Värvitöötluses kasutatavad töövahendid Juuste värvimise ajalugu ja värvus-, valgusõpetus 4
Juuksevärvi pealekandmise tehnilised võtted
Yüklə 187,91 Kb.
|
- Bu səhifədəki naviqasiya:
- Värvi kogus ja toimimise aeg
- 7. Blondeerimine ja heledamaks värvimine
- Blondeerimisvahendite oksüdeerimisjõud
- Juuste loomulik või põhivärv enne blondeerimist
- Kasutatavad blondeerimissegu kogused
- Ammooniumpersulfaadi konsentratsioon
- Segu valmistamine
- 8. Värvimise ja blondeerimise järelprotseduurid
- NÕUSTAMINE JA DIAGNOOSIMINE
- Värvitöötlus terminoloogia
Juuksevärvi pealekandmise tehnilised võtted On kasutamisel kolm põhilist tehnikat:
Taasvärvimise korral kasutatakse preparaati ainult värvi taastamiseks. Moodusta lahk kõrvast kõrvani üle pealae. Juuksed on nüüd jaotatud kahte suurde ossa. Kanna preparaati peale. Võttes salgukesi paralleelselt keskmise suurlahuga. Liigu algul pealaelt kukla suunas ja seejärel pealaelt lauba suunas. Kui teil on tegemist „neitsilike“ (s.o. juustega, mida pole varem värvitud) ning te tahate anda neile punakat või moodsat tooni või värvida heledamaks, siis toimige järgmiselt: kanna preparaati juustele, jättes vabaks juurmise osa 1-2 cm ulatuses. Lase värvil mõningane aeg (10 minutit) toimida ja kanna siis värv ka juurmistele osadele. Lase nüüd värvil toimida juba kestvamalt(30-40 minutit). Nii tuleb toimida seepärast, et juuste keskmine ja tipuosa on värvi ilmumisel resistentsem, kui juurmine osa. Ära unusta värvi toimimise aja määramisel kinni pidamast tootega kaasa antavatest soovitustest. Kui te värvite loomulikke juukseid samasse tooni (toon-toonis värvimine), et saavutada peenemat ja täiuslikumat värvi, või ka lihtsalt tumedamaks, siis toimige järgmiselt. Kandke värvipreparaati kogu juuksele alates juurtest kuni tippudeni kõikidele salgukestele ja laske toimida 40-50 minutit
. Mida heledamaid juukseid te soovite saada, seda rohkem peate üldiselt ka preparaati kasutama. See tõmbab nii blondeerivat kui ka toonivat effekti. Toimeajad on püsivärviga värvimisel 30-40 minutit, spetsiaalblond värvidega 50 minutit. Toimeaegu võib pikendada. Temperatuur ja toimeaeg Kosmeetiliste pigmentide ilmutamine ja juuste naturaalse pigmendi oksüdeerimine on keemilised protsessid. Kõik keemilised protsessid kiirendavad, kui see toimub kõrgemal temperatuuril. Just seepärast ongi antud kaks erinevat toimeaega, sõltuvalt sellest, kas kasutatakse samaaegselt ka soojendamist või mitte. Climazon`i aparaat lühendab toimeaega kaks korda. See lühendab aega, mis kulub kliendi teenindamiseks teie salongis ja suurendab teie töö efektiivsust.
Püsi- ja kergvärvitooteid kasutades põhineb värvimine värvainete oksüdeerumisel. Juuste loomulik värvaine oksüdeerub värvituks ja värvitootes juustesse lisatav oksüdeeruv värvaine oksüdeerub värviliseks Juuste loomuliku värvi valgendumisastet saab reguleerida lisaks värvaine leeliselisusele ka veel mõjuaja ja oksüdeerija toimega. Mida kõrgem on leeliselisus ja oksüdeerija hapniku loovutamise võime ja mida pikem on mõjuaeg, seda heledamaks loomulik juuksevärv muutub. Püsivärvainetest vabaneb rohkesti hapnikku, mille tulemusena võime saada loomulikust värvitoonist heledamaid ja värvilt tugevamaid nüansse või varjundeid. Kergvärvimiseks nimetatakse värvimist, kus värvainet hoitakse juustel vähem kui 30 minutit, värvainesse lisatava peroksiidi sisaldus on alla 20 või (s.o 20 mahuprotsenti), kusjuures värvaine ise on leeliseline. Kergvärvimisega ei saavutata loomulikust juuksetoonist heledamat tulemust ega teisi suuremaid värvimuutusi. Nii püsi- kui kergvärvimine muudavad piisavalt juuste värvilist struktuuri, mida on näha juuste väljakasvus mõne päeva möödudes, Kui uus kergvärv on olnud oma loomulikule toonile sarnane, on väljakasvanud osa peaaegu märkamatu. Püsi-ja kergvärvaine valmistamiseks segatakse oksüdeeriv värvaine ja leelist sisaldav värvimass oksiidiga. Leelis katalüüsib hapniku vabanemist