Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

Põhjamaade ajalugu

1. 
   Õpetamise eesmärgid
   

1. 
   Kasvatada õpilastes huvi Põhjamaade, kui tihedalt Eestiga seotud piirkonna mineviku vastu.
   
2. 
   Õpetada tundma Põhjamaade ajalugu ajastute kaupa toimunud sündmuste, protsesside ja isikute kaudu. Seosatda Põhjamaade ajalugu Eesti ajalooga.
   
3. 
   Õpetada mõistma ajaloo sündmuste ja protsesside põhjusi ja tagajärgi.
   
4. 
   Selgitada õpilastele Põhjamaade kultuuripärandit ja õpetada oskust seda väärtustada.
   
5. 
   Aidata kujundada isiklikku suhtumist ajaloosündmustesse, julgustades avaldama oma arvamust, korrigeerides eksimusi.
   
6. 
   Kujundada oskust kirjalikuks eneseväljenduseks.
   

2. 
   Õpitulemused:
   

Kursuse lõpul õpilane:

1. 
   Omab ettekujutust Põhjamaade ajaloo põhisündmustest.
   
2. 
   Tunneb Põhjamaade ajaloo tähtsamaid tegelasi.
   
3. 
   Oskab paigutada Põhjamaades toimunud ajaloolised protsessid Euroopa ja maailmaajaloo konteksti.
   
4. 
   Oskab Põhjamaade ajalooprotsessi seostada Eesti ajalooga.
   
5. 
   Leiab ja analüüsib kriitiliselt ainfot, hindab allikate usaldusväärsust ning kasutab erinevaid teabeallikaid eesmärgipäraselt.
   
6. 
   Tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid.
   

3. 
   Õppesisu
   

Põhjamaade esiaeg. Jääaja lõpp, inimeste asumine Põhjamaadesse, Kiviaeg, Varane metalliaeg, Rauaaeg. Muinasusundi väljakujunemine.

Viikingiaeg. Mereretkede algus. Riikluse teke. Ristiusu vastuvõtmine. Suhted Eestiga.

Keskaeg. Rootsi keskajal. Taani 13.-14.sajandil. Norra, Island, Soome. 13.-14.sajandi põhjala kultuuripilt ja suhted Eestiga.

Kalmari unioon. Taani-Rootsi sõjad. Kodusõda Rootsis. Islandi sidemed Euroopaga. Soome kui Põhjala eelpost. Eluolu 15.sajandil.

Põhjamaade uusaeg.Põhjamaad 16.-17.sajandini. Rootsi riikluse taastamine. Gustav Vasa. Reformatsioon Põhjalas. Taani ja Norra. Rootsi ja Poola küsimus. Rootsi laienemine. Gustav II Adolf. 30-aastane sõda. Soome Vasade ajal. Eluolu 16.-17.sajandil.

Rootsi suurriik. Kuninganna Kristiina. Rootsi-Taani sõjad. Reduktsioon. Põhjasõda. Lüüasaamine Põhjasõjas. Rootsi ja Eesti

18.sajand Põhjamaades. Absolutism Rootsis, erakondade teke. Gustav III. Taani 18.sajandil. Põhjala ja Napoleoni sõjad. Soome Venemaa ja Rootsi vahel. Islandi õnnetu sajand.

19.sajand Põhjamaades. Muutused Rootsis. Parlamentarism Norras. Liberlism Taanis. Soome Venemaa osana. Tööstuslik pööre Põhjamaades. Eluolu 19.sajandil.

Põhjamaade lähiajalugu. Põhjala 20.sajndi I poolel.Rootsi heaoluühiskonna kujunemise algus. Taani. Norra iseseisvumine. Soome omariikluse sünd.

II maailmasõda ja Põhjala. Islandi iseseisvumine.

Põhjala 20.sajandi II poolel ja 21.sajandi algul.Heaoluühiskonna väljakujunemine. Külm sõda ja Põhjamaad: NATO riigid, neutraalne Rootsi ja „finlandiseerunud“ Soome. Põhjala tähtsuse kasv rahvusvahelises elus.

Külma sõja lõpp ja Põhjamaad. Eurointegratsioon. Põhjamaad ja Eesti.

