Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Karl Ristikivi
http://ristikivi.net/
Olgugi, et Ristikivi tegi mõned ajaviitelised jutukatsetused, tuli ta kirjandusmaailma
just lastekirjanduse kaudu. 1932.aastal avaldati Laste Rõõmus ja noorsoo raamat-
ajakirjas “Vikerkaar” kaks lastejuttu: “Haige jänes” ja “Suur lind”. Need olid K.
Ristikivi esimesed jutud, mis trükimusta nägid.
Aastast 1934 esineb Ristikivi sageli lasteajakirjades Laste Rõõm ja Lasteleht. Ta
avaldas peamiselt olustikupilte ning tõsielulisi lugusid loomadest.
Arvestamisväärse koha tolleaegses lastekirjanduses saavutas Ristikivi järgmiste
juttudega: “Elmo jaanipäev” (1934.a.), “Tik-tak ja lihavõttemunad” (1934.a.),
“Kevadkontsert” (1935.a.), “Väljasõit rohelisse” (1935.a.), “Kui koer ja kass õppisid
lugema” (1936.a.), “Jänku ja Siili-onu ehitavad maja” (1937.a.), “Lugu kangest
kukest” (1937.a.), “Kui orav sai uue kuue” (1938.a.), “Pahandus põldhiire peres”
(1938.a.).
Üldise tunnustuse võitis Ristikivi 1935.aastal “Looduse” kirjastuse lasteraamatute
võistlusel, kus tema jutustus “Lendav maailma” pälvis I auhinna.
Ristikivi raamatu “Lendav maailm” tiitelleht
17. raamat sarjast “Looduse lasteraamat”
Loodus 1935
Illustratsioonid Richard Kivit
Ka 1936. aastal sai K. Ristikivi lasteraamatute võistlusel I auhinna jutustuse
“Semud” eest ja II auhinna “Sinise liblika” eest.
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
“Semud. Sellid “tiitelleht
Autor(id): Karl Ristikivi; Koostanud: Ants Järv
Illustraator: Helmut Valtman
Kujundaja: Henno Käo
Kirjastus: Eesti Raamat
Tallinn: 1983
«Semude» peategelasteks on neli talus elavat kutsikat, «Sellides» aga kolm
peent linnakassi Tähelepanu köidab kirjaniku avar loodusetunnetus, mõnus
huumor ja hea keelekasutus. Autor tajub väga hästi lapse ümbritseva nägemise
ja tunnetamise võimeid ning juhib väikest lugejat hästi isikustatud loomtegelaste
kaudu tuntule tuginevalt tunnetama veel tundmatuid tõsiasju. Silmapaistev on
kirjaniku püüd rõhutada sõpruse, aususe, õigluse, teadmiste jne. tähendust
inimeste elus. Autori enda elutunnetus on elurõõmus, optimistlik. Risikivi suudab
vältida lastekirjanduses sageli avalduvat otsest moraalilugemist. Tema poolt
loodud situatsioonid ja karakterid räägivad ise enda eest ning eeldavad lugejalt
kindlasti oma suhtumise ja arvamuse avaldamist.
( Järv 1983)
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Lehekülg Karl Ristikivi raamatust “Semud”. Tallinn: 1983
Laste elu kujutab realistlikult tolle perioodi kõige väljapaistvam lastekirjanik,
pedagoog Jüri Parijõgi (1892-1941). Jüri Parijõgi algatas nn poistekirjanduse.
Jüri Parijõgi
Foto: marruh.blogspot.com
Tuntuks sai J. Parijõgi oma esimese raamatuga “Semendivabrik”, mis ilmus 1926.
“Semendivabrik” tiitelleht,
Loodus 1926.
Kaanekujundus Jaan Vahtra
Raamat koosneb 16 lühijutust, millel on autobiograafiline tagapõhi. Raamatu
tegelased on külalapsed, kelle isad käivad tööl tsemendivabrikus. Kõik lood on
esitatud 7-8 aastase poisi minajutustustena. Jutustustes ilmneb Parijõe meiterlikkus
lapse hingeelu kujutamisel. Esiplaaanil on laste maailm nende mängude ja
tegemistega, kuid laste elu on tihedalt läbi põimitud täiskasvanute elu ja tegevusega.
Vanemate probleemid toovad ka laste tegevusse tõsidust ja murelikkust. Jutustused
on kirjutatud sooja huumoriga.
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
1930. aastal andis Jüri Parijõgi välja teise lühijuttude kogu "Jaksuküla poisid". See
on raamat noorukiikka jõudvatest ja karmi ellu astuvatest noorukitest. Siin on
romantikat, unistusi, aga ka karmi tegelikkust. J. Parijõe raamatute sotsiaalne kõla oli
esmakordne eesti lastekirjanduses. Kirjanik ei ilusta ega pehmenda ühiskonnas
valitsevat ebaõiglust, ta laseb noorukitel võidelda enda eest, mehistuda võitluses.
Samas on J. Parijõe raamatud siiski optimistlikud, tahe ja töö viib tegelased ikka
sihile.
1937. aastal ilmus pikem jutustus “Teraspoiss”.'>Teraspoiss”. Jutustuse kangelane Jaan on
vaenelaps, kellel tuleb elus kokku puutuda erinevate raskustega. Jaan ei ole paipoiss,
kuid ta on aus, sihikindel, visa ja tahtejõuline. Raamat oli väga populaarne ja sai ka
1938. aastal riigivanema auhinna.
“Teraspoiss”tiitelleht
Autor(id): Jüri Parijõgi
Kirjastus: Loodus
Tartu: 1937
sari “Looduse kuldraamat”
Omaette rühmana võib vaadelda kirjaniku mere-ja reisijutte. 1927. aastal ilmusid
J.Parijõelt merejutt “Laevapoisi päevilt”, “Ühe poisi reisilood”. 1939. aastal lisandus
merejuttude kogu “Kulbult Atlandile”. Kuigi kirjanik pole ise kunagi meremees
olnud, on juttudes meremiljöö usutav ja mehised kangelased mõjuvad noortele
ligitõmbavalt. Huvipakkuvad on matkaraamatud ”Alutaguse metsades” 1937,
“Veoautol läbi Lõuna-Eesti”. Matkates vestleb kirjanik kohalike elanikega, meenutab
ajalugu ja rahvapärimust.
J. Parijõgi on kirjutanud ka ühe muinasjutukogu "Külaliste leib ja teisi eesti
muinasjutte
" (1937), mis on kirjutatud Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvajutu kogude
põhjal. Valitud muinasjuttude teemad väljendavad kirjaniku põhilisi eluhoiakuid.esile
on tõstetud austavat suhtumist leivasse, töösse, loomadesse ja loodusesse. Kirjaniku
jutustamislaad on heas kooskõlas rahvaluule poeetikaga.
J. Parijõgi oli ka andekas pedagoog ja kooliõpikute autor. Eriti populaarne oli tema
ajalooõpik “Möödunud ajad jutustavad” I-III, 1931-1934, mis on kirjutatud ladusas
vestelises stiilis. Kuigi õpik oli mõeldud lastele, lugesid seda suure huviga ka
täiskasvanud. Veel kirjutas J. Parijõgi koolidele kodanikuõpetuse õpiku.ja lugemikke.
Dostları ilə paylaş: |