Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

Põhjamaade kirjandus

1. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane:

1. 
   tunneb Põhjamaade kirjandusele iseloomulikke jooni;
   
2. 
   tunneb Põhjamaade kultuuritausta laiemalt;
   
3. 
   oskab nimetada Põhjamaade olulisemaid autoreid ja nende teoseid;
   
4. 
   on kursis Põhjamaade nüüdiskirjandusega;
   
5. 
   on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- või draamateost, tundes teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ja kirjandusloos.
   

2. 
   Õppesisu
   

Põhjamaade mõiste. Põhjamaid iseloomustavad jooned. Islandi kirjandus („Vanem Edda“, islandi saagad, saagade seos Osmussaarega, skaldiluule, islandi kirjandus tänapäeval, Siggi). Viikingid ja „Eríkr Punase saaga. Gröönlaste saaga“. Fääri saarte kirjandus. Taani kirjandus (Andersen). Norra kirjandus (Ibsen ja „Nukumaja“ ning „Peer Gynt“, Undset, Hamsun, norra kirjandus tänapäeval). Rootsi kirjandus (Lindgren, Strindberg, Lagerlöf, rootsi kirjandus tänapäeval). Soome kirjandus. Eepos „Kalevala“, eepose seosed „Kalevipojaga“. Lönnroti ja Kreutzwaldi võrdlus. Kivi ja „Seitse venda“. Leino. Aino Kallas ja Hella Wuolijoki. Soome kirjandus tänapäeval (Oksanen). Ahvenamaa ja eesti kunstnikud.

Mõisted

Põhjamaad, saaga, skaldiluule, viikingid.

Terviklikult käsitletavad teosed.

Õpilane loeb läbi vähemalt neli tervikteost kursuse õppesisus nimetatud autoritelt.

2. Põhjamaade geograafia

   1. 
      Õpitulemused
      

Kursuse lõpul õpilane:

1. 
   Oskab analüüsida Põhjamaade loodus- ja majandusgeograafilise asendi puudusi ja eeliseid.
   
2. 
   Oskab iseloomustada Põhjamaade osatähtsust Euroopa ja maailma üldises majandusruumis.
   
3. 
   Oskab tuua näiteid tähtsamatest rahvusvahelistest majandus- ja poliitilistest organisatsioonidest, kuhu Põhjamaad kuuluvad.
   
4. 
   Oskab kasutada teabeallikaid info leidmiseks, seoste analüüsiks ning üldistuste ja järelduste tegemiseks.
   

2. 
   Õppesisu
   

Põhjamaade asend euroopas ja maailmas

Põhjamaade loodus- ja majandusgeograafiline asend Euroopas. Põhjamaade osatähtsus Euroopa üldises majandusruumis. Põhjamaad ja maailm. Põhjamaade kuulumine peamistesse rahvusvahelistesse majandus- ja poliitilistesse organisatsioonidesse.

2. 
   Soome
   
   1. 
      Õpitulemused
      

Kursuse lõpul õpilane:

1. 
   Teab Soome Vabariiki iseloomustavaid üldandmeid (rahvaarv, pindala, naaberriigid, suuremad linnad).
   
2. 
   On omandanud ettekujutuse Soome piiride kujunemisest.
   
3. 
   Tunneb põhilisi pinnavorme ja oskab neid näidata kaardil.
   
4. 
   Oskab nimetada põhilisi siseveekogusid ning neid näidata kaardil.
   
5. 
   Teab kliima iseärasusi.
   
6. 
   On tutvunud põhiliste mulla tüüpidega ning oskab hinnata neid taimekasvatusest lähtuvalt.
   
7. 
   Teab loodusvööndeid ning iseloomustada neid taimkatte järgi.
   
8. 
   Teab põhilisi loodusvaru ja oskab anda neile majanduslikku hinnangut.
   
9. 
   Omab ettekujutust haldusjaotusest.
   
10. 
    Oskab iseloomustada rahvastiku põhilisi näitajaid.
    
11. 
    Teab majandusharusid ning oskab neid iseloomustada.
    
12. 
    Oskab iseloomustada väliskaubanduse käivet ning teab põhilisi kaubanduspartnereid.
    
13. 
    On tutvunud regioonidega ning oskab neid omavahel võrrelda.
    

2. 
   Õppesisu
   

Üldandmed. Piirid ja nende kujunemine. Pinnamood. Siseveed. Kliima. Mullad. Taimkate. Loodusvarad.

Haldusjaotus ja rahvastik. Majandus. Väliskaubandus. Regioonid.