Põhjamaad uue aastatuhande algul.

4. 
   IKT
   

Suur osa õppematerjalidest on ilmavõrgupõhised. Vajaliku info hankimiseks tuleb kasutada veebiteavikuid. Kursuse jooksul valmistab õpilane ette ühe ettekande IKT vahendeid kasutades.

2. Põhjamaade muusika

   1. 
      Õppe- ja kasvatuseesmärgid:
      

Kursusega taotletakse, et õpilane:

1. 
   Väärtustab muusikat kui olulist osa Põhjamaade kultuurist.
   
1. 
   Valdab põhiteadmisi Põhjamaade rahvamuusikast; oskab võrrelda Põhjamaade ning Eesti pärimuskultuuri.
   
2. 
   Valdab põhiteadmisi põhjamaade kunstmuusika arengust läbi erinevate ajastute, teab tähtsamaid heliloojaid ning nende teoseid, samuti tähtsamaid muusikuid.
   
3. 
   Oskab muusikat kriitiliselt kuulata, analüüsida ja tõlgendada ning selle üle arutleda.
   
4. 
   Rakendab ja arendab musitseerimise kaudu oma teadmisi, muusikalisi võimeid ja oskusi.
   
5. 
   Teadvustab ja järgib intellektuaalse omandiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi.
   
6. 
   Kasutab nüüdisaegseid infotehnoloogiavahendeid.
   

2. 
   Õpitulemused:
   

Kursuse lõpul õpilane:

1. 
   Omab ettekujutust Põhjamaade pärimusmuusikast; oskab leida seoseid Põhjamaade ning Eesti pärimuskultuuri vahe.
   
2. 
   Omab ettekujutust Põhjamaade kunstmuusika arengut mõjutanud sündmustest.
   
3. 
   Teab Põhjamaade tähtsamaid heliloojaid, muusikuid ning tunneb nende tähtsamaid teoseid.
   
4. 
   Väljendab kuuldud muusika kohta oma arvamust ning võrdleb, analüüsib ja argumenteerib, toetudes teadmistele ja muusika oskussõnavarale.
   
5. 
   Oskab leida Põhjamaade muusika kohta infot erinevatest teabeallikatest; kasutades nüüdisaegseid infotehnoloogia võimalusi.
   
6. 
   Rakendab oma võimeid ja oskusi muusikalistes tegevustes, kasutades omandatud.
   
7. 
   Muusikateoreetilisi teadmisi; oskab kuulata ja arvestada kaaslasi.
   

3. 
   Õppesisu:
   
   1. 
      Soome muusika
      

Soome rahvamuusika: rahvalaulud,- pillid.

Saami muusika.

Kunstmuusika areng J.Sibelius. O.Merikanto.

Jazzmuusika.

Pop- ja rockmuusika.

2. 
   Rootsi muusika
   

Rootsi rahvamuusika. Tähtsamad pillid

Muusikaharidus Kunstmuusika areng. Bellman. Berwald. Taube. Alfen.

Jazzmuusika

Pop- ja rockmuusika

3. 
   Norra muusika
   

Norra rahvamuusika: rahvalaulud, tantsumuusika. Tähtsamad pillid.

Muusikafestivalid

Kunstmuusika areng. Bull. Grieg. Kjerulf

Pop- ja rockmuusika

4. 
   Taani muusika
   

Taani rahvamuusika

Fääri saarte muusika.

Kunstmuusika areng. Pedersòn. Hartmann. Gade. Nielsen. Langgaard. Laub.

Jazzmuusika

Pop- ja rockmuusika

5. 
   Islandi muusika
   

Islandi rahvamuusika.

Pop- ja rockmuusika.

4. 
   Lõiming ja IKT kasutamine
   

Suur osa õppematerjalidest on ilmavõrgupõhised. Vajaliku info hankimiseks tuleb kasutada veebiteavikuid. Leitud infot kasutatakse tundides nii individuaalsete kui ka grupitööde teostamisel. Kursuse jooksul valmistab õpilane ette ühe ettekande IKT vahendeid kasutades.

