Keemia ajalugu
(FKFE. 01.065)
-
Sissejuhatus
Keemia ajaloo käsitlused ja periodiseerimine. Lühiülevaade inimühiskonna tekkimisest ja arengust.
2. Keemia ajaloo alkeemia-eelne periood ( kuni IV saj. p.Kr.)
Empiiriliste faktide kogunemine ja praktiliste keemiaoskuste areng Vanas Egiptuses; Vana-Kreeka natuurfilosoofia (Thales, Herakleitos, Puthagoras, Demokritos, Empedokles, Anaxagoras, Platon, Aristoteles, Epikuros jt.), ettekujutus algelementidest (stiihiatest), atomistlikud seisukohad.
3. Alkeemia periood ( IV – XVI saj. )
Metallide transmutatsiooni ideede kujunemine (Aleksandria periood), keemia Hiinas ja Indias; Araabia alkeemia (Geber, Rhazes, Avicenna), alkeemia keskaja Lääne-Euroopas (Albertus Magnus, Roger Bacon, Lully); alkeemia taandumine.
4. Keemia ühendamise periood ( XVI – XVIII saj. )
Iatrokeemia periood (Paracelsus, Agricola, Libavius); üleminekuperiood (Helmont, Glauber, Kunckel jt.); pneumaatiline keemia (gaaside avastamine, gaasiseadused) (Boyle, Black, Rutherford, Cavendish, Priestley, Scheele jt.); flogistoniteooria – esimene üldistav teooria keemias (Stahl); flogistoniteooria kummutamine Lavoisier´ poolt, Lavoisier´ tööde tähtsus keemia edasises arengus.
-
Keemia kvantitatiivse käsitluse algusperiood ( XIX saj. 1. pool )
Ainete koostise püsivus, kordsed suhted (Richter, Berthollet, Proust); atomistika areng (Dalton, Gay-Lussac, Avogadro); keemilised vooluallikad, elektrolüüs (Volta, Davy, Faraday); mõistete täpsustamine (Berzelius, Cannizzaro).
6. Tänapäeva keemiateaduse kujunemine ( alates XIX saj. 2. poolest )
Perioodilisussüsteem, (Döbereiner, Newlands, Mayer, Mendelejev); orgaaniline keemia (Liebig, Wöhler, Dumas, Laurent, Wurtz, Kolbe, Berthelot jt.); valentsiteooria, ühendite struktuur (Frankland, Kekulé, Butlerov jt.); Spektraalanalüüs (Bunsen, Kirchoff); füüsikaline keemia (Hess, Gibbs, Le Châtelier, Arrhenius, Ostwald, Nernst, Van´t Hoff jt.); kompleksühendid (Werner); kvantmehhaaniline aatomiehituse mudel, keemilise sideme teooriad (Bohr, Heisenberg, Pauling, Lewis jt.).
7. Keemia areng Tartu Ülikoolis ( alates XIX saj. algusest)
XIX saj. väljapaistvamad keemikud Tartu Ülikoolis (Jacobi, Göbel, Claus, Schmidt, Ostwald, Tammann, Kondakov).
KIRJANDUS
-
Rein Vihalemm, Ühe teaduse kujunemislugu.
Tallinn, Valgus, 1981.
-
Микеле Джуа, История химии. Москва, Мир, 1966.
-
B. Штрубе, Пути развития химии.
Москва, Мир, 1984.
-
Айзек Азимов, Краткая история химии.
Санкт Петербург, Амфора, 2000.
-
Ю. И. Соловьев, Д. И. Трифонов, А. Н. Шамин, История химии.
Москва, Просвещение, 1984.
-
К. Манолов, Великие химики. Москва, Мир, 1976.
-
В. И. Кузнецов, Эволюция представлений об основных законах
химии. Москва, Наука, 1967.
-
J. R. Partington, A Short History of Chemistry.
London, 1948.
-
Популярная библиотека химических элементов.
Москва, Наука, 1983.
-
K. Manolov, D. Lazarov, I. Lilov, Keemial on oma seadused.
Tallinn, Valgus, 1980.
-
P. Taube, J. Rudenko, Vesinikust kuni … .
Tallinn, Valgus, 1966.
-
H. Karik, Vask, kuld ja raud olid esimesed.
Tallinn, Valgus, 1984.
13. H. Karik, Hämmastavad ained.
Tallinn, Valgus, 1991.
Dostları ilə paylaş: |