2. 
   Rootsi
   
   1. 
      Õpitulemused
      

Kursuse lõpul õpilane:

1. 
   Teab Rootsi Kuningriiki iseloomustavaid üldandmeid ( rahvaarv, pindala, naaberriigid, suuremad linnad).
   
2. 
   Tunneb põhilisi pinnavorme ja nende kujunemist. Oskab neid näidata kaardil.
   
3. 
   Oskab nimetada põhilisi siseveekogusid ja neid kaardil näidata.
   
4. 
   Teab kliima iseärasusi ning oskab seostada vastavaid kliimanäitajaid Rootsile iseloomulike majandusharudega.
   
5. 
   On tutvunud põhiliste mullatüüpidega ning oskab neid hinnata taimekasvatusest lähtuvalt.
   
6. 
   Teab loodusvööndeid ning oskab neid iseloomustada taimkatte järgi.
   
7. 
   Teab põhilisi loodusvaru ja oskab anda neile majanduslikku hinnangut.
   
8. 
   Omab ettekujutust haldusjaotusest.
   
9. 
   Oskab iseloomustada rahvastiku põhilisi näitajaid.
   
10. 
    Teab majandusharusid ning oskab neid iseloomustada.
    
11. 
    Oskab iseloomustada väliskaubanduse käivet ning teab põhilisi kaubanduspartnereid.
    
12. 
    On tutvunud regioonidega ning oskab neid omavahel võrrelda.
    

2. 
   Õppesisu
   

Üldandmed. Pinnamood. Siseveed. Kliima Mullad. Taimkate. Loodusvarad. Haldusjaotus ja rahvastik. Väliskaubandus. Regioonid.

2. 
   Taani
   
   1. 
      Õpitulemused
      

Kursuse lõpul õpilane:

1. 
   Teab Taani Kuningriiki iseloomustavaid üldandmeid ( rahvaarv, pindala, naaberriigid, suuremad linnad).
   
2. 
   Oskab analüüsida ja hinnata Taani kui riigi osalist saarelist asendit.
   
3. 
   Tunneb põhilisi pinnavorme ning neid kaardil näidata.
   
4. 
   Oskab nimetada põhilisi siseveekogusid ja neid kaardil näidata.
   
5. 
   Teab kliima iseärasusi ning oskab seostada vastavaid kliima näitajaid Taanile iseloomulike majandusharudega.
   
6. 
   On tutvunud põhiliste mullatüüpidega ning oskab neid analüüsida taimekasvatusest lähtuvalt.
   
7. 
   Teab loodusvööndit ning oskab seda iseloomustada.
   
8. 
   Teab põhilisi loodusvaru ning anda neile majanduslikku hinnangut.
   
9. 
   Omab ettekujutust haldusjaotusest.
   
10. 
    Teab majandusharusid ning oskab neid iseloomustada.
    
11. 
    Oskab anda hinnangut väliskaubandusele.
    
12. 
    On tutvunud regioonidega ning oskab neid omavahel võrrelda.
    
13. 
    On tutvunud Gröönimaa ja Fääri saarte eristaatusega.
    

2. 
   Õppesisu
   

Üldandmed. Saarelise asendi iseärasused. Pinnamood. Siseveed. Kliima. Mullad. Taimkate. Loodusvarad. Haldusjaotus ja rahvastik. Majandus. Väliskaubandus. Regioonid. Gröönimaa ja Fääri saared kui eristaatusega Taani Kuningriigi osad.

2. 
   Norra
   
   1. 
      Õpitulemused
      

Kursuse lõpul õpilane:

1. 
   Teab Norra Kuningriiki iseloomustavaid üldandmeid (rahvaarv, pindala, naaberriigid, suuremad linnad).
   
2. 
   Tunneb põhilisi pinnavorme ning oskab neid näidata kaardil.
   
3. 
   Oskab nimetada põhilisi siseveekogusid ning neid kaardil näidata.
   
4. 
   Teab kliima iseärasusi ning seostada neid Norrale iseloomulike majandusharudega.
   
5. 
   On tutvunud põhiliste mullatüüpidega ning neid hinnata taimekasvatusest lähtuvalt.
   
6. 
   Teab põhilisi loodusvaru ning oskab anda neile majanduslikku hinnangut.
   
7. 
   Omab ettekujutust haldusjaotusest.
   
8. 
   Oskab iseloomustada rahvastiku põhilisi näitajaid.
   
9. 
   Teab majandusharusid ning oskab neid iseloomustada.
   
10. 
    Tunneb põhjalikumalt naftatööstuse arengut ning oskab seda seostada SKT kiire tõusuga.
    
11. 
    Oskab iseloomustada väliskaubanduse käivet ning teab põhilisi kaubanduspartnereid.
    
12. 
    On tutvunud regioonidega ja oskab neid omavahel võrrelda.
    
13. 
    On tutvunud Teravmägede omapärase staatusega Norra majanduselus.
    

2. 
   Õppesisu
   

Üldandmed. Pinnamood. Siseveed. Kliima. Mullad. Taimkate. Loodusvarad. Haldusjaotus ja rahvastik. Majandus. Väliskaubandus. Regioonid

