151
omis gmiri, 1838 wels gagzavnes kav
kasiaSi agresiuli moqme
de
bebis
instruqciiT. ge ne ral ma pulom Pullo, warmo
SobiT berZenma, SturmiT
ai
Ro aulebi arguani da axul
go Arguani and Akhulgo 1839 wels, sadac
Samils alya Semoar tyes. winaaRmdegoba iyo sastiki da uimedo. de debi
TavianT Svilebs qve
biT klavdnen da Tavad uvar
dne
bodnen xiStebs.
3 000 rusi jariskaci iyo mokluli 4 kviriani alyis da saboloo
Setevis dros, magram rusebis rezervebi usasrulo iyo. dabolos,
ingliselebisa da polonelebis mier aSenebuli axulgoc aiRes. maiori
martenofi Marteenof, romelmac 2 weliwadSi (1841 w.) mokla duelSi
poeti lermontovi, monawileobas iRebda am SturmSi. rusuli triumfi
droebiTi aRmoCnda. Samili saswaulebrivad gauCinarda, xolo momaval
1840 wels Samilma sisxliani damarcxeba miayena ruseTs da mTlianad
daipyro daRestani, yvela rusuli garnizori darbeuli iyo, xolo
miuridizmma izeima vladikavkazidan kaspiamde.
evropidan nacionalur-gamanTavisuflebeli moZraobis
wevrebis monawileoba kavkasiis saqmeebSi
1830 wlis poloneTis ajanyebis daundobeli CaxSobis Semdeg
poloneTis, evropis da britaneli TavisuflebisTvis mebrZoli adamia
nebis yuradRebam kavkasiisken gadainacvla. 4000 poloneli gadasaxlda
amierkavkasiaSi rogorc administratorebi, eqimebi, inJinrebi, ramac
daaCqara saqarTvelos ganviTareba (zdaneviCebi, volskiebi, sxv.).
kavkasia im droisTvis iyo Turqebis, Samilis, kavkasieli qristianebis
(qarTvelebi, somxebi), Cr. kavkasieli muslimebis, rusebis, ingliselebis,
frangebis, sparselebis da sxvaTa interesebis kakafonia. 1842 wels
artur konolim Arthur Conolly, britaneli dazvervis oficerma kavkasiasa
da centralur aziaSi ganviTarebuli situacia aRwera `didi TamaSis~
`the Great Game~ koncefciaSi.
jon bredli Tavis wignSi `rusebis mier kavkasiis dapyroba~ (1908
weli) `The Russian Conquest of the Caucasus~ (1908), John F. Baddeley, dawera,
rom `yovelgvari gare mxardaWerisa da artileriis gareSe... Tumca
uneblied isini (daRestnelebi, CeCnebi) idgnen indoeTSi britaneTis
dasacavad~. ser henri revlinsoni Sir Henry Rawlinson aRniSnavda:
`ase rom, sanam mTielebi uwevdnen winaaRmdegobas, isini qmnidnen
efeqtian bariers Semdgomi dapyrobebisaTvis. rodesac erTxel isini
ganadgurdebian, ar arsebobs araviTari samxedro an fizikuri barieri,
rac gaaCerebda rusebis laSqrobas araqsidan indoeTamde~.
Sesabamisad, mTielebis brZolam miipy
ro britanuli spec
sam
saxu
rebis yu radReba. axalgazrda Sotlan die li mebrZoli daviT urk varti
152
David Urquhart, Cerqezebis megobari,
sada
zvervo misiiT gaigzavna Tur
qeTsa da kavkasiaSi, sadac is ekon
taqteboda polonel oficrebs. man
daamyara kavSiri Cerqez uflis
wulTan 183335 wwSi. ruseTis kont
rdazverva am inglisel jaSuSebs
kon s tan tinopolidan daedevna.
urkvartma londons acnoba, rom
asobiT Cerqezi mzad iyo gaelaS
q
raT moskovze. is 1843 wels werda
paTetikur werilebs mcire raodenobis mTieli xalxis gmiruli brZolis
Sesaxeb despoturi reJimis winaaRmdeg da kavkasiaSi britaneTis
interesebis dacvis mniSvnelobaze. man piradad daabraldebula lordi
palmerstoni, Lord Palmerston, sagareo saqmeTa ministri, mogvianebiT ki
britaneTis premierministri, warmoSobiT irlandieli, RalatSi da
rusuli fuliT mosyidvis gamo. bevri sxva parlamentari mas uWerda
mxars. TviTon palmerstoni am politikas amarTlebda imiT, rom
indoeTis dacvis mizniT, mxolod erTian TurqeTs SeeZlo ar daeSva
rusebi bosforze da frangebi nilosze. Sesabamisad, kavkasiis garda,
is yvelgan aqtiur antirusul politikas atarebda.
