Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

I kursus „Kunsti ajalugu ja muutuv olemus”

Õppesisu

1. 
   Kunsti roll eri ajastutel.
   

Kunstikultuuri üldistav ajatelg

Kunstnik ja tema kaasaeg.

Kunstiteos ja vaataja.

Kunstiteoste sõnum ja vorm eri ajastutel.

Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite.

Kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise erinevad meetodid (nt vormiline, märgiline, sotsiaalne).

Kunsti tekkimine.

Vanimad kõrgkultuurid. Mesopotaamia. Egiptus.

Antiikaja kunst. Vana-Kreeka. Vana-Rooma.

Keskaja kunst. Romaani stiil. Gooti stiil. Kunst ja religioon.

Renessanss. Vararenessanss. Kõrgrenessanss. Inimesekeskse maailmapildi kujunemine. Kunst ja teadus. Trükikunsti leiutamine.

Barokk. Kunst kiriku ja valitsejate teenistuses.

Klassitsism. Antiikpärandi mõju ja valgustusajastu ideed.

Romantism. Sama sajand, erinevad vaated. Mäss korra vastu.

Realism. Tõearmastus.

Juugend. Tervikliku stiili taotlus.

2. 
   Ajastute kunsti võrdlevad teemad
   

Inimene kunstis: staatus, suhted, tegevused.

Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius, boheem, staar jne.

Kunstiinstitutsioonid. Tuntuimad galeriid ja muuseumid.

3. 
   Loomingulised ja uurimuslikud projektid, õppekäigud
   

Käsitletavate teemade endast ja nüüdisajast lähtuv tõlgendamine. Isiklik vaatenurk.

Visuaalse materjali kogumine, süstematiseerimine ja analüüsimine.

Oma ideega sobivate väljendusvahendite valimine ja töö tegemine (joonistus, maal, kollaaž,

ruumiline objekt, digitaalne pilt, video, performance jne).

Töö esitlemine ja oma valikute põhjendamine.

Kunstiteose analüüs ja loov interpreteerimine.

Projektid ja õppekäigud on seotud erinevate õpikeskkondadega: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseum, näitus, virtuaalkeskkond jne.

Projektide teemad:

„Minu Jumal“ (savi)

Vaasimaal (antiik-kreeka eeskujul)

„Initsiaal“ (graafika, merovingide või karolingide ajastu eeskujul). Õppekäik Noarootsi Püha Katariina kirikusse (13. saj.)

Teema: „Eklektika arhitektuuris“ (graafika, fototöötlus)

2. II kursus „Nüüdiskunsti sünd ja arengusuunad”

Õppesisu

1. 
   Kunsti muutumine
   

Kunst moderniseeruval ajastul.

Usk ühiskonna ja kunsti progressi. Tehnoloogia ja linnastumise võidukäik.

Modernistlik arhitektuur ja tööstusdisain. Funktsionalism.

Fotograafia ja illustreeritud ajakirjanduse levik ning mõju kunsti muutumisele.

Modernistliku kunsti suunad: impressionism, postimpressionism, fovism, ekspressionism, futurism, kubism, konstruktivism, funktsionalism, abstraktsionism, dada, sürrealism. Isikuvabaduse manifestatsioon. Abstraktne versus figuratiivne kunst.

Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism, natsionaalsotsialistlik kunst.

Puhas kunst väljaspool elu: abstraktne ekspressionism, minimalism, opkunst

jne. Kunst ja sotsiaalsed liikumised.

Postmodernism ja nüüdiskunst. Vaatenurkade paljus.

Popkunst. Hüperrealism. Igapäevaelu tungimine kunsti. Happening, kehakunst, maakunst.

Kontseptualism, idee kui kunst. Kunstiteose kui objekti kadumine. Kunstiliikide piiride hajumine.

Postmodernistlik kunst. Mäng minevikuga, tsitaat, remiks, paroodia.

Sotsiaalkriitiline kunst. Kunstnike ja vaatajate koostöö. Kollektiivsus ja anonüümsus kunstis.

Kunstimeediumide paljus. Maalikunst. Installatsioon. Fotokunst. Videokunst. Performance. Kunst linnaruumis. Interaktiivne meediakunst. Netikunst.

