Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə119/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   116   117   118   119   120   121   122   123   124

 
www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
153 
6)  Botolyonların  komplektläşdirilmäsi  işindä  döyüş  gedän  ärazinin  coğrafi  xüsusiyyätlärinin  näzärä 
alınmaması. O cümlädän, mäsälän, dağlıq şäraitdä (älälxüsus, sürüşkän qış aylarında) bütün növ ağır texnikanın 
(mäs., 60 tonluq ağır tankların), düztuşlanan bütün artilleriya növlärinin (mäs., «Qradların») vä b.-nın «Faydalı 
ş  Ämsalı»  «mänfi  sıfır»dan  da  aşağı  olduğu  halda, Azärbaycan  öz  qoşunlarını,  äsasän  bu  tip  silahlarla  tächiz 
etmäyä çalışırdı. Qarşı täräfsä, äksinä,  öz qoşunlarını, här daşı bir sängär olan dağlıq şärait  üçün bu baxımdan 
maksimum  effektli  olan  yüngül  silahlarla  (mäs.,  qranatomyot,  pulemyot,  qumbara,  snayper,  gecägöstärän 
binokl, AQS, zirehli paltar [bronojilet] vä s.-lä – hansılar ki, bizdä bütöv rotaya cämisi bir-iki ädäd düşür, ya 
düşmürdü)  Şvarsneggersayaq  tam  tächiz  edilmiş  çevik  quru  qoşunları  şäklindä  komplektläşdirmäyä  üstünlük 
verirdi. Bizimkilärsä, deyildiyi kimi, bunları «iqruşka» hesab edirdi.  
Vä s. 
* * * 
Säbäb çox, näticä isä birdir – mäğlubiyyät. Hansı säbäblärdän asılı olmayaraq fakt faktdır vä bundan sonrakı 
fäaliyyät hämin bu mäğlubiyyät faktını näzärä almaqla ölçülüb-biçilmälidir. Täbabätdä düzgün diaqnoz düzgün 
müalicänin yarı hissäsini täşkil etdiyi kimi, bu mäsälädä dä, problemä täsir etmiş vä hazırda da täsir edän bütün 
faktorları  lazımınca  näzärä  almadıqda,  sähv  näticälär  alına  bilär.  Vä  täässüf  ki,  bugünä  qädär  dä  bu  mäsälädä 
marağı olan müxtälif täräflär problemin hälli ilä älaqädar orientasiyaları çaşdırmaqdadırlar vä vaxtı ilä buraxılan 
sähvlär  bproblemin  bu  märhäläsindä  dä,  bu  märhäläyä  uyğun  formada  täkrarlanır.  Buna  görä  dä,  Azärbaycan 
Qarabağ  problemini  häll  edib,  öz  doğma  torpaqlarını  geri  qaytarmaq  üçün  indiyä  qädär  onlarla  variantlardan 
istifadä  etsä  dä,  indiyä  qädär  bu  cähdlärin  hamısı,  demäk  olar  ki,  näticäsiz  qalıb.  Özünü  «müstäqil  politoloq» 
adlandırıb, bir-birinin dediyini täkrarlayan vä xarici qrantlarla televiziyalara çıxan şärhçilärin izahına görä bunun 
säbäbläri äsasän aşağıdakılardır: 
1)  Hansısa lobbilärin güclü anti-Azärbaycan fäaliyyäti; 
2)  Xaricdä Azärbaycan häqiqätläri barädä lazımi informasiyanın çatışmaması; 
3)  Rusiya kimi bir nähängin Ermänistanın arxasında durması; 
4)  Azärbaycanın xaricdä qeyri-demokratik imicä malik olması; 
5)  Azärbaycan rähbärliyinin bacarıqsızlığı, satqınlığı; 
...vä s. 
Azärbaycan  rähbärläri  dä  bu  yoldakı  cüzi  belä  mövcud  olan  bütün  baryerläri  neytrallaşdırmaq  mäqsädilä 
özünün  Qarabağla  bağlı  siyasätindä  bu  diaqnozları  näzärä  alıb  onların  aradan  qaldırılması  üçün  mütämadi 
tädbirlär görür. Mäs.,  xaricdä Azärbaycan diasporasının formalaşması üçün görülän tädbirlär, imkan düşän här 
bir  beynälxalq  tribunadan  xaricdä  Azärbaycan  häqiqätlärinin  yayılması  üçün  istifadä  etmäk,  çoxsaylı  hüquqi 
islahatlar vä b. bu qäbildändir. Bizim fikrimizcä isä säbäblär aşağıdakılardır: 
1)  Qärbin  Qarabağ  problemindän  häm  Azärbaycan  vä  häm  dä  Ermänistana  qarşı  täzyiq  aläti  (idaräedici  pult, 
rıçaq)  kimi  istifadä  edib,  onların  här  ikisinin  xarici  iqtisadi,  siyasi,  mädäni  kursunu  Rusiyadan  özünä  sarı 
döndärmäk vä öz näzaräti altında saxlamaq marağı; 
2)  Rusiyanı (eläcä dä,  ranı) üzük qaşı kimi mühasiräyä almaq vä imkan düşdükcä bu hälqäni daraltmaq işindä 
bu dövlätlärin coğrafi ähämiyyätindän bährälänmäk niyyäti; 
3)  Bu här iki Qafqaz dövlätini davamlı qarşıdurma ilä üzäräk, bu här iki dövlätdä häyat säviyyäsini gün-gündän 
än aşağı häddä qädär endirmäk  vä bununla  da onların här ikisinin xoş  günlär,  ali häyat tärzi üçün näzärdä 
tutduqları  här  şeylärini  –  işçi  qüvväsini,  intellekt  potensialını,  ali  däyärlärini,  qadınlarını,  incäsänät 
mähsullarını, täbii särvätlärini, käşflärini, dövlät sirlärini vä s. ölmämäk üçün däyär-däymäzinä ixrac etmäyä, 
su qiymätinä Qärbä satmağa vadar etmäk mäqsädi; 
4)  Konkret olaraq varlı Azärbaycanın särvätlärini älä keçirmäk uğrundakı räqabätdä bu kartı, böyük dövlätlärin 
Azärbaycanı güzäştä mäcbur etmäk işindä täzyiq aläti kimi görmäsi; 
5)  Azärbaycana  qoyduğu  milyardlarla  dollarlıq  investisiyasını  sığortalamaq,  Qarabağı  bunun  girovu  kimi 
saxlamaq marağı; 
6)  Milli  münaqişäläri  yaradıb  vä  bunun  günahını  Rusiyanın  üstünä  yıxmaqla  Rusiyaya  qarşı  narazılıq 
formalaşdırmaq vä arada yaranmış ziddiyyätlärdän bährälänmäk fändi; 
7)  Vä s... 
Mähz bu säbäbdän, görülän tädbirlär heç bir bährä vermir. Aşağıda bu vä digär faktorları da näzärä almaqla, 
bu kitabda izah olunan metodlar prizmasından bu problemin cämi hälli variantlarının ümumiläşdirilmäsinä cähd 
olunur: 
1)  HÜQUQ  baxımdan, yäni beynälxalq normalar, konvensiyalar prizmasından Qarabağ probleminin hälli faktik olaraq 
tupikdir vä bunu Azärbaycanın son on-oniki illik täcrübäsi qädärincä isbatlayıb. Bunun siyasi, psixoloji säbäblärindän 
bir qismi bu kitabın birinci hissäsindä müäyyän säviyyädä izah edilib. Bundan älavä, bununla älaqädar, äbädi olaraq bir 
şeyi yadda saxlamalı ki, dünyada här şey qanunlara tabedirsä dä, qanunların özü dä gücä tabedir. Täzyiq qarşısında här 
şey,  hätta  qanunlar  da  äyilir.  Qanunlar  heç  vaxt  gücü  olmayan  täräfi  haqlı  çıxarmır  –  hätta  dünyanın  än  ädalätli 


 
www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
154 
dövlätlärindä  vä  ya  beynälxalq  tribunallarda  belä.  Mähkämä  säviyyäsinä  çıxarılmamış  mübahisälärin  özlärindä  dä 
hamının näzärindä lap ävväldän güclü täräf haqlı kimi qavranılır. Azärbaycansa bu müharibädä faktik olaraq mäğlub 
täräfdir. 
