Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

II kursus: Loodusvarad ja nende kasutamine

1. 
   Põllumajandus ja toiduainetööstus
   
   1. 
      Õppesisu
      

Maailma toiduprobleemid. Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid. Põllumajanduse spetsialisee-rumine. Põllumajandusliku tootmise tüübid. Põllumajanduslik tootmine eri loodusoludes ja arengu-tasemega riikides. Põllumajanduse mõju keskkonnale.

2. 
   Põhimõisted
   

Vegetatsiooniperiood, haritav maa, põllumajanduse spetsialiseerumine, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, omatarbeline ja kaubanduslik põllumajandus, ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus, muldade erosioon, sooldumine ja degradeerumine.

3. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine ühe valitud riigi põllumajandusest.

4. 
   Lõiming
   

Bioloogia - bioloogia teadmisi vajaminevad elukutsed; ökoloogia ja keskkonnakaitse

Keemia - soolad

5. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane:

1) selgitab toiduprobleemide tekkepõhjusi maailma eri regioonides;

2) teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ning toob näiteid mulla kaitsmise võimaluste kohta;

3) iseloomustab põllumajandust ja selle mõju keskkonnale eri loodusoludes ning arengutasemega riikides;

4) analüüsib teabeallikate põhjal riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengu eeldusi ning arengut;

5) on omandanud ülevaate olulisemate kultuurtaimede (nisu, maisi, riisi, kohvi, tee, suhkruroo ja puuvilla) peamistest kasvatuspiirkondadest ning eksportijatest.

2. 
   Vesi ja veega seotud probleemid
   
   1. 
      Õppesisu
      

Vee ja veekogudega seotud konfliktid. Maailma kalandus ja vesiviljelus. Maavarade ammutamine šelfialadel. Maailmamere reostumine ning kalavarude vähenemine. Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel. Erineva veerežiimiga jõed. Üleujutused ja jõgede hääbumine. Põhjavee kujunemine ning põhjaveetaseme muutumine. Põhjavee kasutamine, reostumine ja kaitse. Niisutuspõllumajandus.

2. 
   Põhimõisted
   

Vesiviljelus, šelf, veeringe, veerežiim, hüdrograaf, jõgede äravool, valgla, infiltratsioon, alanduslehter, niisutuspõllundus.

3. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

Teabeallikate põhjal ühe valitud riigi kalanduse ja vesiviljeluse analüüs.

Etteantud jõe hüdrograafi analüüs ning selle seostamine kliimaga.

4. 
   Lõiming
   

Bioloogia – ökoloogia ja keskkonnakaitse

Füüsika - faasisiirded

5. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane

1) toob näiteid vee ja veekogude kasutamisega tekkinud probleemide kohta riikide vahel;

2) on omandanud ülevaate maailma tähtsamatest kalapüügi- ja vesiviljeluspiirkondadest;

3) analüüsib maailmamere majandusliku kasutamisega seotud keskkonnaprobleeme ning põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust;

4) analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, jõgede hääbumise ja üleujutuste võimalikke põhjusi ja tagajärgi ning majanduslikku mõju;

5) selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ning toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjuste ning tagajärgede kohta;

6) toob näiteid niisutuspõllundusega kaasnevate probleemide kohta.

3. 
   Maailma metsad
   
   1. 
      Õppesisu
      

Metsade hävimine ja selle põhjused. Ekvatoriaalsed vihmametsad ja nende majandamine. Parasvöötme okasmetsad ja nende majandamine. Taim- ja muldkatte kujunemise tingimused okasmetsa ning vihmametsa vööndis. Metsade säästlik majandamine ja kaitse.

2. 
   Põhimõisted
   

Metsatüüp, bioloogiline mitmekesisus, metsasus, puiduvaru, puidu juurdekasv, metsamajandus, jätkusuutlik ja säästev areng.

3. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

1. Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine ühe valitud riigi metsamajandusest.

2. Regioonide või riikide metsade ja nende kasutamise iseloomustus ning võrdlus.

4. 
   Lõiming
   

Bioloogia – ökoloogia ja keskkonnakaitse

Keemia - oksüdeerumisprotsessid muldade kujunemisel

5. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane

1) selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme;

2) nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning näitab kaardil peamisi puidu ja

puidutoodete kaubavoogusid;

3) analüüsib vihmametsa kui ökosüsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset tähtsust;

4) analüüsib vihmametsade majanduslikku tähtsust, nende majandamist ja keskkonnaprobleeme;

5) analüüsib parasvöötme okasmetsa kui ökosüsteemi ning iseloomustab metsamajandust ja keskkonnaprobleeme okasmetsavööndis.

4. 
   Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid
   
   1. 
      Õppesisu
      

Maailma energiaprobleemid. Energiaressursid ja maailma energiamajandus. Nüüdisaegsed tehnoloogiad energiamajanduses. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid.

2. 
   Põhimõisted
   

Energiamajandus, taastuvad ja taastumatud energiaallikad, alternatiivenergia, fossiilsed kütused, biokütused, tuuma-, hüdro-, tuule-, päikese-, bio-, loodete, lainete ja geotermaalenergia, passiivmaja, energiakriis.

3. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

Teabeallikate järgi ülevaate koostamine ühe valitud riigi energiamajandusest.

4. 
   Lõiming
   

Füüsika - soojus-, valgus-, elektri-, mehaaniline ja tuumaenergia; energeetika alused ning tööstuslikud energiaallikad; energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise võimalused

Keemia – kütused; orgaaniline keemiatööstus ja energeetika

5. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane

1) analüüsib energiaprobleemide tekkepõhjusi ja võimalikke lahendusi ning väärtustab säästlikku energia kasutamist;

2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi, majanduslikke ja keskkonnaprobleeme;

3) analüüsib etteantud teabe järgi muutusi maailma energiamajanduses;

4) nimetab maailma energiavarade (nafta, maagaasi, kivisöe) kaevandamise/ammutamise, töötlemise ja tarbimise tähtsamaid piirkondi;

5) nimetab maailma suuremaid hüdro- ja tuumaenergiat tootvaid riike;

6) analüüsib alternatiivsete energiaallikate kasutamise võimalusi ning nende kasutamisega kaasnevaid probleeme;

7) analüüsib teabeallikate põhjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist.