12. rakenduslingvistika kevadkonverents 2013



Yüklə 218,65 Kb.
səhifə1/16
tarix24.12.2017
ölçüsü218,65 Kb.
  1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   16

Viimati uuendatud / Last updated: 13.04.2013

12. rakenduslingvistika kevadkonverents

SÕNAD, SÕNAD, SÕNAD:

süsteemis, kasutuses, rakenduses

18.-19. aprill 2013, Tallinn

▪▪▪ ▪▪▪ ▪▪▪

TEESID / ABSTRACTS

▪▪▪ ▪▪▪ ▪▪▪

EAAL 12th Annual Conference
WORDS, WORDS, WORDS:

Words in the Language System,

in Use and in Applications

April 18-19, 2013, Tallinn, Estonia


Sisukord


PLENAAR: Baltisaksa keel – mis see oli, ja mis sellest veel alles on jäänud?


Reet Bender (Tartu Ülikool)

Ettekandes keskendutakse Eesti ja Läti alal kuni 1939. aastani kõneldud saksa keele − baltisaksa keele sõnavaralisele küljele. Vaadeldakse neid faktoreid, mille koosmõjudes kujunes baltisaksa keele leksika, ning milles seisnesid baltisaksa keele eripära ja tunnused, ning millised vastastikused keele- ja kultuurisuhted toimisid Baltikumis kuni 1939. aastani. Tuuakse näiteid baltisaksa keele ning selle kasutuse kohta sotsiaalsel skaalal (kadakasaksa keel).

Samuti tutvustatakse eelmise aastatuhande lõpul enam kui 300 baltisakslase ja baltisaksa taustaga isiku seas läbi viidud identiteedialase küsitluse tulemusi − käsitledes just vastuseid keele-alastele küsimustele ning nõnda selgunud viimaseid nn. baltitsisme, mis on veel (pool)aktiivses kasutuses.

Kirjandus

Bender, Reet 2008. Die Deutschbalten und das baltische Deutsch anno 2006. – Humaniora: Germanistica 3. Tartu: Tartu University Press.

Bender, Reet 2009. Oskar Masing ja Baltisaksa sõnaraamat. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2008. Tartu.

Bender, Reet 2010. Einfluss der Studentensprache auf die Alltagssprache. In: Korporationen als prägende gesellschaftliche Organisationen im Baltikum. (= Baltische Seminare 17). (Hg.) Handrack, Hans-Dieter. Lüneburg.

Bender, Reet 2011. Die Identität der Deutschbalten heutzutage. – Transmission de la mémoire allemande en Europe centrale et orientale depuis 1945. Spuren deutscher Identität in Mittel- und Osteuropa seit 1945. (= Convergences Vol. 61). (Hg.) Peter Lang-Verlag, Bern.

Kobolt, Erich1990. Die deutsche Sprache in Estland am Beispiel der Stadt Pernau (= Schriften der Baltischen Historischen Kommission 2). Hg. von Michael Garleff, Paul Kaegbein, Gert von Pistohlkors. Lüneburg.

Masing, Oskar 1923. Baltisches Deutsch; Aus der Arbeit am Deutschbaltischen Dialektwörterbuch: Gartengewächse. In: Zeitschrift zur Deutschkunde 1923, Jg. 37, Heft 2.

Masing, Oskar 1924−1926. Deutschbaltische Gemeinschaftsschelten. Gartengewächse. – Mitteilungen aus der Livländischen Geschichte 23. Hg. von der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga. Kymmel, Riga.

Mühlen, Olav zu 1985. Balti-sakslastest ja nende keelest. Tähelepanekuid vabariigiaegsest Eestist. – Tulimuld 36. Lund.

Nottbeck, Berend von 1987. 1001 Wort Baltisch. Gesammelt und herausgegeben von Berend von Nottbeck. Köln.

Ojansuu, Heiki 1906. Über den Einfluss des Estnischen auf das Deutsche der Ostseeprovinzen. – Neuphilologische Mitteilungen. Nr. 5/6, 1906. Helsingfors.

Sallmann, Carl 1880. Neue Beiträge zur Deutschen Mundart in Estland. Reval.

Schönfeldt, Alfred 1970. Aussagen und Fragen zur Sprache der deutschen Kinder im Baltikum. In: Jahrbuch des baltischen Deutschtums 1971. Lüneburg.

Wistinghausen, Walter von 1960. Verwalter Pirk sein Hausboesie: gereimtes Allerlei in estländischem Halbdeutsch. Harro von Hirscheydt, Hannover-Döhren.


PLENAAR: Sõnamoodustus leksika ja süntaksi vahel


Reet Kasik (Tartu Ülikool)

Vaatlen oma ettekandes sõnamoodustuse ja fraasimoodustuse seoseid. Tugevamaid paralleele fraasimoodustuse ja sõnamoodustuse vahel on leitud liitsõna struktuurides. Ettekandes keskendun eeskätt tuletusele, aga eesti keeles moodustavad liitmine ja tuletamine mitmes mõttes kontiinumi, mistõttu arutlen mingil määral ka sünteetiliste liitsõnade teemal.

