Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011



Yüklə 4,8 Kb.

səhifə1/35
tarix17.11.2018
ölçüsü4,8 Kb.
  1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   35


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
E-kursuse "
Eesti lastekirjandus

(P2NC.00.417) materjalid 
 
 
 
 
Aine maht 3 EAP 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Maret Annuk (Tartu Ülikooli Narva kolledž), 2011
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
Esimesed eestikeelsed raamatud lastele 
Kuigi aabitsaga ei saa seostada lastekirjanduse algust, on aabits ja  aabits-lugemik 
esimene raamat, mis oli mõeldud lastele. Esimesed eestikeelsed aabitsad ilmusid 16. 
sajandi lõpul, ligikaudu samal ajal kui mujal Euroopas.  
Eestikeelse kirjasõna, sealhulgas aabitsa algus võlgneb palju luterlikule 
reformatsioonile, mis algas Wittenbergis 1517. Reformatsioon nõudis rahvakeelset 
kirikuteenistust ja lugemisoskust.  
Enne trükitud aabitsaid olid Lääne-Euroopas kasutusel laudsed aabitsad-puutahvlid, 
millesse oli sisse lõigatud, põletatud või peale kirjutatud tähestik.  Laudseid aabitsaid 
tunti ka Eestis.                      1575. aastast pärineb teade, et Tallinna linnakooli vaesele 
koolipoisile  on ostetud laudne aabits (Treumann 1977: 30). 
Eesti esimese trükitud aabitsa avaldas piiskop J. Jhering aastal 1641, kuid see pole 
säilinud. Teadaolevalt pole ka säilinud ühtegi 1684. aastal Riias trükitud Bengt 
Gottfried Forseliuse eestikeelse aabitsa eksemplari. Vanimad säilinud eestikeelsed 
aabitsad pärinevad 17. sajandi lõpust ja need asuvad  Lundi Ülikooli raamatukogus.  
Esimesed aabitsad sisaldavad tähestikku, 10 käsku, pisut vaimulikku teksti 
veerimiseks ja mõned palved. Aabitsate viimastel lehekülgedel on kuke pilt. 
Aabitsa kõrval kasutati lastele lugemise õpetamiseks ka vaimulikku raamatut, 
katekismust. Varasemad lapsi silmas pidavad vaimulikud raamatud on “Ehsti-Mah 
Wehhemb Laulo-Ramat” (1689), “Õnsa Luterusse katekismus Ehk Laste Oppus” 
(1690/91) . 
Üldiselt polnud varasematel aabitsatel ja vaimulikel raamatutel erilist vahet. Aabitsa 
lugemispaladeks olid veel 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi  alguses katekismus, palved 
ja vaimulikud laulud. Ainuke erinevus oli raamatute mahus ja selles, et aabitsas olid 
ka tähestik ja veerimissilbid, vahel ka korrutustabel. Sisust lähtudes võib selle 
perioodi laste esimest raamatut nimetada aabits-katekismuseks. Kui tähed selged, 
algas katekismus. 
Tinglikult võib algupärase eesti lastekirjanduse rajajaks pidada Otto Wilhelm 
Masingut

1795. aastal Otto Wilhelm Masingu poolt avaldatud "ABD ehk Luggemise-Ramatus 
Lastele, kes tahawad luggema öppida" on esmakordselt ilmalikke jutte - kaheksa 
argiolustikus toimuva tegevustikuga didaktilist lugemispala, kus hoiatatakse lapsi 
järelemõtlematute tegude, varguste, suitsetamise, loomade-lindude piinamise eest. 
Halbadele tegudele järgneb karm karistus. Esmakordselt sisaldas raamat ka juhendit, 
kuidas lugemist õpetada. O. W. Masing rõhutab, et lugemine ei tohi olla lapsele 
karistuseks, et lapsega ei tohi riielda ega pahandada, et last tuleb aeg-ajalt ka kiita. 
Samuti ei tohi O. W.Masingu arvates last liiga pikaks ajaks lugema panna, sest ta 
väsib. 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
Otto Wilhelm Masingu „ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele kes tahawad luggema 
öppida" (1795) on esimene eestikeelne aabits, mis sisaldab ka ilmalikke jutte 
O.W. Masingu aabitsajuttude süžeed on rahvusvahelised, lapsepäraselt ja ladusasti 
ümber jutustatud. 
Tekstinäide
 Otto Wilhelm Masingu aabitsast „ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele kes 
tahawad luggema öppida" 
KES TEISELE ÜLEKOHUT TEEB,  
SAADAB ENESELE KURJA 
Otto Wilhelm Masing 
 