Põhjamaade muusika kursuse materjal on tihedalt seotud põhjamaade ajaloo,geograafia, kirjanduse ning kunsti kursustega. Nendel kursustel hakkavad põhinema õpilaste taustateadmised põhjala inimeste meelelaadist ja ilmavaatest.

5. 
   Hindamine
   

Õpilase omandatud oskusi hinnatakse jooksva arvestuse vormis. Kursuse kokkuvõttev hinnang kujuneb seega tundidest osavõtu, individuaalsete ning grupitööde, samuti tundides musitseerimise põhjal. Hinnatakse vastavalt Noarootsi Gümnaasiumi hindamisjuhendile.

2. Põhjamaade kunst

   1. 
      Õpitulemused
      

Kursuse lõpul õpilane:

1. 
   Seostab kunsti arengusuundi ja ilminguid põhjamaades ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes.
   
2. 
   Võrdleb ja analüüsib põhjamaades loodud kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt; iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust.
   
3. 
   Tõlgendab ning analüüsib põhjamaade nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline kunst) ning märkab nüüdiskunsti seoseid teiste
   

valdkondadega (nt meedia, reklaam, poliitika).

4. 
   Väärtustab põhjamaade uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid.
   
5. 
   Püstitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi,
   

arendades kontseptsioone ja kavandades teoseid.

6. 
   Rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi
   

väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -vahendeid; oskab ning julgeb

eksperimenteerida.

7. 
   Esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades ainealast terminoloogiat.
   

2. 
   Õppesisu
   

Põhjamaade kunst kunstikultuuri üldistaval ajateljel.

Rändrahvaste kunst. Viikingid.

Keskaja kunst. Romaani stiil. Gooti stiil. Kunst ja religioon.

Renessanss. Vararenessanss. Kõrgrenessanss. Lossid.

Barokk. Kunst kiriku ja valitsejate teenistuses.

Klassitsism. Antiikpärandi mõju ja valgustusajastu ideed.

Romantism. Sama sajand, erinevad vaated. Mäss korra vastu.

Realism. Tõearmastus.

Rahvusromantism.

Juugend. Tervikliku stiili taotlus. Põhjamaine juugend.

Modernistlik arhitektuur ja tööstusdisain. Funktsionalism.

Modernistliku kunsti suunad: fovism, ekspressionism, futurism, kubism, konstruktivism, funktsionalism, abstraktsionism, dada, sürrealism.

Puhas kunst väljaspool elu: abstraktne ekspressionism, minimalism, opkunst

jne. Kunst ja sotsiaalsed liikumised.

Postmodernism ja nüüdiskunst. Vaatenurkade paljus.

Popkunst. Hüperrealism. Igapäevaelu tungimine kunsti. Happening, kehakunst, maakunst.

Kontseptualism, idee kui kunst. Kunstiteose kui objekti kadumine. Kunstiliikide piiride hajumine.

Kunstiinstitutsioonid. Tuntuimad galeriid ja muuseumid.

Projektid ja õppekäigud on seotud erinevate õpikeskkondadega: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseum, näitus, virtuaalkeskkond jne.: Kiasma, Ateneum Helsingis, Moderna Museet Stockholmis.

3. 
   IKT
   

Suur osa õppematerjalidest on ilmavõrgupõhised. Vajaliku info hankimiseks tuleb kasutada veebiteavikuid. Kursuse jooksul valmistab õpilane elektroonilse konspekti IKT vahendeid kasutades.

4. 
   Lõiming
   

Kirjandus-, muusika- ja kunstinäidete toel ajastu kultuurile iseloomulike joonte võrdlemine põhjalas ajalooteljel (renessanss, barokk, klassitsism, romantism, realism, juugend, sümbolism). 20. sajandi kultuuri stiilid ja suunad, rühmitused ja esindajad (impressionism, ekspressionism, futurism, sürrealism, modernism, postmodernism jt).

Majandusõpetus

1. 
   Eesmärk
   

Õpetamisega taotletakse, et õppijad tunnevad majandusalaseid põhimõisteid ja seaduspärasusi

ning turumajanduses toimivaid majanduslikke protsesse ja toimemehhanisme; mõistavad

majandusloogikat ning majanduse üksikosalejate ja rahvamajanduse kui terviku

majanduskäitumist.

