SOSE O1.137 Silvi Salupere 4.Loeng Süntaktika/semantika/pragmaatika. Peirce/Morrise semiootika ja Saussure’i semioloogia
PEIRCE´i MÄRGIKLASSIFIKATSIOON ECO interpretatsioonis
PEIRCE´i MÄRGIKLASSIFIKATSIOON ECO interpretatsioonis
Charles William Morris 1901–1978 biheiviorism Semioos kui 5-liikmeline suhe Märk mesilase tants, koera haukumine interpretaator interpretant valmisolek reageerida märgile tähendus (signification) — objektide tüüp, millede suhtes interpretaator on valmis teatud kindlal viisil reageerima kontekst
Tähenduse kolm mõõdet sõltuvalt kolmest tegevuse faasist: tähistav v.designatiivne (designative) vaadeldavad om-d meeleelundid, sensoorne närvisüsteem hinnanguline (appraisive) lõplikud (consummatory) om-d autonoomne närvisüsteem ja mälu mõnukekskused ettekirjutav (prescriptive) kuidas reageerida, et rahuldada saadud impulssi somaatiline närvisüsteem
Semantika. Märk— ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. Süntaktika. Märk — märk. Keelesisesed reeglid märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Süntaktiline mõõde implitseerib (kaasab). Käsitleb märgi struktuuri (nii sisestruktuuri kui ka seda, kuidas üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste). Need reeglid on kõige lihtsamad ja kohustuslikud. Pragmaatika. Märk — subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad „minad“. Suhted rääkija — kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud. Pragmaatiline mõõde väljendab.
Morrise näide Sõna „laud“ implitseerib (kuid ei tähista) horisontaalse pealispinnaga mööblieset, millele võib paigutada esemeid. Tähistab teatud objektide klassi (mööbliese), üldnimi, denoteerib neid objekte, millede suhtes seda sõna saab kasutada. Väljendab oma interpretaatorit (surnud keeltes see puudub). Singularia nominantur, universalia significantur.
Kuidas „lugeda“ kujutist (Eco näide)
Postimees 13.09.2006
Semantiline paradigma — nime filosoofia Herakleitos, Platon/Aristoteles. Logos. Keel kui „asjade nimede“ kogum. Lõpeb skolastikaga XVII saj Subjekt, st eseme nimi, on eelkõige mõeldav ruumis, predikaat — ajas. Sümbolism Süntaktiline XIX saj lõpp predikaadi filosoofia Henri Bergson, Impressionism. Futurism Oluline on suhe. Bertrand Russell „Maailm koosneb mitte asjadest, vaid sündmustest, faktidest. Fakte võib kinnitada või eitada, aga mitte nimetada.” Pragmaatiline. XX saj 50ndad-60ndad, egotsentriliste sõnade filosoofia, kõik põhimõisted relativiseeruvad Proust, Dostojevski, Brecht
Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure)
Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure) Märgisuhe
Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure)
Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure)
Jagada verbaalseteks/mitteverbaalseteks, seletada, mida asendavad, arutleda, kuidas, mil viisil asendavad Semantika/süntaktika/pragmaatika
Elevandi mälu http://www.khm.de/~timot/Language.html Keel kui laiendatud visuaalne protsess EM tähestik põhineb umbes 150 graafilisel elemendil (piktogrammid ja ideogrammid) oma semantiliste ja assotsiatiivsete omadustega. Need omadused määravad ära, mil viisil märgid omavahel kombineeruvad, et luua lauseid. Süntaks baseerub nendel omadustel ja kahel parameetril: - märkide suurus - märkide positsioon.
Elevandi mälu Piktograafilise ütluse tähendus sõltub tema komponentide omavahelise suhestatuse viisist: viiest erinevast märgist koosnev grupp võib produtseerida erinevaid lauseid. Märgid on kui aatomid, mis moodustavad erinevat tüüpi molekule. Selline molekulaarne süntaks võimaldab luua mittelineaarset visualiseeritud keelt. EM on avatud, loominguline keel. Võimaldab kommunikeeruda visuaalselt läbi Interneti.
Näide “Elevandi mälu” teatest
Juubeliaasta liiklusmärk 2300 krooni tk
Dostları ilə paylaş: |