2) kasutab erinevaid suusatehnikaid sõltuvalt maastikust; 3) oskab hooldada oma suusavarustust
Ujumine	Krool, selili krool, rinnuliujumine- start ja pööre, distantsi läbimine. Sukeldumine, uppuja päästmine. Vastupidavusujumine.	Kursuse lõpuks õpilane: tunneb krooli, rinnuliujumise ja selili krooli tehnikat; suudab nendes stiilides kiiresti ujuda; Suudab vabalt valitud stiilis ja tempos läbida 800m Teab ja sooritab rakendusujumise lihtsamaid harjutusi.

2.6. Kehaline kasvatus V kursus ( 12.klass)

Teema	Õppesisu ja -tegevused	Õpitulemused
Teadmised liikumisest ja spordist	Teadmised kehalise aktiivsuse mõjust inimese tervisele; kehalise koormuse mõjust organismile. Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised: ala valiku põhimõtted, treeningu põhiprintsiibid, vahendid, meetodid ja vormid .Enesekontroll iseseisval treeningul. Oma treenituse hindamine. Hügieeni- ja ohutusnõuded erinevate liikumis- ja spordialadega tegelemisel. Traumade vältimine. Esmaabi enimlevinud traumade korral. Teadmised õpitud spordialade ajaloost, suurvõistlustest ja parimatest sportlastest.	Kursuse lõpul õpilane: 1) selgitab kehalise aktiivsuse mõju organismile ja kehalisest koormusest tingitud muutusi organismis; 2) oskab valida endale iseseisvaks harrastamiseks sobiva liikumis- ja/või spordiala; kasutades seda ohutult oma kehalise vormisoleku parandamiseks ning töövõime tõstmiseks; 3) oskab kasutada tulemuslikult enesekontrollivõtteid; 4) oskab kavandada iseseisvat treeningut; 5) omab ülevaadet õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost ja tähtsamatest võistlustest Eestis ning maailmas, nimetab tuntumaid sportlasi; 6) tunneb õpitud spordi- ja liikumisalade olulisemaid võistlusmäärusi ja omab ülevaadet kohtunikutegevusest.
Võimlemine	Põhivõimlemine: üldarendavad võimlemisharjutused vahendita ja vahenditega. Jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutused erinevatele lihasrühmadele. Võimlemiskavade koostamine. Harjutused akrobaatikas, poomil (T), rööbaspuudel ja rõngastel. Toenghüpped.	Kursuse lõpul õpilane: 1) sooritab õpitud elementidest kava akrobaatikas, poomil (T), rööbaspuudel, rõngastel ja 2 toenghüpet; 2) julgestab ja abistab kaasõpilasi harjutuste sooritamisel.
Kergejõustik	Õpitud kergejõustikualade tehnika kinnistamine. Kestvusjooks. Õpitud spordialade võistluseelse soojenduse läbiviimine kaasõpilastele. Kohtunikutegevus.	Kursuse lõpul õpilane: Suudab võistelda õpitud kergejõustiku aladel. Oskab olla kohtunik Sooritab kehalise võimekuse testi.
Sportmängud	Korvpallitehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide kaudu. Mees-mehe kaitse. Katted. Kohtunikutegevuse tutvustamine. Võrkpalli tutvustamine . Jalgpall Tehnika täiustamine mängus 4:4, 5:5,7:7 ja 8:8. Positsioonidele omase tehnika täiustamine. Mängu taktika.	Kursuse lõpul õpilane 1) mängib võistlusmääruste kohaselt kahte sportmängu; 2) sooritab sportmängudes kooli koostatud kontrollharjutuse põhikoolis ja gümnaasiumis õpitud tehnika elementidest
Orienteerumine	Erineva raskusastmega orienteerumisradade ja maastike läbimine kaardiga. Läbitud raja analüüs. Orienteerumine kui liikumisharrastus. Erinevate orienteerumisalade tutvustamine: rattaorienteerumine, orienteerumis- matkamine.	Kursuse lõpul läbib õpilane kaardiga harjutus- ja/või võistlusraja
Ujumine	Rakendusujumine. Vastupidavusujumine.	Kursuse lõpuks õpilane: Suudab vabalt valitud tehnika ja tempoga läbida 800m
Tantsuline liikumine	Tantsude ja etenduste ja arutelu. Tantsukunsti kõlbelised väärtused. Noorte ja üldtantsupidude traditsioon Eesti kultuuripildis.	Kursuse lõpul õpilane: 1) tantsib ja analüüsib Eesti pärimus- või autoritantse; 2) kasutab eneseväljenduseks erinevaid tantsutehnikaid ja -stiile; 3) hindab tantsulist liikumist kui elukestvat tervislikku harrastust.