2. 
   Õppesisu
   

Majandusteaduse eesmärgid. Majandusteooria ja -analüüsi põhimõisted, ressursside nappus,

tootmistegurid, alternatiivkulu. Majandussüsteemid.

Vaba ettevõtluse põhimõtted. Turumajanduse mudelid.

Nõudlus ja pakkumine. Elastsus ja hinnamõju. Turutasakaal ja turuhind.

Tarbimine ja säästmine. Laenud, kindlustus. Tarbijakaitse.

Ettevõtlus. Äriühingute moodustamine. Ettevõtluse vormid.

Ettevõtte rahastamine. Raamatupidamise põhimõisted.

Tootmine ja turundus.

Tööjõud majanduses. Tööturu reguleerimine.

Konkurents. Hinnakujundajad. Monopolid.

Riigi roll majanduses. Riigieelarve. Ühishüvised.

Raha ja rahapoliitika. Pangad, maksud.

Majanduse areng ja stabiilsus.

Rahvusvaheline majandus. Üleilmastumine, tulevikusuundumused.

2. 
   Õpitulemused
   

Õpilane teab ja tunneb:

majandusalaseid põhimõisteid, majanduses toimivaid põhiprotsesse ja nende tekkepõhjuseid,

riigi majandusse sekkumise meetodeid ning selle tagajärgi, turumajanduse toimemehhanisme ja seaduspärasusi;

oskab:

iseseisvalt leida ja kasutada majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist informatsiooni, analüüsida esmaseid majandusnähtusi, kasutades uuritava kirjeldamiseks verbaalseid, graafilisi ja loogilisi majandusmudeleid, näha üksikute majandusnähtuste seost majanduse kui tervikuga,

näha seoseid majanduslike probleemide ja majandusteooria vahel.

2. 
   Õppeprotsess
   

Õppeprotsessi põhivormiks on loeng. Aasta jooksul teevad õpilased 3 kontrolltööd. Arvestuse saamiseks peavad õpilased aasta lõpul looma ettevõtte, oskama põhjendada ettevõtte algatamist, ettevõtte tegevusmotiive.

Õpilaste hindamise kord

1. Õpilase hindamise alused

1. 
   Õpilaste hindamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määrus nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ .
   
2. 
   Hindamise eesmärk on innustada ja suunata õpilasi sihikindlalt teadmisi omandama ning toetada õpilase individuaalset arengut.
   
3. 
   Õpilasi hinnatakse numbriliselt viiepallisüsteemis.
   
   1. 
      Hindega «5» («väga hea») hinnatakse õptulemust, kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
      
   2. 
      Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 75–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
      
   3. 
      Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 50–74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
      
   4. 
      Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 20–49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
      
   5. 
      Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
      
4. 
   Aineõpetaja võib lisada viipallisüsteemile „+“ ja „-“, kuid kooliastme hinne pannakse välja vastavalt Gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatule.
   
5. 
   Lisaks viiepallisüsteemile võib kasutada arvestatud („A“) ja mittearvestatud („1“).
   
6. 
   Aineõpetaja tutvustab õpilastele kursuse alguses oma hindamise põhimõtteid.
   

1. Hinnetest ja kontrolltöödest teavitamine

   1. 
      Õpilane ja lapsevanem jälgivad õpilase hindeid ePäevikust.
      
   2. 
      Õppepäevas võib olla üks kontrolltöö ja õppenädalas neli kontrolltööd, kui osapooled ei lepi kokku teisiti. Kontrolltöö on ulatuslik materjal, mis hõlmab mitme tunni, peatüki või aineosa kontrolli.
      
   3. 
      Kontrolltöö peab olema ette planeeritud ja osapoolte vahel kokku lepitud vähemalt 5 õppepäeva enne kontrolltöö toimumist.
      