oksiidist ja kui segu kantakse juustele, hakkab hapnik oksüdeerima ehk valgendama juuste loomulikke pigmente, mis muutuvad värvituks. Samal ajal loomulike värvainete oksüdeerimisega hakkavad ka värvimassis olevad oksüdeeruvad värvained oksüdeeruma, selle tulemusena polümeriseeruvad need juustes värviliseks aineks. Juustesse moodustuv värv on heledaks muutunud loomuliku värvaine ja oksüdeerunud tehisvärvaine ühistulemus. Püsi- ja kergvärvimise erijuhtumina võib mainida veel järeloksüdeerivat värvimist. Siin ei lisata oksüdeerijat mitte tootesse, vaid oksüdeeruvad värvained oksüdeeruvad aegamööda juustes õhust saadava hapniku mõjul. Seda tüüpi värvaineid võibolla valmisvärvainetes lisakomponendina, kuna nad parandavad värvi vastupidavusvõimet. Sellise värvimispreparaadi vastupidavus põhineb sellel, et kui valmisvärvid kuluvad juustest mõne pesukorraga maha, siis juustes olev oksüdeerunud värvaine on oksüdeerunud nähtavaks. Kliendile on sellest suur kasu, sest kui üks värvaine maha tuleb, on teine veel alles. Nii näivad juuksed kogu aeg üht ja sama värvi. Kandes juustesse näiteks „ värvi või läiget lisavat loputusvahendit", ei tea klient, et ta on endale pähe pannud kahel viisil mõjuvat värvainet. Probleeme tekib siis, kui juustesse tahetakse teha keemilisi lokke või värvida neid keemiliste ühendite abil keratiiniga liituvate värvitöötluste abil. Kui juuksur ei küsi, missugust värvimisvahendit klient on enne kasutanud, võidakse valida liialt tugev lokivedelik või värvimistulemus ei ole ootuspärane. Ometi on neid värvitöötlusi lihtne eristada: valmisvärvaine kulub mõne pesemisega täielikult juustest ära, ent järeloksüdeeruv värvaine püsib kaua ja jätab väljakasvule randi.
Blondeerimine on kõige tugevam protsess, mida kasutatakse juuste värvi heledamaks muutmiseks. Selle protsessi käigus muudetakse tugevasti heledamaks nii loomulikke kui ka kosmeetilisi pigmente. Siiski punakad/kollased pigmendid alluvad blondeerimisele vähe, nii et tulemuseks saadakse värv, mis on kergelt kollane, kuldne või oranž. Tuleb tähele panna, et Aasia päritoluga juuksed sisaldavad punakas/kollakaid pigmente suhteliselt rohkem kui eurooplaste juuksed. Heledamaks värvimine ei ole nii tugeva toimega protsess. Selle käigus muudetakse heledamaks peamiselt loomulikke pigmente, kusjuures kosmeetilised pigmendid helestuvad üksnes kergelt. Heledamaks värvimise pigmendid sisaldavad ka kunstlikke pigmente, mis annavad värvusele teatud varjundi, seega samaaegselt värvi helestumisega toimub ka toonimine. Heledamaks värvimine on blondeerimisega võrreldes vähem efektiivne, kui on tarvis värvuse heledust tõsta rohkem kui 4 astet.
Blondeerimise korral oksüdeeritakse heledamaks nii juuste loomulikud värvained kui ka tehisvärvained. Blondeerimist võib pidada omaette töötlusprotsessiks, kuid see on ka püsivärvimise eelkäsitsusmeetod, mida nimetatakse puhastamiseks. Kui hape pleegitab loomulikku värvaine melaniini, depolümeriseerub see väikesteks molekulideks. Teiste sõnadega — nii kummalisena, kui see tundubki — hape, mida varem vajati melaniini moodustamiseks, tekitab nüüd vastupidise efekti: ta katkestab melaniinipolümeeri siduvaid ühendeid, mille tagajärjel melaniin lõhustub heledateks või värvituteks ühenditeks. Arvatakse, et niisugused melaniini lagunemissaadused lahustuvad kergesti blondeerimisaine leelises ja tulevad loputamisega juustest välja. Samas on selle teooria vasturääkivuseks see, et päikese UV-kiirguse käes pleekides melaniini lagunemissaadused ei kao juustest kuskile, kuid sellest hoolimata muutuvad juuksed heledamaks. Juuste valgendus-ja blondeerimisainetes on tava liselt kaks erinevat hapnikku loovutavat ainet ning nende toimet parandavat leelist. Tavaliselt kasuta takse hapnikku vabastava ainena vesinikperoksiidi (hydrogen peroxide) ja sinna juurde segatavaid erine vaid persulfaate (näiteks ammonium persulfate). Lee listest on tavaliselt erinevad silikaadid, näiteks naatriumsilikaat (sodium süicate). Blondeerimisaineid on kahte liiki:
Nõrgalt leeliseliste too dete pH on 8-10, seega neile lisatava peroksiidi sisaldus peab olema kõrge (6—12%), et vabaneks pii savalt hapnikku. Tugevalt leeliseliste toodete pH on üle 14, seega piisab, kui tootesse lisatava peroksiidi sisaldus on 2-4%. Mõlemad tooterühmad valgenda vad juukseid sama efektiivselt. Tugevalt leeliseliste toodete miinuseks on see, et nad ärritavad väga tuge vasti peanahka. Tehisvärvaine puhastus. Juustest saab välja puhastada ainult tehisvärvainetes olevaid esivärvaineid, mida on nii püsi- kui ka kergvärvainetes. Eelnevat puhastust võib teha nii blondeerimistoodetega oksüdeerides või happelise värvieemaldustootega redutseerides. Happeliste värvieemaldusainete redutseerija on naatriumvesiniksulfaat. Vesinikperoksiid ja persulfaadid loovutavad hap nikku ning on koos toimides tõhusamad kui kumbki eraldi. Leelis katalüüsib hapniku vabanemist, seega blondeerimisprotsess kiireneb. Lõhutud värvimolekulid püüavad õhuhapniku mõjul järeloksüdeeruda (hiiliv oksüdeerumine), see tõttu täiendatakse redutseerivat värvipuhastust oksü deerijaga. Viimane muudab värvi tumedamaks, aga sama teeks ka õhu hapnik, sellepärast on, oksüdeerija kasutamise korral värvipuhastamise tulemus kohe näha. Otsevärvaineid, mille hulka kuuluvad ka taimsed värvained ja mis juustesse püsivalt kinnituvad, ei saa eemaldada mitte kummagi menetlusega. Need lähe vad juustest välja ainult kasvades. Elektromagneetiliselt juuste külge kinnituvaid otsevärvaineid saab seevastu juustest välja pesta.
Blondeerimisvahendites kasutatakse nii vesinikülihapendit kui ka ammooniumpersulfaati ja nad mõlemad eraldavad hapnikku. (Pidage meeles, et blondeerimine on oksüdeerimisprotsess). Need mõlemad ained koos annavad üsna kõrge oksüdeerimisjõu. Juuste loomulik või põhivärv enne blondeerimist Kui kliendi loomulik värv on tume, siis võib blondeerimine tuua välja kollakas-oranži varjundi. Tumedad juuksed sisaldavad suhteliselt kõrges proportsioonis punakaskollaseid pigmente, mida me aga tavaliselt ei näe, sest nad on maskeeritud tumeda värvuse poolt. Pidage meeles, et mida suurem on värvi helestamise efekt, seda suurem on stress juustele.
Blondeerijat tuleb kanda peale ühtlase paksu kihina. Toime, kestus ja temperatuur juuste blondeerimisel Toime kestust võib lühendada, tõstes temperatuuri. Kuid ettevaatust! blondeerija koos kõrge temperatuuriga võib põhjustada peanaha ärritust. Järgige blondeerimisvahendiga kaasaskäivat tarvitamisjuhendit. Ammooniumpersulfaadi konsentratsioon Kaasaegsed blondeerivad preparaadid sisaldavad pleegitava ainena ammooniumpersulfaati. See aine on inertne, kui ta puutub kokku veega. Erinevates blondeerimisvahendites on ammooniumpersulfaadi sisaldus erinev. Blondeeriv pesemine Blondeerivat pesemist kasutatakse selleks, et muuta heledamaks juuste naturaalset või kosmeetilist värvi. Blondeeriv toime on kerge ja protseduur on kindel ja lihtne. Segu valmistamine: 1 mõõtekulbike blondeerimispulbrit 30 ml vesinikülihapendit 6 % või 9 % pisut šampooni
Ära pese juukseid enne protseduuri Valmista blondeeriv pesemissegu. Kanna segu nendele juuste osadele, mida soovid helendada. Jälgi blondeerimisprotsessi ja katkesta kohe kui vajalik helenduseefekt on saavutatud. Vahusta ja loputa välja ning kasuta palsamit järeltöötluseks. Nüüd võid alustada püsi- või kergvärvimist. 8.Värvimise ja blondeerimise järelprotseduurid Iga värvimise või blondeerimise järel tuleb läbi viia järeltöötlus. Järeltöötlus
NÕUSTAMINE JA DIAGNOOSIMINE Pidage meeles, et klient ootab teilt kui professionaalilt, et te olete võimeline teda nõustama ning andma asjalikke soovitusi nende värvide osas, mida ta sooviks saada. Teie professionaalne lähenemine sisendab kliendisse usaldustunnet, et kuulata teie soovitusi nii värvimise ja järeltöötluse kui ka koduse hooldamise osas.
Yüklə 187,91 Kb. Dostları ilə paylaş:
|