|
Vilsandi Rahvuspark Kursus: Saaremaa Loodus
|
tarix | 26.09.2018 | ölçüsü | 6,44 Mb. | | #70831 |
|
Vilsandi Rahvuspark Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasium Kuressaare 2007
Vilsandi Rahvuspargi asukoht
Mõned pidepunktid linnukaitseala ajaloost 1906 – Vilsandi tuletorni ülemaks saanud Artur Toom alustas merelindude kaitset Vilsandi lääneranniku kaljusaartel 1909 – rentis Artur Toom Kihelkonna kirikuõpetajalt 6 kaljusaart, et tagada neil pesitsevate merelindude rahu 1910 – 14. august moodustati Vaika merelindude kaitseala 1921 – asutati Kuusnõmmele bioloogiajaam 1957 – loodi Vaika Riiklik Looduskaitseala 1971 – suurendati Vaika looduskaitseala ja nimetati Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks 1993 – loodi Vilsandi Rahvuspark
Artur Toom – linnuriigi looja Sünd: 05.01.1884. aastal Saaremaal Kihelkonnal 11-aastasena asus ema ja võõrasisaga elama Vilsandi tuletorni Väikese poisina valmistas lindudele pesakohti, käis linde vaatlemas väikestel linnusaartel 1906. a alates Vilsandi tuletorni ülem 1909. a keelas Vilsandi rahval linnumunade korjamise ja hakkas linnupesi kaitsma 1914. a I maailmasõja puhkedes määrati ta Vilsandi sõjaväelise vaatluspunkti ülemaks. Tegi miine kahjutuks ja tühjadest miinikestadest ehitas lindudele eluasemeid
Artur Toom – linnuriigi looja 1917. a langes Vilsandi ühes Saaremaaga Saksa okupantide kätte. Okupandid sõid munad ja linnud, lõhkusid nende pesad 1921. a õppis Tartu Ülikooli juures meteroloogiat, ornitoloogiat, kalandust, lindude prepareerimist jne 1922. a aitas Artus Toom asutada Kuusnõmme bioloogiajaama 1926. a alustas muuseumi rajamist 1930. a lõi koos abilistega Saarte Looduskaitse Seltsi
Linnuhotellid alumisel Vaikal
Artur Toom – Vilsandi linnukuningas A. Toomi sooviks oli, et looduskaitse saaks ”tõsiseks ja tarvilikuks asjaks”. Talle meeldis igal võimalusel “lindude üle kõnet pidada”. A. Toom: “Palun uskuda, et iga laps, kes võtab oma sõbraks looduse, muutub hingeliselt paremaks…”
Vilsandi Rahvuspark Pindala 23 880 ha (valdav osa rannikumeri, vaid ⅓ maismaad) Kuulub Lääne-Eesti Saarestiku Biosfäärikaitsealasse Eesti kõige merelisem rahvuspark Rahvuspark täidab rahvusvahelisi konventsioone ja osaleb looduskaitsealases koostöös 1994. a alates tegeldakse integreeritud seirega rahvusvaheliste koostööprogrammide raames
Rahvuspargi põhieesmärk: …kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada mere- ja rannikumaastikke – nende loodusväärtusi ja kultuuripärandit.
Vilsandi Rahvuspargi loodus Vaheldusrikas loodus, rikkalik linnustik Pikk rannajoon, madalad lahed, väikesaared, soostunud ja metsased alad loovad soodsaid tingimusi nii haude kui ka läbirändavatele liikidele Kevadeti pesitseb 114 linnuliiki, pehmetel talvedel talvitub nendest üle 70 liigi Rikkalik taimestik – ligi 600 taimeliiki, osa väga haruldased Pehme, mereline kliima Levikuteede rohkus Paepealne mullastik Akvatooriumile koondub talviti sigima ja suviti lesima arvukalt hallhülgeid
Rahvuspargi inimasustusest Rahvuspargi kõrgematel aladel on kalmeid ja neoliitikumi küla ase (vanus 4000 a) 16. saj. pärinevad esimesed mõisaehitised 19. - 20. saj. väga tihe inimasustus Rannakultuuriga seonduvad tuletornid, rannalautrite paigad, kiviaiad, pukktuulikud
Vilsandi RP keskus - Loona (3,5 km Kihelkonnast) Keskajal kandis nime Kadfel, mis viitab kloostrile Mõis ehitatud 1488. – 1490. a (vanim Saaremaal) 1997. a alates Keskkonna-ministeeriumi Vilsandi RP külastuskeskus
