Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

Bioloogia

1. I kursus

   1. 
      Bioloogia uurimisvaldkonnad
      
      1. 
         Õppesisu
         

Elu tunnused, elusa ja eluta looduse võrdlus. Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed. Eluslooduse molekulaarset, rakulist, organismilist, populatsioonilist ja ökosüsteemilist organiseerituse taset iseloomus-tavad elu tunnused. Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analüüsimine ja esitamine. Loodusteadusliku meetodi rakendamine, lahendades bioloogia-alaseid ja igapäevaelu probleeme.

2. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

Väikesemahulise uurimusliku töö tegemine, et saada ülevaadet loodusteaduslikust meetodist.

3. 
   Lõiming
   

Füüsika, geograafia, keemia - loodus, loodusteadus, loodusteaduslik uurimismeetod

4. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane:

1) võrdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid tunnuseid;

2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid;

3) põhjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapäevaelu probleemide lahendamisel;

4) kavandab ja viib läbi eksperimente lähtuvalt loodusteaduslikust meetodist;

5) analüüsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile põhjendatud hinnanguid;

6) väärtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusväärsete järelduste tegemisel.

2. 
   Organismide koostis
   
   1. 
      Õppesisu
      

Elus- ja eluta looduse keemilise koostise võrdlus. Vee omaduste seos organismide elutalitlusega. Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning tähtsus rakkudes ja organismides. Biomolekulide üldine ehitus ja ülesanded. Organismides esinevate peamiste biomolekulide – süsivesikute, lipiidide, valkude ja nukleiinhapete- ehituslikud ja talituslikud seosed. DNA ja RNA ehituse ja ülesannete võrdlus. Vee, mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises.

2. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

Eri organismide keemilise koostise võrdlemine, kasutades infoallikana internetimaterjale.

Uurimuslik töö temperatuuri mõjust ensüümreaktsioonile.

Praktiline töö DNA eraldamiseks ja selle omadustega tutvumiseks.

3. 
   Lõiming
   

Keemia – bioloogiliselt olulised ained: sahhariidid, aminohapped, valgud, rasvad.

4. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane:

1) võrdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist;

2) seostab vee omadusi organismide talitlusega;

3) selgitab peamiste katioonide ja anioonide tähtsust organismide ehituses ning talitluses;

4) seostab süsivesikute, lipiidide ja valkude ehitust nende ülesannetega;

5) võrdleb DNA ja RNA ehitust ning ülesandeid;

6) väärtustab vee, mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises.

3. 
   Rakk
   
   1. 
      Õppesisu
      

Rakuteooria põhiseisukohad, selle olulisus eluslooduse ühtsuse mõistmisel. Rakkude ehituse ja talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede näitel. Päristuumse raku ehituse seos bioloogiliste protsessidega loomaraku põhjal. Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide tähtsus. Rakumembraani peamised ülesanded, ainete passiivne ja aktiivne transport. Ribosoomide, lüsosoomide, Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides. Tsütoplasmavõrgustiku ja tsütoskeleti talitlus. Raku ehituse ja talitluse terviklikkus, organellide omavaheline koostöö.

2. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

Loomaraku osade ehituslike ja talitluslike seoste uurimine arvutimudeli või praktilise tööga.

Epiteel-, lihas-, side- ja närvikoe rakkude eristamine mikroskoobis ning nendel esinevate peamiste rakuosiste kirjeldamine.

Uurimuslik töö keskkonnategurite mõjust rakumembraani talitlusele.

3. 
   Lõiming
   

Füüsika – ülekandenähtused (difusioon, osmoos), mõõtmine, mõõtühikud

4. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane:

1) selgitab eluslooduse ühtsust, lähtudes rakuteooria põhiseisukohtadest;

2) seostab inimese epiteel-, lihas-, side- ja närvikoe rakkude ehitust nende talitlusega ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel, mikrofotodel ja joonistel;

3) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses;

4) võrdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti läbi rakumembraani;

5) seostab loomaraku osade (rakumembraani, rakutuuma, ribosoomide, mitokondrite, lüsosoomide, Golgi kompleksi, tsütoplasmavõrgustiku ja tsütoskeleti) ehitust nende talitlusega;

6) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel;

7) koostab ning analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte raku koostisosade omavaheliste talitluslike seoste kohta.

4. 
   Rakkude mitmekesisus
   
   1. 
      Õppesisu
      

Taimerakule iseloomulike plastiidide, vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega. Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused võrreldes teiste päristuumsete rakkudega. Seente roll looduses ja inimtegevuses, nende rakendusbioloogiline tähtsus. Inimese nakatumine seenhaigustesse ning selle vältimine. Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus võrreldes päristuumse rakuga. Bakterite elutegevusega kaasnev mõju loodusele ja inimtegevusele. Inimese nakatumine bakterhaigustesse, selle vältimine. Bakterite rakendusbioloogiline tähtsus.

2. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

Looma-, taime- ja seeneraku eristamine mikroskoobis ning nende peamiste rakuosiste kirjeldamine.

Plastiidide mitmekesisuse kirjeldamine valgusmikroskoobiga vaatluse tulemusena.

Seente või bakterite kasvu mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga.

3. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane:

1) valdab mikroskopeerimise peamisi võtteid;

2) analüüsib plastiidide, vakuoolide ja rakukesta ülesandeid taime elutegevuses;

3) võrdleb looma-, taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid nähtuna mikropreparaatidel, mikrofotodel ja joonistel;

4) võrdleb bakteriraku ehitust päristuumsete rakkudega;

5) eristab bakteri-, seene-, taime- ja loomarakke mikrofotodel ning joonistel;

6) toob näiteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta;

7) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende vältimise võimalustega ning väärtustab tervislikke eluviise;

8) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning väärtustab neid eluslooduse oluliste osadena.

2.