Üks valju südamega laps oli maast madalast õppinud kõiksugust paha ja vaeva jumala 
loomadele tegema. Sai tema kassi kinni, siis pani ta temale näpitsa sabasse ehk sidus 
ta jalad kammitsasse ja vintsutas ja vaevas teda igal viisil. Leidis tema linnupesa, siis 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
rikkus ja hukkas selle ära. Ja kui üks parm temale kätte juhtus, siis pani ta temale 
kõrre [sisse] ja laskis teda sellega lendu. 
Ükskord tabas ta ühe mesilase, mõtles selle parmu olevat ja püüdis temale oma vana 
viisi järele õlekõrt tagant sisse ajada, aga see mesilinnuke pistis teda nii kibedasti, et 
ta näpud kolm päeva kui pulgad paistetanud olid. 
Sel korral kahetses tema küll häda pärast oma jumalakartmatut vallatust, aga tema ei 
jätnud seda ometi mitte veel maha. 
Ühel pühapäeval, kui tema vanemad kirikus olid, hakkas tema ridvaga katuseräästas 
pääsukesepesi torkima. Ja sest, et tema silmi ei hoidnud, tuli üks pesa äkitselt maha ja 
kõik see prügi ja liiv langes tema silmi. Kaua valutasid nüüd tema silmad, jooksid 
kangesti vett ja olid ikka punased ja rähmased, viimaks kasvas kae peale ja 
silmavalgus kadus ära. 
 
 
Pane tähele, armas laps, 
kes liiga teeb, ka sellele vähemale jumala loomade seast,  
et see ikka omal ajal kätte saab, mis ta on teinud. 
Sest jumal kuuleb ka ühe vaese väikse ohkamist. 
Seepärast ole armuline ja ära tee kellelegi ülekohut: 
Kõik tuleb sulle kätte, mis sa teed, niihästi head kui kurja, 
sest jumal annab igaühele, 
mis ta teeninud ja väärt on. 
 
Vanad aabitsajutud 2007. Koostanud Reet Krusten. Tallinn: Tiritamm, lk 15. 
 
Hilisemas, 1823. aastal ilmunud "Täielises ABD-Ramatus", on Masing esmakordselt 
aabitsasse lisanud õ-tähe, kuid see aabits ei sisalda ilmalikke jutukesi. 
 
18. sajandi lõpul hakkas ilmuma juba enam ilmalikke, valdavalt didaktilisi teoseid. 
Üheks selliseks on Saaremaa pastori F. W. Willmanni “Juttud ja teggud” 1782, mis 
põhineb läti ilmaliku kirjanduse rajaja G. F. Stenderi teosel “Kaunid valmid ja jutud”. 
Raamatus on lihtsakoelised loomajutud, külaelupildid, proosavalmid. Willmann on 
oma raamatusse lisanud mõistatusi ja ja vanasõnu, olles seega esimesi, kes on 
raamatus tutvustanud eesti rahvaluulet. 
 
1782. aastal ilmus ka koduõpetaja, hiljem Tallinna gümnaasiumi professori Friedrich 
Gustav Arveliuse(1753-1806) raamat Üks Kaunis Jutto-ja Öppetusse –Ramat”, mida 
võiks lugeda üheks meie varasemaks lasteraamatuks (Järv 1989: 25). Autori sõnade 
järgi on raamat lugemist õppinud maalaste heaks ja nende rõõmsaks ajaveetmiseks 
kokku pandud. Arveliuse juturaamatu eeskujuks on olnud Fr. E. von Rochowi 
“Kinderfreund”. Viimane oli 18. sajandi valgustuslike ja filantroopiliste ideede 
pooldaja. 
 




Dostları ilə paylaş:
  1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   35


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2019
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə