Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

XII kursus. Geomeetria I (analüütiline käsitlus)

1. 
   Õppesisu:
   

Stereomeetria asendilaused: nurk kahe sirge, sirge ja tasandi ning kahe tasandi vahel, sirgete ja tasandite ristseis ning paralleelsus, kolme ristsirge teoreem, hulknurga projektsiooni pindala. Ristkoordinaadid ruumis. Punkti koordinaadid ruumis, punkti kohavektor. Vektori koordinaadid ruumis, vektori pikkus. Lineaartehted vektoritega. Vektorite kollineaarsus ja komplanaarsus, vektori avaldamine kolme mis tahes mittekomplanaarse vektori kaudu. Kahe vektori skalaarkorrutis. Kahe vektori vaheline nurk. Sirge võrrandid ruumis, tasandi võrrand. Võrranditega antud sirgete ja tasandite vastastikuse asendi uurimine, sirge ja tasandi lõikepunkt, võrranditega antud sirgete vahelise nurga leidmine. Rakendusülesanded.

2. 
   Õpitulemused:
   

Õpilane:

kirjeldab punkti koordinaate ruumis;

selgitab ruumivektori mõistet, lineaartehteid vektoritega, vektorite kollineaarsuse ja komplanaarsuse tunnuseid ning vektorite skalaarkorrutist;

tuletab sirge ja tasandi võrrandid ning kirjeldab sirge ja tasandi vastastikuseid asendeid;

arvutab kahe punkti vahelise kauguse, vektori pikkuse ja kahe vektori vahelise nurga;

koostab sirge ja tasandi võrrandeid;

määrab võrranditega antud kahe sirge, sirge ja tasandi, kahe tasandi vastastikuse asendi ning arvutab nurga nende vahel;

kasutab vektoreid geomeetrilise ja füüsikalise sisuga ülesandeid lahendades.

3. 
   IKT rakendamine
   

Õpitava visualiseerimiseks kasutatakse mõnda arvutiprogrammi.

4. 
   Lõiming
   

Füüsika: Vektorid. Keha koordinaatide määramine.

Geograafia: Asukoha määramine.

20. XIII kursus. Geomeetria II (sünteetiline käsitlus)

    1. 
       Õppesisu:
       

Prisma ja püramiid, nende pindala ja ruumala, korrapärased hulktahukad. Pöördkehad; silinder, koonus ja kera, nende pindala ja ruumala, kera segment, kiht, vöö ja sektor. Ülesanded hulktahukate ja pöördkehade kohta. Hulktahukate ja pöördkehade lõiked tasandiga. Rakendusülesanded.

2. 
   Õpitulemused:
   

Õpilane:

kirjeldab hulktahukate ja pöördkehade liike ning nende pindalade arvutamise valemeid;

tuletab silindri, koonuse või kera ruumala valemi;

kujutab joonisel prismat, püramiidi, silindrit, koonust ja kera ning nende lihtsamaid lõikeid tasandiga;

arvutab kehade pindala ja ruumala ning nende kehade ja tasandi lõike pindala;

kasutab hulktahukaid ja pöördkehi kui mudeleid ümbritseva ruumi objekte uurides.

3. 
   IKT rakendamine
   

Õpitava visualiseerimiseks kasutatakse mõnda arvutiprogrammi.

4. 
   Lõiming
   

Bioloogia: Raku ja organismide ehitus.

Geograafia: Kaardi projektsioonid. Maa siseehitus.

21. XIV kursus. Matemaatika rakendused, reaalsete protsesside uurimine

    1. 
       Õppesisu:
       

Matemaatilise mudeli tähendus, nähtuse modelleerimise etapid, mudeli headuse ja rakendatavuse hindamine. Tekstülesannete (sh protsentülesannete) lahendamine võrrandite kui ülesannete matemaatiliste mudelite koostamise ja lahendamise abil. Lineaar-, ruut- ja eksponentfunktsioone rakendavad mudelid loodus- ning majandusteaduses, tehnoloogias ja mujal (nt füüsikaliste suuruste seosed, orgaanilise kasvamise mudelid bioloogias, nõudlus- ja pakkumisfunktsioonid ning marginaalfunktsioonid majandusteaduses, materjalikulu arvutused tehnoloogias jne). Kursuse käsitlus tugineb arvutusvahendite kasutamisele (tasku- ja personaalarvutid).

2. 
   Õpitulemused:
   

Õpilane:

selgitab matemaatilise modelleerimise ning selle protseduuride üldist olemust;

tunneb lihtsamate mudelite koostamiseks vajalikke meetodeid ja funktsioone;

kasutab mõningaid loodus- ja majandusteaduste olulisemaid mudeleid ning meetodeid;

lahendab tekstülesandeid võrrandite abil;

märkab reaalse maailma valdkondade mõningaid seaduspärasusi ja seoseid;

koostab kergesti modelleeritavate reaalsuse nähtuste matemaatilisi mudeleid ning kasutab neid tegelikkuse uurimiseks;

kasutab tasku- ja personaalarvutit ülesannete lahendamisel.

3. 
   IKT rakendamine
   

Õpilane kasutab mudelite koostamiseks ning lahendite kontrollimiseks arvutiprogrammide abi.

4. 
   Lõiming
   

Loodusteadused: Lineaar-, ruut- ja eksponentfunktsioone rakendavad mudelid.

22. XV kursus. Kordamine

    1. 
       Õppesisu:
       

Gümnaasiumi laia matemaatika kordamine. Kursused I-XIV.

Hindamine aines matemaatika

Matemaatika õpitulemusi hinnates võetakse aluseks tunnetuslikud protsessid ja nende hierarhiline ülesehitus.

1. Faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine.

2. Teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel,

modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine.

3. Arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Hindamise vormidena kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist.

Kujundav hindamine annab infot ülesannete üldise lahendamisoskuse ja matemaatilise mõtlemise ning õpilase suhtumise kohta matemaatikasse. Kujundavat hindamist rakendatakse suuliselt.

Õpitulemuste saavutatust hinnatakse tunnikontrollide ja kontrolltöödega ning muude kontrollivõtetega. Kursuse kokkuvõttev hinne kujundatakse nende ja vajaduse korral kursust kokkuvõtva kontrollivormi tulemuste alusel.

Õpilaste teadmisi ja oskusi kontrollitakse eespool esitatud kolmel tasemel: teadmine, rakendamine ning arutlemine. Õpilase teadmisi ja oskusi hinnatakse rahuldava hindega, kui ta on omandanud matemaatika ainekavas esitatud õpitulemused teadmise ja rutiinsete ülesannete lahendamise tasemel, ning väga hea hindega, kui ta on omandanud õpitulemused arutlemise tasemel. Kui õpitulemused omandatakse teadmiste rakendamise tasemel, hinnatakse neid hindega „neli”.