Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

IV kursus „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid“

1. 
   Õppesisu
   

Õppesisu

Ilukirjanduse põhiliigid ja žanri mõiste. Ilukirjanduse põhiliigid. Lüüriliste, eepiliste ja dramaatiliste tekstide olemus. Žanri mõiste. Kirjandusvoolu ja -žanri stiil. Kirjandusteose stiil kui mõtte ühtsus ja väljendusvahendite korrastatus.

Eepika

Eepos, romaan, novell, jutustus, miniatuur. Romaani sünd ja muutused. Romantiline romaan. Realistlik romaan: Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus“. Romaani alaliigid. Kujunemisromaan. Ajalooline romaan: Jaan Kross „Keisri hull“. Psühholoogiline romaan: Virginia Woolf „Tuletorni juurde“. Maagilis-realistlik romaan. Armastusromaan: Mats Traat „Inger“. Modernistlik romaan: Franz Kafka „Metamorfoos“, Karl Ristikivi „Hingede öö“, Mati Unt „Sügisball“. Postmodernistlik romaan. Novell (Giovanni Boccaccio, Jaan Oks jt). Miniatuur (Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare jt). Elulookirjandus, memuaarid (Oskar Luts, Voldemar Panso jt).

Lüürika ja lüroeepika

Ballaad, epigramm, haiku, ood, piltluule, poeem, sonett, valm. Salmidega ja salmideta luule. Vabavärss. Sonett: William Shakespeare, Marie Under, Henrik Visnapuu, Bernard Kangro jt. Modernistlik luule: Betti Alver, Heiti Talvik jt. Vabavärss: Jaan Kross, Artur Alliksaar, Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo jt. Laululine luule: Viivi Luik, Hando Runnel, Juhan Viiding jt.

Dramaatika

Tragöödia, komöödia, draama, tragikomöödia. Draama alaliigid: karakterdraama, psühholoogiline draama, olmedraama, ideedraama, ajalooline draama.

Mõisted

Ajalooline romaan, ballaad, draama, dramaatika, eepika, eepos, epigramm, haiku, jutustus, komöödia, kujunemisromaan, lüroeepika, lüürika, maagilis-realistlik romaan, miniatuur, modernism, novell, ood, piltluule, poeem, postmodernism, psühholoogiline romaan, realism, romaan, romantism, sonett, sümbolism, tragikomöödia, tragöödia, vabavärss, valm.

Terviklikult käsitletavad teosed

Õpilane loeb vähemalt neli tervikteost, valides nii eepika kui ka dramaatika hulgast, ning ühe eesti autori luuletuskogu.

2. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane:

• 
  eristab õppematerjalidele toetudes kirjanduse põhiliike ja žanre, analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal;
  
• 
  analüüsib romaani alaliike ning toob näiteid autorite ja teoste kohta;
  
• 
  toob esile käsitletud teoste teema, probleemistiku ja ideestiku, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib ja refereerib oma väidete kinnitamiseks teksti;
  
• 
  nimetab luuleteksti žanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab selle mõtte ning analüüsib keele- ja kujundikasutust;
  
• 
  eristab näitekirjanduse põhižanre ja nende alaliike, arutleb näidendis käsitletud teemade ja probleemide üle ning analüüsib tegelaste suhteid;
  
• 
  selgitab ja kasutab praktikas peamisi tekstianalüüsis vajalikke mõisteid ja kujundeid ning analüüsib ilukirjanduslikku keelt ja stiili;
  
• 
  on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- või draamateost ning ühe eesti autori luuletuskogu.
  

3. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

Väikesemahuliste praktiliste tööde tegemine, nt anagrammiraamatu tegemine, klassiromaani kirjutamine, luulekava kokkupanemine ja esitamine, mõne lühinäidendi klassis läbimängimine.

Tundides kasutatakse audioõppevahendeid, videoid, tehakse esitlusi.

4. 
   Lõiming
   

Lõiming toimub geograafiaga (nt „Minu…“ sarja raamatud), võõrkeeltega (nt luuletuse tõlkimine), muusikaga (luule lauludes), ajalooga (ajaloolise tausta andmine mõne teema puhul).

5. V kursus „Põhjamaade kirjandus“

1. 
   Õppesisu
   

Põhjamaade mõiste. Põhjamaid iseloomustavad jooned. Islandi kirjandus („Vanem Edda“, islandi saagad, saagade seos Osmussaarega, skaldiluule, islandi kirjandus tänapäeval, Siggi). Viikingid ja „Eríkr Punase saaga. Gröönlaste saaga“. Fääri saarte kirjandus. Taani kirjandus (Andersen). Norra kirjandus (Ibsen ja „Nukumaja“ ning „Peer Gynt“, Undset, Hamsun, norra kirjandus tänapäeval). Rootsi kirjandus (Lindgren, Strindberg, Lagerlöf, rootsi kirjandus tänapäeval). Soome kirjandus. Eepos „Kalevala“, eepose seosed „Kalevipojaga“. Lönnroti ja Kreutzwaldi võrdlus. Kivi ja „Seitse venda“. Leino. Aino Kallas ja Hella Wuolijoki. Soome kirjandus tänapäeval (Oksanen). Ahvenamaa ja eesti kunstnikud.

Mõisted

Põhjamaad, saaga, skaldiluule, viikingid.

Terviklikult käsitletavad teosed

Õpilane loeb läbi vähemalt neli tervikteost kursuse õppesisus nimetatud autoritelt.

2. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane:

• 
  tunneb Põhjamaade kirjandusele iseloomulikke jooni;
  
• 
  tunneb Põhjamaade kultuuritausta laiemalt;
  
• 
  oskab nimetada Põhjamaade olulisemaid autoreid ja nende teoseid;
  
• 
  on kursis Põhjamaade nüüdiskirjandusega;
  
• 
  on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- või draamateost, tundes teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ja kirjandusloos.
  

3. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

Väikesemahuliste praktiliste tööde tegemine, nt plakat ühe Põhjamaa kohta.

Tundides kasutatakse audioõppevahendeid, videoid, tehakse esitlusi.

4. 
   Lõiming
   

Lõiming toimub kunstiajalooga (Põhjamaade kunst, eesti kunstnikud ja Ahvenamaa), muusikaga (Põhjamaade muusika), ajalooga (Põhjamaade ajalugu), rootsi keelega ja geograafiaga (Põhjamaade geograafia, majandus).

6. VI kursus „Draama ja teater“

1. 
   Õppesisu
   

Draama ja teater.

Draama olemus.
Näidend. Draama mõiste. Tegelaskõne: dialoog ja monoloog, repliik ja remark. Tegelase analüüs: muutumatu ja muutuv tegelane, avatud ja suletud tegelane. Näitleja rolliloome. Draama keskendatus inimestevahelisele suhtlemisele ning elu teatraalsusele. Draamateose aeg ja ruum. Konflikt, intriig ja probleem. Draamateose kompositsioon. Vaatus, stseen. 

Dramaatika žanrid.
Dramaatika põhižanrid: tragöödia, komöödia, draama, tragikomöödia. Ajaloolised žanrid: liturgiline draama, müsteerium, moralitee, miraakel. Commedia dell’ arte ja tänapäeva improvisatsiooniline teater. Performance ja happening. Farss, jant ja sketš. Koomika liigid: situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomika. Kuuldemäng ja lugemisdraama. Sõnadeta lavastus. Tantsulavastus. Muusikalavastus.

Teatri tähendus ja funktsioonid.
Lavastajatöö. Teater kui kollektiivne kunst: lavastaja, näitleja, muusikakujundaja, kunstniku, valguskunstniku ja kostüümikunstniku roll lavastuse valmimisel. Kirjanduse ja teatri suhted: dramatiseering, stsenaarium, libreto, lavastus, etendus. Lavastuse stiil ja atmosfäär. Etenduse vastuvõtt ja teatrikriitika. Teatriarvustus.

Eesti teatri ajalugu.
Lydia Koidula ja August Wiera teater. Kutselise teatri sünd. Karl Menning. Estonia teatri ja Draamateatri asutamine. Hommikteater. Lavastajad: Andres Särev, Kaarel Ird, Voldemar Panso, Jaan Tooming, Mati Unt, Merle Karusoo, Elmo Nüganen, Tiit Ojasoo. Nüüdisteater. Repertuaariteater ja projektiteater.
Mõisted

Commedia dell’ arte, dialoog, draama, dramatiseering, etendus, farss, happening, intriig, jant, karakter, karakterikoomika, komöödia, konflikt, kuuldemäng, lavastus, liturgiline draama, lugemisdraama, miraakel, monoloog, moralitee, müsteerium, performance, projektiteater, remark, repertuaariteater, repliik, situatsioonikoomika, sketš, stseen, stsenaarium, sõnakoomika, tragikomöödia, tragöödia, vaatus.
Käsitletavaid draamateoseid
Merle Karusoo „Meie elulood“ või „HIV“; August Kitzberg „Kauka jumal“; Mart Kivastik „Külmetava kunstniku portreed. Viinistu triloogia“; Andrus Kivirähk „Eesti matus“ või „Voldemar“; Lydia Koidula „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“; Jaan Kruusvall „Pilvede värvid“; Madis Kõiv „Tagasitulek isa juurde“; Oskar Luts „Tagahoovis“; Hugo Raudsepp „Mikumärdi“; Paul-Eerik Rummo „Tuhkatriinumäng“; Juhan Smuul „Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi“; Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ või „Kuningal on külm“; Jaan Tätte „Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest“ või „Sild“; Mati Unt „Phaeton, Päikese poeg“; Eduard Vilde „Tabamata ime“.

Õpilane valib välja nimetatud raamatute seast neli tervikteost ja loeb need läbi.

2. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane:

• 
  eristab peamisi draamažanre, nimetab nende tunnuseid ja olilisemaid draamateoseid;
  
• 
  on lugenud läbi ühe draamateose ja analüüsib selle kompositsiooni ja tegelasi;
  
• 
  tunneb näitekirjanduse ja teatri põhimõisteid;
  
• 
  leiab seoseid kirjanduse, teatri, kujutava kunsti ja teiste meediumide vahel;
  
• 
  määrab lavastuse stiili, arvestades nii lavastaja, muusikakujundaja, kunstniku, valgus- ja kostüümikunstniku tööd kui ka näitlejate mängu;
  
• 
  arutleb teatrietenduse üle, hindab selle väärtusi, analüüsib kujundikeelt ning sõnastab oma vaatamiskogemuse;
  
• 
  kirjutab teatriarvustuse, rakendades õpitud mõisteid ja mõtestades lavastuses kasutatud teatrimärke;
  
• 
  teab olulisemaid tähiseid eesti teatri ajaloost;
  
• 
  on külastanud õppeperioodi vältel vähemalt kaht teatrietendust või vaadanud nende salvestusi;
  
• 
  seostab lavastust nii võrdlevalt kui ka eristavalt tänapäeva eluolu ja nähtustega, iseenda ning üldinimlike probleemide ja väärtustega.
  

3. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

Väikesemahulised tööd, nt mõne näidendi läbimängimine, lavakujunduse kujutamine, teatrietenduste vaatamine (videod ja helisalvestused), esitlused.

4. 
   Lõiming
   

Lõiming toimub ajaloo (ajaloolise tausta andmine paljude teemade puhul), kunsti ja muusikaga.

7.