X
BONAPARETE’I EGIPTUSE SÕJAKÄIK JA 18. BRÜMÄÄRI RIIGIPÖÖRE
Nüüd otsustas Talleyrand Inglismaa nõrgestamiseks läbi lõigata brittide kaubandustee Indiasse. Selleks tuli saata Bonaparte Egiptusesse ja sealt Süüriasse. Mais 1798 asuski noor väejuht Vahemerd ületama. Peale 35 000 sõduri võttis ta kaasa ka suurel hulgal teadlasi, kunstnikke ja kirjanikke. Enne igat lahingut kõrbes oli ta esimene lause: “Teadlased ja eeslid, keskele!” (Eesleid oli vaja moona transpordiks, teadlasi tulevikuks. Egüptoloogia aluspanija ongi Napoleon.)
Halbadest uudistest Prantsusmaal luges Napoleon inglise ajalehest. Inglise peaminister William Pitt noorem oli kokku pannud uue Prantsusmaa-vastase koalitsiooni, kuhu kuulusid Venemaa, Austria, Napoli kuningriik, Türgi ja Hispaania. Vene keiser Paul I saatis oma parima väepealiku Suvorovi üle Alpide Napoleoni poolt rajatud Põhja-Itaalia vabariike austerlastele tagasi vallutama. Inglismaa valmistus uueks dessandiks Bretagne’i rannikule. Kodumaal pääses aga valimistel parlamenti hulgaliselt jakobiine. Seega oli oht mitte üksnes paremalt (kuningriiklastelt), vaid ka vasakult (jakobiinidelt). Kas saamatu ja korrumpeerunud Direktoorium saab nii suure ohuga hakkama?
22. augustil 1799, jätnud armee kindral Kléberi hoolde, asus Bonaparte koos saatjaskonnaga laevale. 16. oktoobril oli ta Pariisis. Peale armastatud abikaasa ootasid teda siin ka kaks venda – Joseph ja Lucien, kes esindasid parlamendi alamkojas (500 Nõukogus) Korsikat.
Välisminister Talleyrand Politseiminister Fouché
Rõõmustavateks uudisteks olid, et järjekordsete direktorite väljavahetamise käigus oli Direktooriumi liikmeks saanud kunagine parlamentaarse revolutsiooni algataja Sieyès, ning politseiministriks oli Fouché ja sõjaministriks kindral Bernadotte39, kes oli Itaalia sõjakäigul Bonaparte’i alluvuses.
Ka Sieyès mõistis, et Prantsuse Vabariigil on lõpp, kui riiki ei asu juhtima kindla käega tarmukas mees. Bonaparte polnud ainus, keda Sieyès täitevvõimu eesotsas näha oleks soovinud. Ta oleks ehk valinud hoopis kindral Joubert’i, kuid too hukkus äsja lahinguväljal Itaalias. Nüüd jäi Sieyèsil valida kindralitest kas Bernadotte, Moreau või Bonaparte. Riigi pööramiseks on julgusest vähe, on vaja hulljulgust. Lõpuks jäi revolutsiooni algataja valik peatuma Bonaparte’il.
Mehed viis kokku Napoléoni vend Lucien. Stsenaarium oli järgmine: Lucien kuulutab parlamendi mõlemas kojas, et salapolitsei andmeil on Pariisis algamas rojalistlik mäss, mistõttu oleks mõistlikum 18. brümääril (9.novembril) Pariisis istungit mitte pidada, vaid teha seda linnast väljas paiknevas Saint-Cloud’ [sä(n) ´kluu] lossis. Loomulikult eeldati, et politseiminister Fouché tuleb riigipöörajate poolele üle, mis ka juhtus. Sõjaminister Bernadotte’ilt sooviti vaid neutraalsust.
Oli vaid üks takistus – Napoleon oli harjunud rääkima sõduritega, ta polnud eales kõnet pidanud auditooriumi ees. Ja juhtuski nii, et kui ta Vanemate Nõokogus oma kõne maha pidas, ei olnud jutt Vabariiki varitsevast ohust ja vajadusest ajutiselt võim temale üle anda usutav. Kuid olukorra päästis Napoléoni õemees Murat, kelle käsu peale hakkasid akende taga kostma trummipõrin ja püssipaugud. Saadikud panid jooksu, kes uksest, kes aknast. Nüüd aga kamandas Bonaparte ise: “Püüdke saadikud kinni ja tooge nad tagasi!” Seesuguseid käske oli väepealik harjunud õigel toonil andma. Nüüd läks juba nagu lepase reega. Saadikud olid saalis tagasi (kas nüüd piisaval hulgal?) ja hääletasid täitevvõimu üleandmise poolt kolmele konsulile. Kolme konsuli nimed olid Bonaparte’ile, Sieyès ja Ducos. Prantsusmaa ajaloos algab uus etapp – NAPOLEONI AJASTU. Uue sajandi alguseni oli jäänud vaid 51 päeva.
18. brümääri riigipööre Saint-Cloud’s Esimene konsul N. Bonaparte Rev-i algataja ja lõpetaja Sieyès
10 aastat kestnud SPR oli lõpuks läbi saanud. Selle algatas preester Sieyès ja selle lõpetas kodanik Sieyès. Oli ta rahul või pettunud? Selle lühiülevaate koostaja julgeb arvata, et Sieyès võis, vaatamata nii paljude võitluskaaslaste hukule, üldtulemusega ikkagi rahul olla, sest tagasipöördumist endisesse aega ei saanud enam kõne allagi tulla. UUS AEG sai pöördumatu alguse. Isegi kui peale Waterloo lahingut 1815. a. algas Euroopas suur reaktsioon, jäid peamised SPR-i saavutused reaktsiooni korraldajaile sedavõrd jalgu, et suuremalt jaolt tuli riigikorraldus ja omand (eriti maaomand) Prantsusmaal muutumatuks jätta. Ja ega ka mujal Euroopas päris endist viisi valitseda enam saanud. Kust see eestlaste rahvuslik ärkamine ja hiljem ka omariikluse idee ikka mujalt alguse said?
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Miks oli Barrasil vaja Napoléon Egiptusesse saata?
2. Napoléon lahkus Egiptusest omavoliliselt. Kuidas koheldakse vägede ülemjuhataja seesugust käitumist tavaolukorras?
3. Milleks oli Siyèsil vaja korraldada riigipööre?
4. Mis saanuks Sièyesist ja Napoléonist juhul, kui riigipööre oleks ebaõnnestunud?
5. Mis oleks saanud Prantsusmaast, kui Napoléon poleks Siyèsi plaaniga nõustunud?
6. Riigipöördepäeval ilmnes, et Napoléonil on üks suur puudus. Milline?
7. Napoléon on uue aja üks kuulsamaid riigitegelasi. Miks temast nii palju räägitakse?
8. Milline lahing tähendas aga Napoléoni ajastu lõppu?
9. Kas liitlastel õnnestus SPRev-i saavutused peale Waterlood täielikult tühistada?
10. Kas ka sina pead prantslaste revolutsiooni aastail 1789-1799 suureks? Põhjenda.
Dostları ilə paylaş: |