Erinevad teoreetilised mudelid kasutavad olemuslikult erinevaid lähenemisi sõnastruktuuri ja fraasistruktuuri kõrvutamisel. Klassikalistes strukturaalsetes teooriates nähti süntaksit üldiselt kui morfeemide ühendamist, ilma et siin oleks põhimõttelist vahet sõna ja fraasi vahel. Generatiivses grammatikas lähtutakse seisukohast, et komplekssetel sõnadel on sama süntaktiline struktuur kui fraasidel. Põhjakeskne fraasistruktuurigrammatika või leksikaalfunktsionaalne grammatika lähtuvad leksikaalse terviklikkuse põhimõttest, mis ei rakenda süntaktilisi reegleid sõna sisestruktuurile ega hõlma sõnade moodustamist kui grammatilist protsessi.

Ettekande lähtekoht on, et on olemas sõna kategooria, mis erineb ühelt poolt morfeemi, teiselt poolt fraasi kategooriast, isegi kui piirid nende vahel on mõnikord raskesti kirjeldatavad. Paljud sõnastruktuuri omadused on seletatavad leksikaalse terviklikkusega. Leksikaalse terviklikkuse põhimõtet tuleb aktsepteerida ka sõnasüntaktilise lähenemise korral, kuivõrd sõnastruktuuri omadused erinevad fraasisüntaksis toimuvatest protsessidest. Käsitlen sõnamoodustuse ja süntaksi vahekorda kolmest aspektist. Esiteks osutan, kuidas süntaktilised printsiibid peegelduvad sõna sisestruktuuris. Teiseks vaatlen, millise ulatusega võivad süntaktilised struktuurid olla inkorporeeritud sõnadesse. Kolmandaks jälgin, kuidas kompleksse sõna omadused peegelduvad nende süntaktilises käitumises, eriti argumendistruktuuris. Selle taustal võtan kokku, kuidas eri tüüpi süntaksimudelid võimaldavad käsitleda arutluses esiletõusnud kesksemaid asjaolusid.


PLENAAR: moosemolk, eevestelk: kvaasisõnadest ja -reduplikatiividest mõistatustes


Arvo Krikmann (Kirjandusmuuseum)

Eesti folklooris on sadu mõistatusi, mis sisaldavad nn laaliaid e kvaasisõnu – enamasti taotluslikult heakõlalisi (reduplikatiivseid ja/või alg- ja/või lõppriimilisi), kuid semantiliselt ebamääraseid osiseid. Vahel koosneb pea kogu tekst sellistest krüptilistest elementidest, nt Moosemolk, eevestelk, ise kõrr ja röövestölk – Siga (EM1 1213: MMg).

Laaliapaarikud moodustuvad tihti nn häälikuliselt ajendatud tüvedest, mille tarvitus lms keeltes on silmapaistvalt vaba, liiati raske on näidata selget piiri “normaalsete” deskriptiivide ja puhtalt mõistatusomaste juhuvormide vahel. Nt luua-mõistatuses EM 650 algusega Kiipab, kaapab... võivad selle (sagedasima) paarikuga samas positsioonis esineda ka u 100 muud varianti: keepab, kaapab | kiipab, kääpab | kuupab, koopab | kip(p)ab, kop(p)ab | kipub ja kapub | kiibi(tse)b, kaabi(tse)b | keebib ja kaabib | keepleb, kaapleb | ki(i)psab (ja) ka(a)psab | kriipsab ja kraapsab | kriipsib (ja) kraapsib | kriipleb, kraapleb | kriibib ja kraabib | kri(i)bab, kra(a)bab | (k)riipab (ja) (k)raapab | (k)liipsab ja (k)laapsab | liipab, lääpab | liipab, loopab | siipab (ja) saapab | kiiksab ja kaaksab | kiigub, kaagub | kiigub ja liigub | liikab ja lookab | keerleb (ja) veerleb jpt jpt.

Reduplikatiivsed jm kvaasisõnad võivad kõlakuju või tekstilise ümbruse tõttu meenutada ka pärisnimesid. Nt kilgi-mõistatuses EM 784 algusega Kukk laulab kuusnas, kaasnas... meenutavad mitmed paarikud kohanimesid: kiiglen, kaaglen | kuudsren, muudsren | kiidren, kaadren | kiisnas ja kaasnas | Kookkülas, Kaakkülas | Kuuksis, Muuksis.

Herne-mõistatusest EM 1039 domineeriva algusega Maast tõuseb mannerpuu... on noteeritud ka u 40 muud ma-algulist puud, mis kõik on aga kvaasipuud: pole põhjust seostada mannerpuud, manerpuud, manderpuud, manrepuud või mandripuud maismaaga, mandlepuud, mannelpuud, mandlapuud või mandalpuud mandlipuuga, mannapuud lähikõlalise tangainega, maalerpuud, malerpuud või maleripuud maalritega, mallepuud naisenimega, matrapuud, matarpuud või materpuud madjakatega, isegi mitte männapuud, maripuud ega margapuud vastavate tõsimeelsete taimede ja esemetega.

Ettekandes puudutatakse põgusalt ka kvaasisõnade häälikulist koostist, geograafilist levikut, esinemust naaberrahvastel, seost sünesteetilise, “kratülistliku” multimodaalsusega jm.





Dostları ilə paylaş:
  1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   16


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə