Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Jüri Parijõe kõrval esindas realistlikku poistekirjandust Richard Janno (1900-1942).
Tema kõige kunstipärasem teos on “Vutimehed” (1935), mille teine osa “Kassisaba
poisid” valmis veidi enne kirjaniku surma. “Vutimehed” räägib kirjaniku enda
lapsepõlvemälestustest Tallinna agulis. Jutustuse süzee on põnev, kaks poistekampa
peavad mängulahinguid. Elav kõnekeel ja mõnus huumor teevad raamatust eesti
lastekirjanduse klassikalise teose. Jutustuse karakterid on huvitavad ja eluhoiak
positiivne. Nagu Parijõelgi on poisid seotud täiskasvanute maailmaga., kus on
sotsiaalsne ebavõrdsus ja rahvuslikud probleemid.
R. Janno “Vutimehed” tiitelleht
Illustraator: M. Kernumees
Kirjastus: Eesti Raamat
Tallinn: 1968
2. trükk
20-30ndate kõige populaarsemaks noorsookirjanikuks on nimetatud Oskar Lutsu
(1887-1953)
, kelle “Kevade” ilmus juba neljandas trükis. Neil aastail kirjutas
Oskar Luts ka teisi lastejutte: “Inderlin” (1920), “Lauka poiste ootamata teekond”
(1925), “Pett ja Parbu” (1928) jt. Oska Lutsu kõige tuntum lastejutt on
kunstmuinasjutt „Nukitsamees” (1920). Muinasjutus on Luts meisterlikult
ühendanud tavaelu tegelikkuse ja muinasjutulise lennukuse. Tänapäevani on
“Nukitsameest” välja antud kuus trükki, on lavastatud kaks filmi ja mitmeid
teatritükke.
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
O. Luts „Nukitsamees” tiitelleht
Illustraator: Edgar Valter
Kirjastus: Eesti Raamat
Tallinn: 1973
5. trükk
Fantaasia-ja muinasjutumailma esindas Juhan Jaik (1899-1948). Kuigi osa J. Jaigi
raamatuid on adresseeritud otse lastele ja noortele, on kriitika märkinud, et J.Jaigi
teostes on ka palju lastele sobimatut. Juhan Jaigi teosed kujutavad enast
rahvapärimuse ja fantaasia segu. Juttudes on palju ebatavalisi olendeid, uperpallitav
fantaasia. Mõnes jutus on tegelaseks ka lapsi, näiteks 12-aastane
nutikas poiss Pombi, kes edukalt kõik nõiad ja puugid talust minema ajab.
Juhan Jaik
foto: Parikas, Tallinn
KM EKLA A-3:108
Sõjaeelse kümnendi jooksul ilmus Juhan Jaigilt terve rida fantaasiarikkaid
(muinas)jutu- ja luuletuste kogusid noorsoole – „Uhhuu jutustused“ (1929),
„Kaarnakivi“
(1931), „Vanapagan ja seitse venda“ (1932), „Vanaisa kasukas“
(1933), „Hõbedane karjakell“ (1933), „Hädastvere poiste ninamees“ (1934),
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
„Kuutõrvajad“
(1934), „Tondijutud“ (1936), „Pajupill“ (1937), „Tolmukull“
(1939), „Hunt“ (1942), „Nõiutud Tuks“ (1944), jutustus „Juudasoo“ (1934)
jutustuste triloogia „Pombi ja Üdsimärdi nõiad“ (1932), „Pombi ja esivanemate
kuld“
(1934), „Pombi ja Siukuningas“ (1934) ning kuus lastenäidendit.
“Pombi ja esivanemate kuld “tiitelleht
Autor(id): Juhan Jaik
Illustraator: H. Mugasto
Kirjastus: Kupar
Aasta: 1993
Kõige populaarsema tüdrukuteraamatu, kunstmuinasjutu “Rohelise päikese maa”
(1936), kirjutas Irma Truupõld (1903-1980). “Rohelise päikese maa” on muinasjutt
kahest nukust, kes lähevad otsima Rohelise Päikese Maad, et saada uuteks ja võita
tagasi oma perenaise Mari armastus. Oma rännakul kohtuvad nukud paljude loomade
ja putukatega. Raamatu lõpus täitub nukkude unistus, nad muutuvad uuteks ning
jõuluvana viib nad tagasi vanasse kodusse, kus neid ootab Mari väike tütar. Raamat
on kirjutaud väga lüüriliselt, täis armastust, hellust, emotsionaalsust.
”Rohelise päikese maa”tiitelleht
Autor(id): Irma Truupõld
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Illustraator: Roman Kivit
Kirjastus: Eesti Raamat
Tallinn: 1980
Sari: Eesi lastekirjandus varamust
Trükk: 3
Ainelt ja esitusviisilt on sarnane teine Irma Truupõllu kunstmuinasjutt “Öömori
okaslinn”, kus jutustatakse sipelgate elust.
“Öömori okaslinn” tiitelleht
Autor(id): Irma Truupõld
Illustraator: Richard Kivit
Kujundaja: Piret Niinepuu-Kiik
Kirjastus: Perioodika
Tallinn: 1992
2. trükk
Väikelastele
kirjutas tõlkija ja kirjanduskriitik Marta Sillaots. Neli raamatut on
kirjutatud vendadest – kolmikutest, kes esimeses raamatus on viieaastased "Trips,
Traps ja Trull" (1935), “Trips,Traps ja Trull Tartus” (1936), “Trips,Traps ja Trull
Haapsalus” (1937), “Trips,Traps ja Trull saavad sõbra” (1938) M.Sillaotsa
jutustamislaad on lihtne ja kodune, kergelt humoorikas. Õpetust ei väljendata otseselt,
see selgub poistele nende endi tegude ja käitumise tagajärgede kaudu.
“Trips, Traps ja Trull Tartus “ tiitelleht
Autor(id): Marta Sillaots
Dostları ilə paylaş: |