Õpperaja vaatamisväärsusi - numbrid tähistavad vaatluspunkte - vt. kaart
Raudteetammist Kuusnõmmeni 1952. – 53. a Vene sõjaväe poolt rajatud raudteetamm (praegu Karala maantee) Kuusnõmme küla: - Kopli talus kirjanik Aadu Hindi noorpõlvekodu
- Veetehas “Saaremaa vesi”
- Peamine elatusallikas oli meri; põllutööd naiste, laste ja vanurite jaoks
Vesiku jõgi Vesiku jõgi – üle 13 km pikk (Leedri külast Kiirassaare lahte - Jõeforell, luts, haug, jõesilm, jõevähk, kobras, taimi vähe
Kuusnõmme poolsaar Kuusmõmme poolsaar ja metsad: - Palju haruldasi taimi: püstine hiirehernes, alpi võipätakas, silmjärvikas, luuderohi, käpalised
- Looduslikul teel uuenenud mets; vaikne, lindude ja loomade meelispaik
Kuusnõmme mõis Kuusnõmme mõis - Asutati 16. saj. II poolel
- 1922. a alates TÜ bioloogiajaam
- Esimene juhataja Johannes Piiper
- II maailmasõja järel vene sõjaväe asukoht
- 1951. a alates Saaremaa Metsamajandi asukoht
- 1984. a peamaja hävis kahjutules
TÜ metsakaitse- istandused TÜ metsakaitse- istandused - Võõrpuuliikide introdutsioonikatsete keskus
- 3 taimeaeda, kasvatati haruldaste ja võõrpuuliikide seemneid
- Biogrupid metsades
- Kokku 250 võõrpuuliiki, tänapäeval kohastunud ligi 80 liiki
- Tuntuim nn “Ameerika mets”
Kuusnõmme linnutorn Kuusnõmme linnutorn - Ilus vaade Kihelkonna ja Kuusnõmme lahtedele, metsastele poolsaartele, väikesaartele
- Hea linnuvaatluspaik
Vilsandi Rahudepealne Vilsandi Rahudepealne - Vanus ~300 a
- Kruus, liiv, madalad saarekesed, rändrahnud, kivid
Käkisilm Käkisilm – ühendab Kuusnõmme lahte Kihelkonna lahega - Süvendatakse pidevalt paadisõiduks
Veel üks võimalus Vilsandile sõiduks Saarele minejad kasutavad sageli ka autosõitu
Suur- ja Väike-Vilsandi
Vilsandi saar Suurus idast läände 6,3 km, kohati 2,3 km lai Pindala ~ 9 km² Kaks osa: Suur- ja Väike-Vilsandi, nendevaheline Lähim maaliline saar – Vesiloo Saare vanus ~ 2000 a
Kirjanikud Vilsandist “Ta on nagu kaljulaik meres, just nagu vanade kaptenite koduks. Siia kuuldub mere hingamist ja õhk on alati täis soolaseid puhanguid Seda võikski nimetada vanade kaptenite koduks” Jüri Parijõgi “Kevad kutsub”
Vilsandi saar 1994. a alates rahvusvahelise programmi raames kompleksed loodusvaatlused (taimestikus asetleidvad muutused, sademetega kanduvate saasteainete ringlus looduses)
Vilsandi saar Rikkalik loomastik (metssiga, põder …)
Vilsandi saar Pinnas paene Iseloomulikud taimed: meripuju, sinerõigas, merihumur, randmalts…
Vilsandi saar Inimene on siin elanud üle 3 saj. Inimese tegevust iseloomustavad: - Pikad kiviaiad
- Pukktuulikud
- Rannalautrid
- Võrgukuurid
- Taluhooned (ligi 2/3 neist II maailmasõja järgsel ajal hävinenud)
Vilsandi saare olulised talud Tolli talu - Hollandi kapten Doll
- (1703. a) nim. tühja saare Felslandiks või Felseniks
- Siin elas päästejaama töötaja Jaen Teär (1854 – 1925) – Saaremaa suurim meremees, laevaehitaja ja –omanik
- 1997. – 2003. a - jaanalinnukasvandus
Vilsandi saare olulised talud Mändre talu - Endise kaugsõidukapteni talu
- Siin elas Leo Aumees – Vaika Riikliku LK juhataja (1934 – 1973) ja Hans Soots – Vilsandi Riikliku LK direktor
- (1930 – 1981)
Vilsandi saare bioloogiajaam Rajati 1970. a Avatud aastaringselt
Vilsandi tuletorn Saare suurim ehitis Rajati 1809. a Kõrgus 30,4 m 8-korruseline 1972. a alates elektrivalgusel põhinev Saaremaa vanim säilinud tuletorn Urbsest dolomiidist
Vilsandi ilmajaam Vilsandi tuletorni lähistel Eesti vanim ilmajaam 1865. a – esimesed meteoroloogilised vaatlused Jälgitakse Eesti merelisemat kliimat - Aasta külmim kuu – veebruar (keskmine temperatuur -3,4 ºC)