2. 
   Island
   

1. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane

1. 
   Teab Islandi Vabariiki iseloomustavaid üldandmeid (rahvaarv, pindala, suurimad linnad).
   
2. 
   Oskab analüüsida Islandi saarelise asendi puudusi ja eeliseid.
   
3. 
   Teab saare geoloogilist omapära laamade lahknemisalal.
   
4. 
   Oskab nimetada tuntumaid vulkaane.
   
5. 
   Oskab hinnata vulkaanide mõju riigi majanduselule.
   
6. 
   Oskab nimetada põhilisi siseveekogusid ning neid kaardil näidata.
   
7. 
   Teab kliima iseärasusi ning neid seostada põhiliste majandusharudega.
   
8. 
   On tutvunud Islandi kui vulkaanilisele saarele iseloomulike muldadega ning seostada seda taimekasvatusega.
   
9. 
   Oskab iseloomustada Islandile iseloomulikku loodusvööndit ning taimkatet.
   
10. 
    Teab põhilisi loodusvaru ning oskab anda neile majanduslikku hinnangut.
    
11. 
    Omab ettekujutust haldusjaotusest.
    
12. 
    Oskab iseloomustada rahvastiku põhilisi näitajaid.
    
13. 
    Teab majandusharusid ning oskab neid iseloomustada.
    
14. 
    Oskab iseloomustada väliskaubanduse käivet ning tunneb põhilisi kaubanduspartnereid.
    

2. 
   Õppesisu
   

Üldandmed .Saarelise asendi iseärasused. Pinnamood. Vulkaanid. Islandi asend laamade lahknemisalal. Siseveed. Kliima. Mullad. Taimkate. Loodusvarad. Haldusjaotus ja rahvastik. Majandus. Väliskaubandus. Regioonid

7. 
   IKT
   

1. 
   Teabeallikate põhjal ettekanneteks lisamaterjali hankimine
   
2. 
   Riikide võrdlus arengutaseme näitajate põhjal.
   
3. 
   Õppefilmid.
   
4. 
   Arvutikaardid
   
5. 
   Õpilaste PP esitlused etteantud teemadel.
   

7. 
   Lõiming
   

Põhjamaade geograafia kursus Noarootsi Gümnaasiumis läbitakse 10-ndas klassis. Üldgeograafia kursused läbitakse vastavalt kooli õppekavale alles 11-ndas ja 12-ndas klassis.

Sellest tingituna toimub lõiming põhikooli 7-nda ja 8-nda klasside ja eriti 9-nda klassi geograafia teemadega.

Lõimimisel kasutatakse järgmisi aineid ja teemasid:

Geograafia 7. klass- kaardiõpetus, reljeefi kujunemine ja põhilised pinnavormid, rahvastikku iseloomustavad näitajad.

Geograafia 8 klass

kliima, hüdrosfäär, loodusvööndid (lähtekohad on nii loodus kui ka inimese tegevus vastavas loodusvööndis).

Geograafia 9 klass

Euroopa pinnamood, pinnamoe seos geoloogilise ehitusega, mandrijää tegevus Euroopas, Euroopa kliimat kujundavad tegurid, Euroopa ilmakaart, kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas, Läänemere omapära ja selle põhjused, Läänemere eriilmelised rannikud, Läänemere keskkonnaprobleemid, Euroopa rahvastikku puutuvad üldised näitajad, ränded ja selle põhjused, rahvastiku paiknemine Euroopas, linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid, majandusressursid, majanduse struktuur, energiaallikad, energiamajandus ja energiaprobleemid, põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud tegurid, eri tüüpi põllumajandusettevõtted, toiduainetetööstus Euroopas, teenindus ja selle jaotumine, turism, Euroopa peamised turismiressursid, transpordiliigid, peamised transpordikoridorid Euroopas.

Matemaatika

graafikute ja diagrammide koostamine, etteantud graafikute ja diagrammide analüüsi oskus.

Eesti keel

Euroopa keelkonnad ja keelerühmad.

Ajalugu

Teine Maailmasõda ja Euroopa piiride kujunemine.

Ühiskonnaõpetus

Demokraatia põhimõtted ja selle toimimine, monarhia Euroopas, mitmekultuuriline ühiskond ja selle võimalused ning probleemid, kodakondsus, Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, nende õigused ja kohustused, kodakondsuseta isikud ja kolmandate riikide kodanikud.

7. 
   Hindamine
   

Kursus lõpeb arvestustööga, mis koosneb kahest osast.

Esimene osa on kirjalik arvestustöö, millest on maksimaalselt võimalik saada 8 punkti, minimaalne punktide arv on 4.

Teine osa kujutab endast ettekannet või PowerPoint esitlust etteantud teemal. Ettekande eest on võimalik saada maksimaalselt 2 punkti, minimaalselt 1 punkt. Arvestuse eest saadud punktid moodustavad 10 % Põhjamaade kultuuri komplekseksami hindest.

2.