Muusika
Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
-
väärtustab muusikat kui olulist osa inimonna kultuurist; eadvustab ennast rahvuskultuuri kandjana:
-
osaleb muusikaelus ning kujundab valmisolekut elukestvaks muusika-harrastuseks;
-
mõistab ja väärtustab kooriliikumise ning laulupidude sotsiaal-poliitilist olemust ja muusikahariduslikku tähendust;
-
valdab põhiteadmisi ajastute ja maade muusikast ning kultuuride arengust;
-
oskab muusikat kriitiliselt kuulata, analüüsida ja tõlgendada ning selle üle arutleda;
-
teadvustab ja järgib intellektuaalse omandiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi, kasutab nüüdisaegseid infotehnoloogiavahendeid.
Õppeaine koostisosad on:
-
musitseerimine,
-
muusika kuulamine ja muusikalugu,
-
õppekäigud.
Gümnaasiumi õpitulemused
Gümnaasiumi lõpetaja:
-
on omandanud valmisoleku muusikaliseks tegevuseks; osaleb võimaluse korral koolikooris ja/või erinevates vokaal- instrumentaalkoosseisudes ja kohalikus muusikaelus;
-
rakendab oma võimeid ja oskusi muusikalistes tegevustes, kasutades omandatud muusikateoreetilisi teadmisi; oskab kuulata ja arvestada kaaslasi;
-
on omandanud ülevaate erinevate ajastute üldkultuurilisest taustast ning oskab luua seoseid nende ajastute muusikakultuuriga;
-
teab kuulatud muusikanäidete põhjal erinevate ajastute põhilisi tunnusjooni, olulisemaid źanreid ja vorme ning oskab neid omavahel võrrelda;
-
väljendab kuuldud muusika kohta oma arvamust ning võrdleb, analüüsib ning argumenteerib, toetudes teadmistele ning muusika oskussõnavarale;
-
oskab leida muusikaalast infot erinevatest teabeallikatest; oskab kirjutada referaate, esseesid, kontserdiarvustusi, uurimistöid muusikast, kasutades nüüdisaegseid infotehnoloogia võimalusi;
-
on tutvunud autorikaitse seadustega ning teadvustab intellektuaalse omandiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi;
-
on laulupeo traditsiooni austaja ja edasikandja laulja, tantsija, pillimängija või muusikateadliku publikuna; väärtustab ühislaulmist kui rahvuslikku kultuuritraditsiooni.
Gümnaasiumi õppetegevused on:
-
ühe- ja mitmehäälne laulmine;
-
vokaalsete võimete kujundamine;
-
muusika kuulamine, vestlused/arutelud ja kirjalikud tööd muusikast;
-
teadmiste ja muusikalise kirjaoskuse rakendamine usitseerimisel ja muusika kuulamisel;
-
iseseisva muusikalise eneseväljenduse ja esinemisoskuse toetamine ning soodustamine;
-
õppekäigud.
Hindamine
Õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest.
I kursus -
Õppesisu
-
Musitseerimine (laulmine, pillimäng, omalooming)
-
Muusikalugu ja muusika kuulamine
Muusika teke ja olemus: muusika väljendusvahendid; muusika roll vanadel kultuurrahvastel ja tänapäeva ühiskonnas.
Keskaeg: ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid; gregoriuse laul; missa; mitmehäälsuse ja noodikirja kujunemine; rüütlikultuur.
Renessanss: ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid; polüfoonilise muusika areng; ilmalik laul ja seltskonnamuusika; instrumentaalmuusika; reformatsioon ja muutused kirikumuusikas.
Barokk: ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid; õukonnamuusika; ooper; oratoorium; passioon; kontsert; prelüüd ja fuuga.
Klassitsism: ajastu kultuurilooline taust ja muusikalised väljendusvahendid; sonaaditsükkel; keelpillikvartett; sümfoonia; instrumentaalkontsert; reekviem; klassikaline sümfooniaorkester; ooperi areng.
Muusikanäited järgmiste heliloojate loomingust: Monteverdi, Händel, J.S.Bach, Vivaldi, Haydn, Mozart, Beethoven jt.
-
Õppekäigud:
muusikaürituse külastamine vähemalt kord kursuse vältel ning asjakohase arvamuse avaldamine muusikalist oskussõnavara kasutades;
õppekäigud muusikaga seotud paikadesse (kontserdid, muusika-lavastused, kõrgkoolid, stuudiod, muuseumid, raamatukogud jm.) vähemalt kord kursuse vältel.
II kursus -
Õppesisu:
-
Musitseerimine (laulmine, pillimäng, omalooming)
-
Muusikalugu ja muusika kuulamine
Romantism: ajastu kultuurilooline taust ja muusikalised väljendusvahendid, soololaul, instrumentaalsed väikevormid, programmiline muusika, lavamuusika, rahvuslikud koolkonnad. Hilisromantism.
Pärimusmuusika: folkloor, regilaulu liigid, rahvapillid, rahvatantsud, uuem rahvalaul, uuemad laulumängud.
Eesti professionaalse muusikakultuuri kujunemine: muusikaelu Eestis enne rahvuslikku ärkamisaega, laulupidude traditsiooni kujunemine, esimesed eesti professionaalsed heliloojad ja muusikud, esimesed sümfoonilised ja vokaalsümfoonilised suurteosed, rahvusliku helikeele kujunemine koorimuusikas, instrumentaalmuusikas ja lavamuusikas.
Muusikanäited järgmiste heliloojate loomingust: Schubert, Chopin, Liszt, Berlioz, Verdi, Wagner, Tśaikovski, Sibelius, Grieg, R.Strauss, Kunileid, Saebelmann, Hermann, Härma, Türnpu, Lüdig, Tobias, Saar, Kreek, Eller, Aav, Tubin jt.
-
Õppekäigud:
muusikaürituse külastamine vähemalt kord kursuse vältel ning asjakohase arvamuse avaldamine muusikalist oskussõnavara kasutades;
õppekäigud muusikaga seotud paikadesse (kontserdid, muusika-lavastused, kõrgkoolid, stuudiod, muuseumid, raamatukogud jm.) vähemalt kord kursuse vältel.
Dostları ilə paylaş: |