Keskkond. Disain. Visuaalne meedia.

Inimsõbraliku ja turvalise elukeskkonna loomine: linnaplaneerimine, arhitektuur, maastikuarhitektuur, tootedisain, graafiline disain jne.

Disainimine kui probleemilahendus. Erinevad vaatenurgad: funktsionaalsus ja esteetika, eetiline ja kultuuriline sõnum. Innovatsioon ning keskkonnateadlikkus disainis ja arhitektuuris.

Meediakeskkond. Meediatarbija kui mõjutaja ja mõjutatav. Erinevad suhtluskeskkonnad.

Väljendusvahendid visuaalses kommunikatsioonis.

Muinsus- ja keskkonnakaitse ning autoriõiguste probleemistik.

2. 
   Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad
   

Abstraktsus ja kujutavus kunstis: vorm, kujund, värv, tähendus.

Kunsti suunad/stiilid ja paralleelid teistes kunstiliikides: muusika, film, kirjandus, teater jt.

Kunsti, arhitektuuri ja disainiga seotud elukutsed.

3. 
   Loomingulised ja uurimuslikud projektid, õppekäigud
   

Lõputöö teema: „Postmodernism või postpostmodernism“

Oma ideega sobiva väljendusvahendi valimine ja töö tegemine (joonistus, maal, kollaaž, ruumiline objekt, digitaalpilt, video, performance jne).

Pildi ja teksti koosmõjud (graafiline kujundus, logo, kirjakujundus).

Töö esitlemine ja oma valikute põhjendamine.

Kunstiteose analüüs ja loov interpreteerimine.

Projektid ja õppekäigud on seotud erinevate õpikeskkondadega: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseum, näitus, virtuaalkeskkond jne.

Õppekäik: KUMU Tallinnas

Kehalise kasvatuse ainekava gümnaasiumile

1. 
   Õppeaine sisuline kirjeldus ja eesmärgid
   

Gümnaasiumi kehalises kasvatuses toimub põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste süvendamine ja täiendamine. Aktiivse tegevuse käigus kujundatakse motivatsioon elukestvaks (tervise-) treeninguks, arusaam, et terveolek (kehaline ja vaimne heaolu) sõltub regulaarsest ja eesmärgistatud tegelemisest kehaliste harjutustega. Erilist tähelepanu pööratakse noormeeste kehaliste võimete treenimisele, valmistades neid ette riigikaitseks.

Gümnaasiumi kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane:

1. 
   tunneb liikumisest rõõmu ja on kehaliselt aktiivne, soovib olla terve ning kehaliselt vormis;
   
2. 
   mõistab regulaarse kehalise aktiivsuse mõju ja rakendab seda oma tervise tugevdamiseks;
   
3. 
   arendab oma liikumisoskusi ja omab valmisolekut õppida uusi spordi- ja liikumisalasid;
   
4. 
   järgib kehalisel tegevusel ohutus- ja hügieeninõudeid, teab, kuidas käituda liikumisel/sportimisel esineda võivate õnnetusjuhtumite korral;
   
5. 
   jälgib oma kehalise vormisoleku taset ning oskab oma töövõimet regulaarse treeningu abil parandada;
   
6. 
   on vastutustundlik, koostööaldis, kaaslasi austav, neid abistav ja nendega arvestav;
   
7. 
   väärtustab kehakultuuri rahvusliku ja rahvusvahelise kultuuri osana.
   

1. 
   Ajaline maht
   

10.kl, 11. kl. – 70 tundi õppeaastas (2 tundi nädalas)

12.kl – 60 tundi õppeaastas (2 tundi nädalas)

Gümnaasiumi ainekavasse kuuluvad põhispordialad (kokku vähemalt 35 tundi õppeaastas): võimlemine, kergejõustik, sportmängud, suusatamine, uisutamine, tantsuline liikumine, enesekaitse.

Lähtudes kohalikest tingimustest, traditsioonidest ja spordiala harrastamise võimalustest õpetatakse ülejäänud 35 tunni ulatuses: sportmänge (võrkpall, saalihoki, jalgpall, korvpall, tennis), treeningud jõusaalis, jooga (hingamine, lõdvestus, meditatsioon).

