Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

Muusika

Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1. 
   väärtustab muusikat kui olulist osa inimonna kultuurist; eadvustab ennast rahvuskultuuri kandjana:
   
2. 
   osaleb muusikaelus ning kujundab valmisolekut elukestvaks muusika-harrastuseks;
   
3. 
   mõistab ja väärtustab kooriliikumise ning laulupidude sotsiaal-poliitilist olemust ja muusikahariduslikku tähendust;
   
4. 
   valdab põhiteadmisi ajastute ja maade muusikast ning kultuuride arengust;
   
5. 
   oskab muusikat kriitiliselt kuulata, analüüsida ja tõlgendada ning selle üle arutleda;
   
6. 
   teadvustab ja järgib intellektuaalse omandiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi, kasutab nüüdisaegseid infotehnoloogiavahendeid.
   

Õppeaine koostisosad on:

1. 
   musitseerimine,
   
2. 
   muusika kuulamine ja muusikalugu,
   
3. 
   õppekäigud.
   

Gümnaasiumi õpitulemused

Gümnaasiumi lõpetaja:

1. 
   on omandanud valmisoleku muusikaliseks tegevuseks; osaleb võimaluse korral koolikooris ja/või erinevates vokaal- instrumentaalkoosseisudes ja kohalikus muusikaelus;
   
2. 
   rakendab oma võimeid ja oskusi muusikalistes tegevustes, kasutades omandatud muusikateoreetilisi teadmisi; oskab kuulata ja arvestada kaaslasi;
   
3. 
   on omandanud ülevaate erinevate ajastute üldkultuurilisest taustast ning oskab luua seoseid nende ajastute muusikakultuuriga;
   
4. 
   teab kuulatud muusikanäidete põhjal erinevate ajastute põhilisi tunnusjooni, olulisemaid źanreid ja vorme ning oskab neid omavahel võrrelda;
   
5. 
   väljendab kuuldud muusika kohta oma arvamust ning võrdleb, analüüsib ning argumenteerib, toetudes teadmistele ning muusika oskussõnavarale;
   
6. 
   oskab leida muusikaalast infot erinevatest teabeallikatest; oskab kirjutada referaate, esseesid, kontserdiarvustusi, uurimistöid muusikast, kasutades nüüdisaegseid infotehnoloogia võimalusi;
   
7. 
   on tutvunud autorikaitse seadustega ning teadvustab intellektuaalse omandiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi;
   
8. 
   on laulupeo traditsiooni austaja ja edasikandja laulja, tantsija, pillimängija või muusikateadliku publikuna; väärtustab ühislaulmist kui rahvuslikku kultuuritraditsiooni.
   

Gümnaasiumi õppetegevused on:

1. 
   ühe- ja mitmehäälne laulmine;
   
2. 
   vokaalsete võimete kujundamine;
   
3. 
   muusika kuulamine, vestlused/arutelud ja kirjalikud tööd muusikast;
   
4. 
   teadmiste ja muusikalise kirjaoskuse rakendamine usitseerimisel ja muusika kuulamisel;
   
5. 
   iseseisva muusikalise eneseväljenduse ja esinemisoskuse toetamine ning soodustamine;
   
6. 
   õppekäigud.
   

Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest.

1. I kursus

1. 
   Õppesisu
   
   1. 
      Musitseerimine (laulmine, pillimäng, omalooming)
      
   2. 
      Muusikalugu ja muusika kuulamine
      

Muusika teke ja olemus: muusika väljendusvahendid; muusika roll vanadel kultuurrahvastel ja tänapäeva ühiskonnas.

Keskaeg: ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid; gregoriuse laul; missa; mitmehäälsuse ja noodikirja kujunemine; rüütlikultuur.

Renessanss: ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid; polüfoonilise muusika areng; ilmalik laul ja seltskonnamuusika; instrumentaalmuusika; reformatsioon ja muutused kirikumuusikas.

Barokk: ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid; õukonnamuusika; ooper; oratoorium; passioon; kontsert; prelüüd ja fuuga.

Klassitsism: ajastu kultuurilooline taust ja muusikalised väljendusvahendid; sonaaditsükkel; keelpillikvartett; sümfoonia; instrumentaalkontsert; reekviem; klassikaline sümfooniaorkester; ooperi areng.

Muusikanäited järgmiste heliloojate loomingust: Monteverdi, Händel, J.S.Bach, Vivaldi, Haydn, Mozart, Beethoven jt.

3. 
   Õppekäigud:
   

muusikaürituse külastamine vähemalt kord kursuse vältel ning asjakohase arvamuse avaldamine muusikalist oskussõnavara kasutades;

õppekäigud muusikaga seotud paikadesse (kontserdid, muusika-lavastused, kõrgkoolid, stuudiod, muuseumid, raamatukogud jm.) vähemalt kord kursuse vältel.

2. II kursus

   1. 
      Õppesisu:
      
      1. 
         Musitseerimine (laulmine, pillimäng, omalooming)
         
      2. 
         Muusikalugu ja muusika kuulamine
         

Romantism: ajastu kultuurilooline taust ja muusikalised väljendusvahendid, soololaul, instrumentaalsed väikevormid, programmiline muusika, lavamuusika, rahvuslikud koolkonnad. Hilisromantism.

Pärimusmuusika: folkloor, regilaulu liigid, rahvapillid, rahvatantsud, uuem rahvalaul, uuemad laulumängud.

Eesti professionaalse muusikakultuuri kujunemine: muusikaelu Eestis enne rahvuslikku ärkamisaega, laulupidude traditsiooni kujunemine, esimesed eesti professionaalsed heliloojad ja muusikud, esimesed sümfoonilised ja vokaalsümfoonilised suurteosed, rahvusliku helikeele kujunemine koorimuusikas, instrumentaalmuusikas ja lavamuusikas.

Muusikanäited järgmiste heliloojate loomingust: Schubert, Chopin, Liszt, Berlioz, Verdi, Wagner, Tśaikovski, Sibelius, Grieg, R.Strauss, Kunileid, Saebelmann, Hermann, Härma, Türnpu, Lüdig, Tobias, Saar, Kreek, Eller, Aav, Tubin jt.

3. 
   Õppekäigud:
   

muusikaürituse külastamine vähemalt kord kursuse vältel ning asjakohase arvamuse avaldamine muusikalist oskussõnavara kasutades;

õppekäigud muusikaga seotud paikadesse (kontserdid, muusika-lavastused, kõrgkoolid, stuudiod, muuseumid, raamatukogud jm.) vähemalt kord kursuse vältel.

3.