2.6. Kehaline kasvatus VI kursus (12.klass)

Teema	Õppesisu ja -tegevused	Õpitulemused
Teadmised liikumisest ja spordist	Teadmised kehalise aktiivsuse mõjust inimese tervisele; kehalise koormuse mõjust organismile. Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised: ala valiku põhimõtted, treeningu põhiprintsiibid, vahendid, meetodid ja vormid .Enesekontroll iseseisval treeningul. Oma treenituse hindamine. Hügieeni- ja ohutusnõuded erinevate liikumis- ja spordialadega tegelemisel. Traumade vältimine. Esmaabi enimlevinud traumade korral. Teadmised õpitud spordialade ajaloost, suurvõistlustest ja parimatest sportlastest.	Kursuse lõpul õpilane: 1) selgitab kehalise aktiivsuse mõju organismile ja kehalisest koormusest tingitud muutusi organismis; 2) oskab valida endale iseseisvaks harrastamiseks sobiva liikumis- ja/või spordiala; kasutades seda ohutult oma kehalise vormisoleku parandamiseks ning töövõime tõstmiseks; 3) oskab kasutada tulemuslikult enesekontrollivõtteid; 4) oskab kavandada iseseisvat treeningut; 5) omab ülevaadet õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost ja tähtsamatest võistlustest Eestis ning maailmas, nimetab tuntumaid sportlasi; 6) tunneb õpitud spordi- ja liikumisalade olulisemaid võistlusmäärusi ja omab ülevaadet kohtunikutegevusest.
Kergejõustik	Kergejõustiku eelsoojenduse läbiviimine kaasõpilastele. Kergejõustiku alade tehnika viimistlemine. Kestvusjooks. Kohtunikutegevus.	Kursuse lõpul õpilane: 1) Sooritab võistlusmääruste päraselt erinevaid kergejõustiku alasid; 2) Sooritab kehalise võimekuse testi. 3) Sooritab Cooperi testi. 4) Oskab olla kohtunik 5) Oskab näha ja parandada tehnikavigu.
Sportmängud	Korvpallitehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide kaudu. Erinevad kaitsetehnikad. Kohtunikutegevuse tutvustamine. Jalgpall Tehnika täiustamine mängus 4:4, 5:5,7:7 ja 8:8. Positsioonidele omase tehnika täiustamine. Mängu taktika. Võrkpalli mängu oskuse täiustamine. Erinevate sportmägude kasutamine (indiaca, pesapall, puutepall.)	Kursuse lõpul õpilane 1) mängib võistlusmääruste kohaselt kahte sportmängu; 2) sooritab sportmängudes kooli koostatud kontrollharjutuse põhikoolis ja gümnaasiumis õpitud tehnika elementidest . Oskab mängida erinevaid sportmänge. Teab reegleid.
Orienteerumine	Erineva raskusastmega orienteerumisradade ja maastike läbimine kaardiga. Läbitud raja analüüs. Orienteerumine kui liikumisharrastus.	Kursuse lõpul läbib õpilane kaardiga harjutus- ja/või võistlusraja
Suusatamine	Suusatamistehnika kasutamine erinevates maastikutingimustes. Suusatamise iseseisev harjutamine. Suusahooldus ning suusatamise seos teiste rahvaspordialadega.	Kursuse lõpul õpilane: 1) läbib 5 km distantsi (T) või 10 km distantsi (P); 2) kasutab erinevaid suusatehnikaid sõltuvalt maastikust; 3) oskab hooldada oma suusavarustust
Ujumine	Krool, selili krool, rinnuliujumine- start ja pööre, distantsi läbimine. Sukeldumine, uppuja päästmine. Vastupidavusujumine.	Kursuse lõpuks õpilane: Oskab demonstreerida krooli, rinnuli ja selili krooli tehnikat; suudab nendes stiilides kiiresti ujuda; Suudab vabalt valitud stiilis ja tempos läbida 1000m Teab lihtsamaid veest päästmise võtteid. Oskab analüüsida ja vastavalt tegutseda.