Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Yüklə 15,16 Mb. Pdf görüntüsü
|
- Bu səhifədəki naviqasiya:
- Oskar Lutsu (1887-1953)
- „Uhhuu jutustused“
- „Tondijutud“
- Pombi ja esivanemate kuld
- Öömori okaslinn”
- Väikelastele kirjutas tõlkija ja kirjanduskriitik Marta Sillaots
- Trips, Traps ja Trull Tartus
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Jüri Parijõe kõrval esindas realistlikku poistekirjandust Richard Janno (1900-1942). Tema kõige kunstipärasem teos on “Vutimehed” (1935), mille teine osa “Kassisaba poisid” valmis veidi enne kirjaniku surma. “Vutimehed” räägib kirjaniku enda lapsepõlvemälestustest Tallinna agulis. Jutustuse süzee on põnev, kaks poistekampa peavad mängulahinguid. Elav kõnekeel ja mõnus huumor teevad raamatust eesti lastekirjanduse klassikalise teose. Jutustuse karakterid on huvitavad ja eluhoiak positiivne. Nagu Parijõelgi on poisid seotud täiskasvanute maailmaga., kus on sotsiaalsne ebavõrdsus ja rahvuslikud probleemid. R. Janno “Vutimehed” tiitelleht Illustraator: M. Kernumees Kirjastus: Eesti Raamat Tallinn: 1968 2. trükk 20-30ndate kõige populaarsemaks noorsookirjanikuks on nimetatud Oskar Lutsu (1887-1953) , kelle “Kevade” ilmus juba neljandas trükis. Neil aastail kirjutas Oskar Luts ka teisi lastejutte: “Inderlin” (1920), “Lauka poiste ootamata teekond” (1925), “Pett ja Parbu” (1928) jt. Oska Lutsu kõige tuntum lastejutt on kunstmuinasjutt „Nukitsamees” (1920). Muinasjutus on Luts meisterlikult ühendanud tavaelu tegelikkuse ja muinasjutulise lennukuse. Tänapäevani on “Nukitsameest” välja antud kuus trükki, on lavastatud kaks filmi ja mitmeid teatritükke. Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 O. Luts „Nukitsamees” tiitelleht Illustraator: Edgar Valter Kirjastus: Eesti Raamat Tallinn: 1973 5. trükk Fantaasia-ja muinasjutumailma esindas Juhan Jaik (1899-1948). Kuigi osa J. Jaigi raamatuid on adresseeritud otse lastele ja noortele, on kriitika märkinud, et J.Jaigi teostes on ka palju lastele sobimatut. Juhan Jaigi teosed kujutavad enast rahvapärimuse ja fantaasia segu. Juttudes on palju ebatavalisi olendeid, uperpallitav fantaasia. Mõnes jutus on tegelaseks ka lapsi, näiteks 12-aastane nutikas poiss Pombi, kes edukalt kõik nõiad ja puugid talust minema ajab. Juhan Jaik foto: Parikas, Tallinn KM EKLA A-3:108 Sõjaeelse kümnendi jooksul ilmus Juhan Jaigilt terve rida fantaasiarikkaid (muinas)jutu- ja luuletuste kogusid noorsoole – „Uhhuu jutustused“ (1929), „Kaarnakivi“ (1931), „Vanapagan ja seitse venda“ (1932), „Vanaisa kasukas“ (1933), „Hõbedane karjakell“ (1933), „Hädastvere poiste ninamees“ (1934), Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 „Kuutõrvajad“ (1934), „Tondijutud“ (1936), „Pajupill“ (1937), „Tolmukull“ (1939), „Hunt“ (1942), „Nõiutud Tuks“ (1944), jutustus „Juudasoo“ (1934) jutustuste triloogia „Pombi ja Üdsimärdi nõiad“ (1932), „Pombi ja esivanemate kuld“ (1934), „Pombi ja Siukuningas“ (1934) ning kuus lastenäidendit. “Pombi ja esivanemate kuld “tiitelleht Autor(id): Juhan Jaik Illustraator: H. Mugasto Kirjastus: Kupar Aasta: 1993 Kõige populaarsema tüdrukuteraamatu, kunstmuinasjutu “Rohelise päikese maa” (1936), kirjutas Irma Truupõld (1903-1980). “Rohelise päikese maa” on muinasjutt kahest nukust, kes lähevad otsima Rohelise Päikese Maad, et saada uuteks ja võita tagasi oma perenaise Mari armastus. Oma rännakul kohtuvad nukud paljude loomade ja putukatega. Raamatu lõpus täitub nukkude unistus, nad muutuvad uuteks ning jõuluvana viib nad tagasi vanasse kodusse, kus neid ootab Mari väike tütar. Raamat on kirjutaud väga lüüriliselt, täis armastust, hellust, emotsionaalsust. ”Rohelise päikese maa”tiitelleht Autor(id): Irma Truupõld Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Illustraator: Roman Kivit Kirjastus: Eesti Raamat Tallinn: 1980 Sari: Eesi lastekirjandus varamust Trükk: 3 Ainelt ja esitusviisilt on sarnane teine Irma Truupõllu kunstmuinasjutt “Öömori okaslinn”, kus jutustatakse sipelgate elust. “Öömori okaslinn” tiitelleht Autor(id): Irma Truupõld Illustraator: Richard Kivit Kujundaja: Piret Niinepuu-Kiik Kirjastus: Perioodika Tallinn: 1992 2. trükk Väikelastele kirjutas tõlkija ja kirjanduskriitik Marta Sillaots. Neli raamatut on kirjutatud vendadest – kolmikutest, kes esimeses raamatus on viieaastased "Trips, Traps ja Trull" (1935), “Trips,Traps ja Trull Tartus” (1936), “Trips,Traps ja Trull Haapsalus” (1937), “Trips,Traps ja Trull saavad sõbra” (1938) M.Sillaotsa jutustamislaad on lihtne ja kodune, kergelt humoorikas. Õpetust ei väljendata otseselt, see selgub poistele nende endi tegude ja käitumise tagajärgede kaudu. “Trips, Traps ja Trull Tartus “ tiitelleht Autor(id): Marta Sillaots Yüklə 15,16 Mb. Dostları ilə paylaş:
|