2. 
   Õppesisu
   
   1. 
      Teoreetilised teadmised iseseisvaks sportimiseks
      

Sportlik ettevalmistus ja treening. Sportliku treeningu põhimõtted, harjutamismeetodid. Kehaliste koormuste planeerimine, harjutamise maht ning intensiivsus. Iseseisvaks sportimiseks vajalikud teadmised erinevatel rahvaspordialadel. Kehaliste harjutuste mõju organismile. Arstlik kontroll ja enesekontroll. Kehakultuur ja sport ühiskonnas. Tuntumad spordialad Põhjamaades. Tuntud tippsportlased.

2. 
   Võimlemine ja jooga
   

Akrobaatika (kava), riistvõimlemine (tireltõus kangil), toenghüpe (harkhüpe, kägarhüpe.

Õpitulemused

Õpilane:

1. 
   Sooritab põhikoolis ja gümnaasiumis õpitud elementidest harjutuskombinatsiooni akrobaatikas.
   
2. 
   Sooritab kangil tireltõusu.
   
3. 
   Sooritab tehniliselt õige toenghüppe.
   
4. 
   Omab jooga ja meditatsiooni kogemust. Sooritab päikesetervituse.
   

3. 
   Kergejõustik
   

Jooks (erinevate distantside jooksmine). Hüpped. Hüppetehnika täiustamine.

Odavise, kettaheide, kuulitõuge – tehnika täiustamine. Koolisisene kergejõustikuvõistlus (osavõtt, kohtuniku tegevus).

Õpitulemused

Õpilane:

1) Sooritab kiirjooksu (100 m) stardikäsklustega.

2) Läbib järjest joostes 3000 m.

4. 
   Sportmängud
   

Valitud sportmängude tehnika ja taktika täiustamine. Võistlusmäärused ja kohtuniku tegevus. Jalgpall, võrkpall, korvpall, saalihoki. Tutvumine erinevate ainekavaväliste sportmängudega nt. sulgpall, tennis, indica.

Õpitulemused

Õpilane:

1. 
   Mängib võistlusmääruste kohaselt kahte sportmängu.
   
2. 
   Sooritab sportmängudes kooli poolt koostatud kontrollharjutuse põhikoolis ja gümnaasiumis õpitud tehnika elementidest.
   

5. 
   Suusatamine, uisutamine
   

Suusatamise tehnika. Klassikaline-ja vabastiil. Vajalikud teadmised iseseisvaks harjutamiseks.

Õpitulemused

Õpilane:

1. 
   Läbib 10 km distantsi.
   
2. 
   Kasutab erinevaid suusatehnikaid sõltuvalt maastikust.
   
3. 
   Liugleb uiskudega jääl.
   

6. 
   Tantsuline liikumine
   

Eesti pärimus- ja autoritantsud, rahvatantsude liigid. Tempode ja rütmide eristamine (polka, reinlender, labajalavalss, rahvalik valss, standard- ja ladinatantsud, teiste rahvaste seltskonnatantsud); mõisted, võtted ja sammud.

Õpitulemused

Õpilane:

1. 
   Tantsib ja analüüsib Eesti pärimus- või autoritantse, standard- ja ladinatantse ning teiste rahvaste seltskonnatantse.
   
2. 
   Kasutab eneseväljenduseks erinevaid tantsutehnikaid ja –stiile.
   
3. 
   Hindab tantsulist liikumist kui elukestvat tervislikku harrastust.
   

7. 
   Enesekaitse
   

Konfliktisituatsiooni lahendamine. Kukkumistehnika, heited. Löögitehnika. Kaitsetehnika. Valuvõtted.

Õpitulemused

Õpilane:

1. 
   Suudab lahendada kergemaid konfliktisituatsioone.
   
2. 
   Teab ja oskab kasutada lihtsamaid enesekaitse võtteid
   

3. 
   Üldine
   
   1. 
      Läbivate teemade käsitlemine gümnaasiumis:
      

Keskkond ja säästev areng – Looduse kui sportimisümbruse väärtustamine, oskus liikuda ja sportida ümbritsevat keskkonda kahjustamata.

