Loodusgeograafia -
-
Õppesisu
Maa kui süsteem. Energiavood Maa süsteemides. Maa teke ja areng. Geoloogiline ajaskaala.
-
Põhimõisted
Süsteem, avatud ja suletud süsteem.
-
Lõiming
Füüsika – aine agregaatolekud, faasisiirded, energialiigid, nende muundumine teisteks energialiikideks, avatud ja suletud süsteem, Päikesesüsteem.
-
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane
1) iseloomustab Maa sfääre kui süsteeme ning toob näiteid nendevaheliste seoste kohta;
2) analüüsib Maa sfääride ja inimtegevuse vastastikust mõju;
3) iseloomustab geoloogilise ajaskaala järgi üldjoontes Maa teket ja arengut.
-
Litosfäär
-
Õppesisu
Litosfääri koostis. Maa siseehitus, laamtektoonika. Laamade liikumine ja sellega seotud protsessid. Vulkanism. Maavärinad.
-
Põhimõisted
Mineraalid, kivimid, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, maagid, mandriline ja ookeaniline maakoor, litosfäär, astenosfäär, vahevöö, sise- ja välistuum, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne ja kustunud vulkaan, murrang, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, tsunami.
-
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine mõnest vulkaanist, tektoonilisest piirkonnast või piirkonna geoloogilisest ehitusest.
-
Lõiming
Füüsika – liikumise üldmudelid: kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, võnkumine ja laine; aine agregaatolekud, faasisiirded
Keemia - soolad
-
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1) tunneb looduses ja pildil ära lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi, teab nende tähtsamaid omadusi ning toob näiteid kasutamise kohta;
2) teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet;
3) iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort;
4) võrdleb geoloogilisi protsesse laamade eemaldumise, sukeldumise, põrkumise, nihkumise ja kuuma täpi piirkonnas;
5) iseloomustab teabeallikate järgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse, seostades neid laamade liikumisega;
6) iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi vulkaane, seostades nende paiknemist laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega;
7) teab maavärinate tekkepõhjusi ja esinemispiirkondi, seismiliste lainete liigitamist ning maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala järgi;
8) toob näiteid maavärinate ja vulkanismiga kaasnevate nähtuste ning nende mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele.
-
Atmosfäär
-
Õppesisu
Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Osoonikihi hõrenemine. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris, kiirgusbilanss. Kasvuhooneefekt. Kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse jaotumine. Üldine õhuringlus. Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused. Õhumassid, soojad ja külmad frondid. Ilmakaart ja selle lugemine. Ilma prognoosimine ja kliimamuutused.
-
Põhimõisted
Atmosfäär, troposfäär, stratosfäär, osoonikiht, kiirgusbilanss, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, kliimat kujundavad astronoomilised tegurid, polaar- ja pöörijooned, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, läänetuuled, ilmaprognoos.
-
Praktilised tööd
Kliimadiagrammi ja kliimakaartide järgi etteantud koha kliima iseloomustus, tuginedes kliimat kujundavatele teguritele.
-
Lõiming
Füüsika – elektromagnetlainete skaala; gaasirõhk ja selle mõõtühikud; soojusülekanne; termodünaamika I ja II printsiip; temperatuur kui soojusaste; erinevad temperatuuriskaalad; temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga
-
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane
1) iseloomustab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise järgi atmosfääri ehitust;
2) selgitab joonise järgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti;
3) teab kliimat kujundavaid tegureid, sh astronoomilisi tegureid;
4) selgitab joonise põhjal üldist õhuringlust ning selle mõju konkreetse koha kliimale;
5) analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele;
6) iseloomustab ilmakaardi järgi ilma etteantud kohas, teab ilma prognoosimise nüüdisaegseid võimalusi;
7) iseloomustab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi järgi etteantud koha kliimat ning seostab selle kliimat kujundavate tegurite mõjuga;
8) toob näiteid inimtegevuse mõju kohta atmosfääri koostisele.
-
Hüdrosfäär
-
Õppesisu
Vee jaotumine Maal ja veeringe. Maailmamere tähtsus. Maailmamere roll kliima kujunemises. Veetemperatuur ja soolsus maailmameres. Hoovused. Tõus ja mõõn. Rannaprotsessid. Erinevad rannikud. Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus. Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises.
-
Põhimõisted
Maailmameri, tõus ja mõõn, šelf, rannik, rannanõlv, lainete kulutav ja kuhjav tegevus, rannavall, maasäär, fjordrannik, laguunrannik, skäärrannik, järsk- ja laugrannik, mandri ja mägiliustik.
-
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine mõnest rannikust.
-
Lõiming
Füüsika – faasisiirded; gravitatsioon
-
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane
1) teab vee jaotumist Maal ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades;
2) analüüsib kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi maailmameres;
3) selgitab hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning rolli kliima kujunemises;
4) selgitab tõusu ja mõõna teket ning mõju rannikutele;
5) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel ning toob näiteid inimtegevuse mõju kohta rannikutele;
6) tunneb piltidel, joonistel ning kaartidel ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugranniku;
7) teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks ning liustike levikut;
8) selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes;
9) selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel ning toob näiteid liustikutekkeliste pinnavormide kohta.
-
Biosfäär
-
Õppesisu
Kliima, taimestiku ja mullastiku seosed. Kivimite murenemine. Muld ja mulla teke. Mullatekketegurid. Mulla ehitus ja mulla omadused. Bioomid.
-
Põhimõisted
Bioom, ökosüsteem, aineringe, füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur, lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, leetumine, sisse- ja väljauhtehorisont, gleistunud muld, leetmuld, mustmuld, ferraliitmuld, mulla veerežiim, muldade kamardumine.
-
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
Teabeallikate järgi ühe piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoste analüüs.
-
Lõiming
Bioloogia – ökoloogia; biosfääri läbiv energiavoog kui Maal eksisteeriva elu alus
Keemia - oksüdeerumisprotsessid muldade kujunemisel
Füüsika – aine agregaatolekud, suletud ja avatud süsteemid, entroopia
-
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane
1) võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele;
2) iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiili) ja kujunemist;
3) iseloomustab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse;
4) selgitab bioomide tsonaalset levikut ning analüüsib tundrat, parasvöötme okas- ja lehtmetsa, rohtlat, kõrbet, savanni ja vihmametsa kui ökosüsteemi;
5) iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas;
6) tunneb joonistel ning piltidel ära leet-, must-, ferraliit- ja gleistunud mulla;
7) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoseid.
Dostları ilə paylaş: |