Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Illustraator: Eduard Järv
Kirjastus: Noor-Eesti
1936
Lasteluule
Luuleraamatuid avaldati 20-30ndatel vähe. Lasteluule paremik, E. Enno ja J. Oro
looming jäi rohkem perioodikasse. Peamine teema oli ka luules lapse ja looduse
suhted. Kesksel kohal on maalaps ja tema tegemised.
E.Enno “Väike premees” tiitelleht
Illustratsioonid R. Kivit
Lastevärsside kirjutamist jätkavad ka K. E. Sööt ja R .Kamsen. Vaadeldava perioodi
parim luulekogu oli Karl Eduard Söödi “Lapsepõlve Kungla” (1923), mis koondab
varem perioodikas ilmunud luuletusi.
Viljakas lastekirjanik oli Julius Oro (Julius Oengo) (1901-1941) J.Oro esimesed
luuletused ilmusid Laste Rõõmus, temast sai Laste Rõõmu peamine autor. Paljud J.
Oro luuletused on viisistatud. Kõik eesti lapsed teavad laule "Minu valge hani", "Üle
lume lagedale", "Üks mehike elutseb männikus" jt.
Tekstinäide
ÜLE LUME LAGEDALE
Julius Oro
Üle lume lagedale
viib meid rõõmus talvetee.
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Tee viib orust mägedele,
üle külmetanud vee.
Olgem rõõmsad, velled hellad,
lajatagu laulukeel!
Helisegu aisakellad
lumerikkal talveteel.
Uhke kuuse tuppa toome
jõulurõõmuks lastele.
Lõbusama tuju loome,
jõulutuju kõigile.
Särab kuusk ja särab tuba,
lapsed rõõmsad kuuse ees.
Kuulge, kuulge, tuleb juba
laste sõber – Jõulumees!
Üle lume lagedale
viib meid rõõmus talvetee.
Tee viib orust mägedele,
üle külmetanud vee.
Olgem rõõmsad, velled hellad,
lajatagu laulukeel!
Helisegu aisakellad
lumerikkal talveteel.
Uhke kuuse tuppa toome
jõulurõõmuks lastele.
Lõbusama tuju loome,
jõulutuju kõigile.
Särab kuusk ja särab tuba,
lapsed rõõmsad kuuse ees.
Kuulge, kuulge, tuleb juba
laste sõber – Jõulumees!
:,:Särab kuusk ja särab tuba,
lapsed rõõmsad kuuse ees.
Kuulge, kuulge, tuleb juba
laste sõber – Jõulumees! :,:
Kuulge, kuulge, tuleb juba
laste sõber – Jõulumees!
Luule kõrval väärib tähelepanu J.Oro lasteproosa. J. Oro lastejuttude ainestik on
mitmekesine, seal on laste toimetamisi, aga ka lugusid loomade-lindude elust.
Juttudes on tavaliselt ka õpetlik iva. Paljud lastejutud kuuluvad klassikalise
aabitsajutu kategooriasse. Tuntud on südamlik jutuke „Muna“.
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
J.Oro “Muna” tiitelleht, 1938
Illustreeris Richard Kivit
Tekstinäide
MUNA
Julius Oro
Meie külas elas väike Aino oma emaga. Neil oli koer, kass ja vana kirju
kana. Aino oli väike, koer oli Ainost väiksem, kass koerast väiksem ja
kirju kana oli kõige väiksem.
Aga kui hakkas lähenema kevad, siis kana munes muna, mis oli kõige
pisem – tibatilluke valge munake.
Kass nägi muna, katsus käpaga ja ütles: „Ei kõlba süüa!“
Koer nägi muna, nuusutas ja ütles: “Ei kõlba süüa!“
Aino nägi muna, pani põlle taskusse ja tõi tuppa emale. Ema võttis
vett, valas kaussi, pani sinna muna ja keetis muna Ainole.
Aino võttis muna, istus õues pingile ja hakkas sööma. Hammustas
tükikese – maitses hästi. Tuli koer. Aino andis ka temale tükikese –
maitses ka hästi. Tuli kass. Temagi sai tükikese – maitses samuti hästi.
Siis tahtis Aino minna vaatama, mida ema teeb. Ta pani ülejäänud pool
muna pingile ja läks tuppa. Aga õue lendas harakas, haaras pingilt
munapooliku, lendas kase otsa ja kädistas: „Kätt-kätt-kätt! Küll on hea,
küll on hea!“
Nüüd hakkas väike Aino nutma: „Mul pole enam muna, ää-ää-ää!“
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Tuli ema, lohutas Ainot. Aga Aino nuttis edasi. Tuli koer, pani pea Aino
sülle. Aga Aino nuttis edasi. Tuli kass, silitas seljaga Aino jalgu. Aga
Aino nuttis ja nuttis: „Mul pole enam muna, ää-ää-ää!“
Siis tuli kirju kana ja ütles: „Kaa-kaa-kaak! Ära nuta, Ainoke! Munen
sulle uue muna.“ Ja Aino ei nutnud enam. Tõi peotäie teri, viskas õue
maha ja hõikas rõõmsasti: „Tibu-tibu -tibu!“
1928. aastal ilmus Agnes Taari (1897-1976) lastevärsside kogu „Klu-klu“, mille
teemaks on loodus. Sellele järgnesid didaktilised lastenäidendid ja lastejutud
„Merepoeg“ (1929), „Imeline võõras“ (1930), „Musta notsu seiklused“ (1930), „Kolm
poissi ja õnnenumber“ (1931), „Vallimäe vana vares“ (1932) ning värssjutustus
„Mustlase koer“ (1936). Tema lastenäidendeid mängiti „Vanemuises“ ja Tallinna
draamateatris.
A. Taari „Mustlase koer“ tiitelleht
Tartu: Noor-Eesti Kirjastus
Illustreerinud Agu Peerna
***
Eesti Vabariigi ajal 1918-1939 toimus laste-ja noorsookirjanduses märgatav areng.
Lasteraamatute arv kasvas, raamatu välimus saavutas kõrge taseme, kujunes välja
lasteperioodika. Vaadeldava perioodi jooksul muutus lastekirjandus kunstinähtuseks
ja rahvuskirjanduse osaks. Realistliku poisteraamatu lõid Jüri Parijõgi ja Richard
Janno, loomadest ja loodusest kirjutasid Richard Roht, K.Ristikivi, A.Mälk jt.
Kunstmuinasjuttu viljelesid Juhan Jaik, Irma Truupõld, O. Luts. Väikelastele kirjutas
M.Sillaots, J.Oro. Lasteluuleklassikasse kuulub E.Enno, K.E. Söödi looming
Neil aastal kujunes välja lastekirjanduse ealine ja sooline jagunemine. Arenes
lastekirjanduse teoreetiline mõte. Tuntumad lastekirjanduse teoreetikud olid Jaan
Roos ja Jüri Parijõgi.
KIRJANDUS
Krusten, Reet 1995. Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar.
Dostları ilə paylaş: |