Tööalane karjäär ja selle planeerimine – Hea tervis ja kõrge töövõime kui karjääri alus. Soov pidevalt õppida sooritama uusi kehalisi harjutusi, spordialasid, kujundada sobivat liikumisharrastust.

Infotehnoloogia ja meedia – Tervisliku eluviisiga seotud teabe leidmine, analüüsimine ja optimaalsete valikute kujundamine.

Turvalisus – Kehalise aktiivsuse kui tervist tugevdava faktori väärtustamine, soov ennast kehaliselt arendada ja oma töövõimet tõsta. Oskus ennetada ja tegutseda ohuolukordades.

Integratsioon teiste ainetega - Kehaline kasvatus on tihedalt seotud teiste õppekavva kuuluvate ainetega. Teadmised, mis õpilane on omandanud teistes ainetundides aitavad mõista toreetiliselt ja praktiliselt toimuvat kehalises kasvatuses. Paljud teoreetilised teadmised ,mida kehalises omandatakse, on arusaadavamad kui õpilasel on baasteadmised teistest ainetundidest.

Ained, millega kehalisel on integratsioon gümnaasiumi astmes:

Emakeel – materjalide koostamine, vormistamine, analüüsimine, väljendusoskus. Gümnaasiumi õpilane peab oskama kehakultuuri vaadelda ühe kultuuri valdkonnana.

Infotehnoloogia – materjalide otsimine internetis, statistika ja analüüsi koostamine.

Geograafia – orienteerumisel kaardi lugemine, kompassi kasutamine, harjutuspaiga valiku. Maastikujooksu planeerimisel, spordiehitiste planeerimine.

Ajalugu – spordialade areng ja tähtsus erinevates kultuurides erinevatel ajaloo etappidel.

Võõrkeeled – avatud infokeskkond võimaldab hankida erinevaid ja uusi teadmisi mujalt maailmast ja väga hea võõrkeelte oskusega on see võimalik. Paljud spordialade tehnikat-taktikat kirjeldavad väljendid on võetud otsekasutusse võõrkeeltest.

Psühholoogia – enesekontrollivõtteid, psüühiliste pingete maandamist läbi kehalise treeningu.

Matemaatika ja füüsika – mõõtmised, statistika, analüüs, enesekontrolli jälgimine kasutades erinevaid tabeleid ja graafikuid.

Keemia, bioloogia – treeningul toimuvad protsessid organismis, nende mõju.

2. 
   Koolide- ja klassidevahelised projektid:
   

Vastavalt võimalustele võetakse gümnaasiumi astmes osa järmistest võistlustest :

September - jalgpall

November - korvpall

Jaanuar - võrkpall

Märts - saalihoki

Mai - kergejõustik

Lisaks veel traditsiooniline kohtumine vilistlastega korvpallis.

3. 
   Hindamine
   

Hinnatakse kooliastme ainekavva kuuluvate teadmiste ja oskuste omandamist, õpitu realiseerimist õpilase poolt oma tervisekäitumises sh. individuaalset kehalist arengut ja ensekontrollioskust.

Kursusehinne pannakse välja õpilasele, kes on osalenud vähemalt 75% tundidest ja sooritanud hindelistest harjutustest 75%. Hindamise vormid:

Teadmiste hindamine – suuline või kirjalik küsitlus, ettekanne, referaat, õpimapi esitlus.

Liigutusoskuste hindamine – õpetaja poolt valitud –koostatud kontrollharjutus.

Kehalise töövõime hindamine – kehaliste võimete testid (absoluutse tulemuse kõrval arvestatakse hinnangu andmisel ka õpilase tulemuse arengut).

Sportimisaktiivsuse hindamine – õpilase aktiivsuse (osavõtt ja kaasatöötamine) fikseerimine kehalise kasvatuse tundides, väljaspool tunde regulaarse treenimise ja võistlustest ning spordiõritustest osavõtu, kaasõpilaste juhendamise, spordiürituste korraldamise fikseerimine.