   4. 
      Kavandatud kontrolltöö aeg fikseeritakse ePäevikus.
      
   5. 
      Tunnikontrolle võib teha igas tunnis. Tunnikontroll kontrollib ühe kuni kahe eelneva tunni teadmisi.
      

2. Käitumise hindamine

   1. 
      Käitumise hindamise eesmärk on suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, täitma kooli kodukorra nõudeid ning motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
      
   2. 
      Gümnaasiumiastmes hinnatakse käitumist kaks korda õppeaastas.
      
   3. 
      Käitumishinde panemisel lähtutakse kooli kodukorra reeglitest, üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormidest ning põhjuseta puudutud ja hilinetud tundide arvust. Käitumishinne sisaldab õpilase suhtumist õppetöösse, distsiplineeritust, järjekindlust õppeülesannete ja endale võetud kohustuste täitmisel.
      

3. Järelvastamine ja hinnete parandamine

   1. 
      Õpilane on kohustatud sooritama tegemata või mitterahuldavalt tehtud töö kahe nädala jooksul peale töö kättesaamist. Pärast kahe nädala möödumist pole õpilasel õigust ilma mõjuva põhjuseta parandada oma tegemata või hindele „nõrk” või „puudulik” tehtud tööd.
      
   2. 
      Järeltöid on õigus teha üks kord.
      
   3. 
      Teisi hindeid saab parandada kokkuleppel õpetajaga erandkorras.
      
   4. 
      Kui kahe nädala jooksul ei ole sooritamata töö mõjuvate põhjusteta vastatud või õpetajale pole erandolukorrast teada antud, muutub ePäevikus märge „!” hindeks „1” ja seda ei saa enam parandada.
      
   5. 
      Järele vastatud töö märgitakse ePäevikusse kaldkriipsuga. Kursusehinde väljapanemisel arvestab õpetaja parandatud töö puhul mõlemat hinnet. Järelevastatud töö puhul asendatakse hüüumärk ePäevikus hindega.
      
   6. 
      Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd hindega „nõrk“, mida ei saa järele vastata.
      

4. Üleminekueksamite ja arvestuste läbiviimine

   1. 
      Üleminekueksamiteks on 10. klassis matemaatika ja 11. klassis inglise keel.
      
   2. 
      Üleminekueksamit hinnatakse 100-punkti süsteemis.
      
   3. 
      Üleminekueksamitöö koostab aineõpetaja ja esitab selle kinnitamiseks vähemalt kaks nädalat enne eksamit õppealajuhatajale.
      

5. Kokkuvõttev hindamine

   1. 
      Gümnaasiumiastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega.
      
   2. 
      Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Kursusehinde väljapanekul arvestab õpetaja tööde kaalukust, kuna hinnete osakaal on erinev.
      Kooliastmehinne pannakse välja 10.-12. klassi kursuste hinnete alusel.
      
   3. 
      Kui õppeaine kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse antud aines omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „puudulik“ või „nõrk“.
      
   4. 
      Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete kooliastmehinded pannakse välja enne õppeperioodi lõppu. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.
      

6. Täiendav õppetöö ja koolist väljaarvamine

   1. 
      Õpilase järgmisse klassi üleviimise ja täiendavale õppetööle jätmise otsustab kooli õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
      
   2. 
      Täiendavale õppetööle võib jätta õpilase, kellel on õppeaastas üks kuni viis mitterahuldavat kursusehinnet.
      
   3. 
      Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu õppenõukogu otsusega määratud ajaks kuni 30. augustini.
      
   4. 
      Koolist arvatakse välja õpilane, kellel on ühel õppeaastal kuus või enam mitterahuldavat kursusehinnet.
      
   5. 
      Koolist arvatakse välja õpilane, kellel on puudulik kursusehinne ja talle on määratud täiendav õppetöö, kuid ta ei ole 30. augustiks seda sooritanud vähemalt hindele „3” (rahuldav).
      

7. Õpilase järgmisse klassi üleviimine gümnaasiumis

   1. 
      Gümnaasiumiõpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
      
   2. 
      10. ja 11. klassis viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle õppeperioodi lõpus. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle pärast täiendava õppetöö sooritamist.
      
   3. 
      Individuaalse õppekava järgi õppiv õpilane gümnaasiumis viiakse üle järgmisesse klassi vastavalt tema õppeplaanile.
      

8. Hinde vaidlustamine

   1. 
      Õpilasel ja tema seaduslikul esindajal on õigus hinded vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
      
   2. 
      Hinde vaidlustamise korral teeb kooli direktor otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast alates.