- Aasta kõige soojem kuu – juuli (keskmine temperatuur 16,3 ºC)
- Kõige päikselisem koht Eestis (päikesepaistet keskmiselt 1900 h aastas, s.o. 43% võimalikust, päikeseta päevi vaid 93)
- Äikest 12 päeval aastas, s.o. 2x vähem kui mandril
Vaikad 6 väikest avameresaart paarsada meetrit Vilsandist lääne pool Need moodustavad: Mustpank ja Kullipank (madalad), Alumine, Keskmine ja Ülemine Vaika (kõrgemad; taimestikuga kaetud) ning Karirahu (madal; lainetega ümbritsetud) Haruldased kaljusaared koosnevad biohermsest dolomiidist: mitu meetrit kõrged mügarjad kaljurahnud Vaikad kerkivad keskmiselt 2,7 mm aastas Haruldased taimed: taani merisalat, meripuju, läikiv kurereha, merikapsas Palju linde eriti kevaditi: partlased, kajaklased, kormoranid Koduks ~1000-le haudepaarile; u 20 liiki
Vaikad Harilik hahk – Vilsandi RP vapilind - Arktilised molluskitoidulised
- Kõige rohkem Vaika saarte lindudest
- Hakkas pärast jääaega Läänemere saartel pesitsema
Vaikad Arvukad pesitsejad: randtiir…
Vaikad Kolm Vaika saart on arvatud nende rikkalike ja harvaesinevate loodusväärtuste tõttu loodusreservaadi staatusesse: Ülemine ja Keskmine Vaika ning Kullipank Teised saared on suletud lindude pesitsemise aegu 1. aprillist 1. augustini Vaikade ümber olev vesi ei jäätu Saarte ümbruses talvitub üle 20 liigi merelinde: kühmnokkluiged, kirjuhahad, väikekosklad, sõtkad, aulid, sinikaelpardid, merivardid jt. Kevadrände ajal on saarte ümbruses palju rändeteel puhkavaid ja toituvaid linde
Vikati sadam Ainuke töötav sadam Vilsandil Rajatud kunagisele vikatikujulisele poolsaarele
Papissaarest Kihelkonnani Papissaare sadam: - Poolsaare nimi tulnud rahu järgi, mis kuulunud Saaremaal 14. saj. levinud katoliku usu kirikuteenritele
- Kalatöötlemishooned kolhoosiajal, praegu väike kalatsehh ja puidutöökoda
Papissaare tee ja Kihelkonna alevik: - 3 km Papissaarest Kihelkonna alevikku
- Tee muinsuskaitse all; ehitati 1914. a merest korjatud kividest
- Kihelkonna kirik – üks Eesti vanemaid kirikuid
- (13. saj.), tähtis meremärk
- Kihelkonna sadam oli keskaegse Saaremaa värav Euroopasse
- Praegu Kihelkonnal ~500 elanikku
Hea Vilsandi saare külastaja: Grupil suurusega üle 5 inimese soovitab Vilsandi RP külastuskord tellida loodusgiidi Kes plaanivad minna Kuusnõmme poolsaarelt Vilsandile jalgsi, soovitab RP administratsioon kasutada Rahudepealse teed ainult valgel ajal ning madala veeseisu ajal. Infot looduses liikumise kohta saab külastuskeskusest Loonal Vilsandi RP-s on lisaks eeltoodule veel marsruudid, mis lähevad Harilaiule, Eldale ja Kiirassaarele
Kodune ülesanne Leia lisamaterjali ühe Vilsandi Rahvuspargis pesitseva või läbirändava linnuliigi kohta ja oska temast järgmises tunnis rääkida Vilsandi Rahvuspargis kasvab väga palju erinevaid käpaliste liike. Leia lisamaterjali ühe liigi kohta ja oska sellest rääkida Lisa saadud materjal oma Saaremaa Looduse mappi Infot leia Internetist, loodusajakirjadest, rahvuspargi kohta välja antud voldikutest jms
Kasutatud kirjandus Luige, A. 1980. “Vilsandi tuletornist, päästejaamast, linnuriigist ja selle loojast”. Eesti loodus, 5. Kändler, T. 1999. “Vilsandi ja Loode-Saaremaa loodus ning inimesed”. Loodus, 3. “Loonalt Vilsandile”. 2006. (tekst K. Kullapere, toim. K. Hallas). Keskkonnainvesteeringute Keskus –( siit enamus fotosid võetud) Pao, B. (koostaja). 2001. “Artur Toom – Vilsandi linnukuningas”. Saaremaa Merekultuuri Selts, G. Trükk, Kuressaare
Dostları ilə paylaş: |
|
|