karl marqsic ki werda engelsisTvis miweril werilSi im skandaluri
situaciis Sesaxeb, rodesac palmerstoni eWvmitanili iyo Ralatsa da
rusebisgan qrTamis aRebaSi. urkvartis mier agorebulma skandalma
ruseTi gaaRiziana, rusma mefem britanel elCTan Sexvedris dros
Tqva, rom `rodesac is revolucioneri aucileblad CauvardebodaT
maT xelSi, mas sufTad da martivad moklavdnen~. ase rom, poloniumis
lugovois SemTxvevas didi istoria aqvs.
mTielebi imdenad gulubryviloni iyvnen, rom gaafrTxiles rusi
generlebi, rom uCivlebdnen `inglisel mefesTan~ da is `daicavda~
maT. rusi mefe Tavis deklaraciebSi xSirad afrTxilebda mTielebs,
rom danebebuliyvnen da ar esminaT `ucxoelebisTvis~, aSkaraa, rom
britaneli oficrebi igulisxmeboda. Cerqezebis samxedro mrCevlebi
iyvnen poloneli oficrebi Teofile lafinskis meTaurobiT Theophile
Lapinski.
ingliselebs sWirdebodaT raime dasayrdeni Savi zRvis CrdiloeT
kavkasiis sanapiroze, raTa organizeba gaewiaT meamboxeebis srulmasSta
biani momaragebisTvis. 1840 wels mTielebma ganaxorcieles Savi zRvis
sanapiros Sturmi rusebisTvis katastrofuli SedegebiT. rusebma
dakarges bolo wlebis manZilze mopovebuli yvela pozicia. sabrZolo
daviT urkvartis mier Seqmnili
Cerqezuli winaaRmdegobis
droSa, dRemde ruseTis adiReis
respublikis oficialuri droSa
153
masaliTa da iaraRiT savse fregatebi gadmotvirTuli iyo CerqezTa
sanapiroebze. kuriozia, rom CerqezebisTvis yvelaze metad auxsneli
faqti iyo, rom britanul warmoebas ar SeeZlo daemzadebinaT Sarvlebi,
romelTac Cerqezi mamakacebi gamoiyenebdnen. magram es gamarjveba
Zalzed mcirexniani aRmoCnda. 1837 wlis Semdeg, CerqezTa megobris,
britaneli mefis uiliam IVs William sikvdilis Semdeg CerqezTa
mxardaWera Semcirda.
miuxedavad amisa, 1839 wels britanelebma marTlac gadaarCines
kav
kasia Zalzed saSineli fataluri tragediisagan, rodesac amave
wels fanatikosi albanelebis, egviptis muhamed ali faSas Muhammad
Ali, mamluqebis mkvlelTa jari SeiWra aziur TurqeTSi samxreTidan,
gadakveTa taurusis mTebi, daamarcxa Turqebi da samxreT kavkasiamde
miaRwia. 1833 wels ruseTma ukve gagzavna jarebi konstantinopolSi,
raTa Tavidan aecilebinaT imave faSas mier osmali sulTnis taxtidan
Camogdeba. amJamad yvelaferi gacilebiT rTulad iyo. faSa daRestans
daemuqra: `axla me Cemi armia mivmarTe ruseTis winaaRmdeg. gpirdebiT,
rom male gamogigzavniT Cemi Zalebis nawils. vinc ar daemorCileba Cems
brZanebebs, Tavs movkveTav, rogorc yvela urwmunos~. am fanatikosi
egviptelis SeCereba kavkasiaSi uzarmazar msxverpls moiTxovda. sabed
nierod, ingliselebis swrafma moqmedebebma siriis napirebze, egvipturi
jaris zurgSi, Tavidan aacila kavkasiel qristian mosaxleobas saSineli
brZola da xocva.
18412 wwSi aTasobiT daRupuli rusis xarjze generalma golovinma
da fesem garkveulad aRadgines dakarguli poziciebi, magram 1843 wels
Samilma kvlav Seutia da aTasobiT rusi jariskaci da oficeri iqna
mokluli. amave dros, Samilma neba darTo leitenant anosovs, meTaurs,
SeenarCunebina misi xmali, simamacisadmi pativiscemis niSnad. marTlac,
es weli ruseTisTvis katastrofiuli iyo.
erTaderTi damarcxeba Samilma saqarTveloSi, xevsureTSi igema,
rodesac xevsuruli cixesimagre Satili Shatil mamacurad daicves da
mesame dRes, rodesac Samilis saukeTeso oficeri sasikvdilod daWres,
miuridebi gaecalnen or tyvesTan erTad, romelnic lideris saflavze
msxverplad Seswires. xevsurebi ruseTis mTavrobam daajildova
wm. giorgis jvriT, medlebiT, xorbliT, TofiswamaliTa da tyviiT.
nabrZanebi iyo, aulisTvis sqeli kedeli SemoertyaT, romelzec specia
luri warwera iqneboda.
TuSi meomrebi, qarTuli warmoSobis qristianebi, cnobilni iyvnen
miuridebTan brZoliT. Tavisi Zveli CveulebiT, isini aWridnen mters
marjvena xels. saxelganTqmul TuS mebrZols, Sates Shate, aranakleb 70
aseTi monapovari hqonda kedelze miWedebuli.
Dostları ilə paylaş: |