Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Linn: Tallinn
Aasta: 1957
Pealkiri: Sõjakirves on välja kaevatud
Autor(id): Eno Raud
Illustraator: E. Vaher
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
Tallinn: 1959
Raamatutes kirjeldatakse kaasahaaravalt kahe poistekamba mängusõda, aga ka
poistele tähtsaid eetilisi küsimusi nagu vaprus, ausus, julgus, seltsimehelikkus,
reetmine.
Seikluslikke poisteraamatuid kirjutasid veel R. Vaidlo, J. Rannap, H. Väli, H. Pukk
jt.
Poisteraamatutes oli tähtsal kohal seikluslikkus, aga ka poiste iseloomu kujunemine,
tahtejõu kasvatamine ja eneseületamine. Sellised raamatud on Holger Puki “Jüri”
(1961), Jaan Rannapi “Roheline pall” (1962), Heino Väli “Kolumbuse maa
Kolumbus” (1963), “Hundikäpp” (1964).
Loomulikult kirjutati pioneeridest ja pioneeritööst. Pioneeriliikumise kujutamise tähe
all kirjutati mitmetest laste põnevatest ja vajalikest ettevõtmistest. Sellele on kaasa
aidanud ka kirjanikud, näiteks H. Väli ja H. Pukk. Holger Puki “Rohelised maskid”
teisendas timurlaste
( kõikjal NSV Liidus A. Gaidari teosest “Timur ja tema meeskond” alguse saanud
heategevuslik pioneeriliikumine) tegevuse looduskaitseliseks ettevõtmiseks.
Raamatutes tuleb ette laias valikus seiklusi, sõjamänge, detektiivitegevust, mis aitavad
kinnitada nii teadmisi loodusest, sõja-ajaloost, kriminalistikast, psühholoogiast,
tehnikast, eetilistest väärtustest.
60. aastatel hakatakse pioneeritööd ja koolielu ka kriitiliselt kajastama. Jutustustes
“Salu Juhan ja ta sõbrad” (1964) ja “Musta lamba matused” (1968) kasutab Jaan
Rannap
nii mahedat huumorit kui ka satiiri.
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
“Musta lamba matused” tiitelleht
Autor: Jaan Rannap
Kirjastus: Eesti Raamat
Tallinn: 1968
Sama kriitiliselt on koolielu ja pioneeritööd kujutanud ka Heljo Rammo jutustustes
“Salgajuht Mare” (1966) ja “Üks omamoodi poiss” (1968). Humoorikalt jägis
koolielu Heljo Mänd jutustuses “Toomas Linnupoeg” (1968)
Tõsielulise tüdrukuteraamatu kõige silmapaistvam saavutus oli Silvia Rannamaa
(1918-2007) “Kadri” (1959) ja selle järg “Kasuema” (1963). “Kadris” ja “Kasuemas”
kujutatakse teismelise tütarlapse tunde-ja mõttemaailma. Jutustuses räägitakse
kaasaja tõsistest probleemidest, vaesusest, koolikiusamisest jms, kuid raamatus on ka
palju ilusat, unistusi, mis võivad täituda. Positiivne on , et selles raamatus näidatakse
peategelase kaudu ka raamatute ja kirjanduse võlujõudu.
Pealkiri: Kadri
Autor(id): Silvia Rannamaa
Illustraator: Edgar Valter
Kujundaja: H. Vitsur
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
Linn: Tallinn
Aasta: 1959
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Pealkiri: Kasuema
Autor(id): Silvia Rannamaa
Kirjastus: Eesti Raamat
Linn: Tallinn
Aasta: 1965
Silvia Rannamaa “Kadri” ja “Kasuema” panid aluse 60. aastate tüdrukuteraamatule,
mida on viljelenud Silvia Truu, Heljo Mänd, Ellen Niit, Aino Pervik ja Leelo Tungal.
Kõige viljakam autor oli Silvia Truu (1922-1990), kes kujutas oma raamatutes
“Silja, päikesekiir ja maailm” (1967) ning “Kuu aega täiskasvanu” (1968) noore
tütarlapse iseseisvumist, oma koha otsimist ja leidmist ning esimest armastust.
50. aastatel tekkis eesti lastekirjanduses ulmekirjandus. Teaduslik-fantastilist
seilusjuttu on viljelenud Iko Maran ( “Lauri ja Kaie kummalime matk” 1964, “Kirjud
lood” 1970) ja Jaak Sarapuu (ajaloofantastika), kosmoseulmelise noorsoojutu
“Kosmose rannavetes” kirjutas 1966. aastal Boris Kabur.
“Kosmose rannavetes” tiitelleht
Autor: Boris Kabur
Illustraator: O. Soans
Kirjastus: Eesti Raamat
Tallinn: 1966
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Endiselt on populaarne teema loodus ja loomad. Senise isikustamise asemel hakati
nüüd loodust ja loomariiki kujutama teaduslikumalt, endiselt säilib tugev
looduskaitsejalik hoiak. Loomadest kirjutasid Elar Kuus, Juhan Smuul, Rudolf
Sirge, Erni Krusten, Jüri Piik, Silvia Truu, Jaan Rannap jt.
“Tagametsa tiivuline pere “ tiitelleht
Autor: Jüri Piik
Illustraator: Väino Tõnisson
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
Tallinn: 1955
Lastekirjandusse tuli tagasi kunstmuinasjutt, mis vahepeal oli põlu all. Fantastiline
suund sai võimalikuks alles nn sula aastatel.
Uue kvaliteedini jõudis kunstmuinasjutt 60. aastate alguses. 1959. ilmus Vladimir
Beekmani
teaduslik-fantastiline jutustus “Aatomik”, kus poisipõnniks
personfitseeritud Aatomik teeb võimsaid tegusid.
Pealkiri: Aatomik
Autor: Vladimir Beekman
Illustraator: Edgar Valter
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
Tallinn: 1959
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
60. aastel arenes kiiresti ka väikelastele ja nooremale koolieale mõeldud proosa., kus
õpetuslikkus ja kasvatuslikkus oli osavalt seotud esteetilisusega, reaalne maailm
fantastilise ja mängumaailmaga. 1962. ilmus Eno Raua “Sipsik”, mis oli eeskujuks
paljudele elusaks muutunud mänguasjadest tegelaskujudele.
“Sipsik” tiitelleht
Autor: Eno Raud
Illustraator: Edgar Valter
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
Linn: Tallinn
Aasta: 1962
Ellu ärganud mänguasjadest on kirjutanud Robert Vaidlo (1921-2004), kes mõtles
välja joonistusblokis oleva linna koos selle vahvate tegelastega, kes olid kas
joonistatud või elasid lapse kirjutuslaual ning mänguasjakastis. (“Lood Kukeleegua
linnast”, 1965). Kunstmuinasjutte kirjutasid veel Kalju Kangur “Timbu-Limbu
õukond ja lumemöldrid” (1969), Heljo Mänd “Koer taskus” (1967) jt
“Koer taskus” tiitelleht
Autor: Heljo Mänd
Illustraator: Heldur Laretei
Kirjastus: Eesti Raamat
Tallinn: 1967
Realistlikku väikelastekirjandust esindas Ellen Niit (“Pille-Riini lood” 1963), Heino
Väli
( “Peetrike” 1966), Harri Jõgisalu ( “Sass ja Jass” 1968).
Luule
Dostları ilə paylaş: |