Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
“Vanaema maja” tiitelleht
Autor(id): Leida Tigane
Illustraator: Ott Kangilaski
Kirjastus: RK Ilukirjandus ja Kunst
Tallinn: 1946
Leida Tigane on pärit kirjanduslikult andekast perekonnast, kus lastele kirjutasid kolm
õde. Leida Tigase lastejutud loomadest "Lugu kahest laisast varesest" ja “Metsatalu
vahvad loomad”
ilmusid juba enne sõda ja said auhindu “Looduse “ lasteraamatute võistlustel. 1943.
aastal ilmus L. Tigase “Hunt ja kutsikas”
40-ndate aastate lasteluule on jutukirjandusest püsivama väärtusega, mida kinnitavad
hilisemad arvukad kordustrükid. 1944. aastal ilmus Kersti Merilaasi (1913-1986)
esimene lasteluule kogu “Kallis kodu”, 1948. aastal “Päikese paistel”. Luulekogude
põhiteema on loodus, kool ja kodu. Viimases kogus ei puudu muidugi ka
kohustuslikud poliitilised luuletused, kuid sellele vaatamata on kogu värsid
elurõõmsad ja lõbusad. Kogu sai ilmumisaastal Nõukogude Eesti preemia ja üldise
tunnustuse. Hiljem kui kirjanik kanti kodanlike natsionalistide nimekirja, vaikiti
“Päikese paistel” maha.
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
“Kallis kodu”tiitelleht
Autor(id): Kersti Merilaas
Illustraator: Agu Peerna
Kirjastus: Tartu Eesti Kirjastus
Tartu: 1944
Sõjajärgse lastekirjanduse tähtsamaid organiseerijaid oli ajakirja “Pioneer” ja ajalehe
“Säde” toimetaja Ralf Parve (1919-2011), kes oli ka Kirjanike Liidu laste-ja
noorsookirjanduse sektsiooni juhataja. Muidugi nõudsid need ametikohad
nõukoguliku ideoloogia esindamist, samas on Ralf Parve astunud välja nii mõnegi
teenimatu kriitika alla sattunud lasteraamatu või lastekirjaniku kaitseks (Krusten
1995: 166).
Ralf Parve oli ka ise viljakas lasteluuletaja, tema lastevärsside esikkogu kannab
pealkirja “Teguderohked päevad” (1948). Kogu luuletustes on kajastatud laste
tegevusi õppimisest pioneeride rivi-ja lõkkelauludeni. Paljud luuletused said laste
hulgas väga populaarseks ja on viisistatud. Ka järgnevate luulekogu “Meie maja
poisid” (1949) elurõõmsad värsid leidsid heatahtliku vastuvõtu kriitika ja lugejate
poolt. Mitmed neist on koolilugemike kaudu tuntud tänapäevalgi. Sellised on
“Sõbrad”, “Ohakas”, “Juku” jt.
Tekstinäide
SÕBRAD
Ralf Parve
Mu parimaks sõbraks
on koolivend Jaan
ja temaga hästi
läbi ma saan.
Ükskõik, mida ette ka
üks võtaks meist -
ta kindlasti kaasa
tõmbab ka teist.
Kui täna ma koolis
saan hindeks viis,
Jaan kindlasti viie
Saab homme siis.
Kui Jaanile meeldib
uus kirjandusteos,
on kindlasti kohe
see minulgi peos.
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Kui jalgpallis tuline
heitlus keeb -
löön värava mina,
Jaan samuti teeb.
Ükskõik, mida üks meist
teeb mõistlikku ees -
ta eeskuju järgib
ka seltsimees.
Me kõrvuti õppetöös,
mängude hoos
kui parimad kaaslased
sammume koos.
Nii elus kõik päevad
on kaunid ja head,
kui tõelisest sõprusest
lugu sa pead
(1952)
Lastele kirjutasid luuletusi ka Paul Rummo, Debora vaarandi, Mart Raud, Ilmar.
Sikemäe.
* * *
Ajavahemikku Teise maailmasõja lõpust kuni 50-ndate aastate keskpaigani võib eesti
lastekirjanduses pidada kohanemisperioodiks uute tingimuste ja võimalustega.
Enamik lastekirjanikke püüdis säilitada varaemate traditsioonide järjepidevust.
Poliitilisi teemasid püüti võimaluse piires vältida. (Krusten 1995: 168)
Perioodi õnnestunum lastekirjanduse põhiliik on luule. Püsiva väärtusega on Kersti
Merilaasi ja Ralf Parve lastevärsid.
KIRJANDUS
Jaaksoo, Andres 1987. Kes on kes ja mis on mis eesti lastekirjanduses. Tallinn: Eesti
Raamat.
Krusten, Reet 1995. Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar.
http://www.estonica.org/et/Lastekirjandus/Eesti_lastekirjanduse_esimene_kuldaeg/
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Tekstid:
Hiir hüppas ja kass kargas 2000. Eesti lastekirjanduse antoloogia VII köide.
Koostanud Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark.
Laste rõõm 2011. Koost Eesti Lastekirjanduse Keskus. Tallinn: Tammerraamat.
http://www.estonica.org/et/Lastekirjandus/Relv_ja_t%C3%B6%C3%B6riist/
http://www.estonica.org/et/Lastekirjandus/Relv_ja_t%C3%B6%C3%B6riist/
Dostları ilə paylaş: |