2)  Bu problemin S YAS  yolla hällinin iki variantı mümkündür: 
Birinci  halda  –  güclü  dövlätlärdän  hansınınsa  birinin  Azärbaycandan  ifrat  däräcädä  asılı  bir  väziyyätä  düşmäsi, 
başqa  sözlä,  beynälxalq  alämdä  Azärbaycan  üçün  ideal  olan  yeni  konyunkturanın  meydana  gälmäsi  şäraitindä 
mümkündür.  Bu  halda  situasiyanın  özünün  dä  iki  inkişaf  yolu  ola  bilär.  Bir  halda  hämin  dövlät  istär-istämäz 
Azärbaycanın  güclänmäsindä  maraqlı  olmağa mäcbur  ola  bilär. Necä  ki,  mäs., Tayvan 
  Çinlä,  Cänubi  Koreya 
 
Şimali  Koreya  ilä,  CAR 
  afrikalılarla,  zrail 
  äräblärlä  Qärbin  konfrontasiyasından  iräli  düşmüş  ayrı-ayrı 
dövlätlärdir. Digär halda, här şeyi Azärbaycanın bu konyunkturadan necä yararlana bilmäsi häll edäcäk. Siyasät düzgün 
qurulmasa  Azärbaycan  diqtäaltı  bir  dövlätä  çevrilä  bilär  vä  kimlärinsä  şärtläri  altında  müstäqilliyindän  mährum  olar. 
Siyasät düzgün qurulduğu halda – belä mäqam äla sövdäläşmä şansıdır. 
kinci variant siyasät – bu konyukturanı süni şäkildä täşkil etmäyi täläb edir. Yäni bu halda här şey Azärbaycanın 
ayrı-ayrı  räqib  qütblär,  o  cümlädän,  älälxüsus  Rusiya  ↔  ABŞ,  ABŞ  ↔  Avropa  vä  ya  Rusiya  ↔  Avropa  arasındakı 
siyasi; ABŞ ↔ Avropa, Avropa ↔ Yaponiya vä ya Yaponiya ↔ ABŞ arasındakı iqtisadi konfrontasiyadan mäharätlä 
yararlana bilmäsindän asılıdır. Bu ziddiyyät – Rusiya ilä hämsärhäd, vä ya Qärblä iqtisadi älaqäli, yaxud bölgädä ABŞ-
ın  maraqlarının  tämsilçisi  bir  dövlät  kimi,  Azärbaycana  geosiyasi  vä  ya  geoiqtisadi  dividentlär  gätirä  bilär  Bu 
qütbläşmädä  Azärbaycanın  kimlärläsä  kimlärinsä  arasında  bufer  vä  ya  körpü  funksiyası  yerinä  yetirmäk,  yoxsa  bu 
funksiyadan imtina etmäk kimi seçim azadlığından düzgün istifadä etmäsi onun başlıca täsir rıçağıdır. 
Bütün  hallarda  hämişä  bir  şeyi  näzärdä  saxlamaq  gäräkdir  ki,  Qarabağ  –  bir  täräfdän  Qärbin  (älälxüsus  ABŞ-ın) 
buraya qoyduğu 10 milyardlarla dollar investisiyasının girovu, digär täräfdän isä onların Azärbaycanı özlärindän asılı 
saxlamaq işinin rıçaqlarından biridir. 
3)  Qarabağ  probleminin  HÄRB   yolla  hälli  variantı  –  bir  çoxlarının  emosional  çağırışlarının  äksinä  olaraq,  yalnız 
[yalnız vä yalnız!] çox mähdud olan aşağıdakı şärtlär çärçiväsindä mümkündür: 
a) 
Qarabağ-Ermänistan  särhädini  –  hansı  ki,  Azärbaycana  täzyiq  göstärmäk  istäyän  xarici  dövlätlärin 
ermänilärä  başlıca  härbi  dästäk  kanalıdır  –  här  hansı  fändläsä  [o  cümlädän,  istänilän  variantlı  kompromislä,  o 
cümlädän, tählükäsizlik täminatına qarşı edilän istänilän güzäştlä] älä keçirib, Laçın dählizini tam bağladıqdan
 sonra. 
Yalnız ondan sonra istänilän razılaşmanı pozub [Siyasätdä ‘‘kişi sözünün’’, sänädin, razılaşmanın, qätnamänin, imzanın 
vä s. däyärinin nä qädär olduğunu Azärbaycan özünün son 10-12 illik «täcrübäsindän» yaxşı bilir] danışıqların ardını 
‘‘Kalaşnikov dilindä’’ davam etdirmäk olar. Ona qädärsä bu addımı atmağın, altıdälik çälläyä su doldurmaq cähdindän 
heç  bir färqi  olmayacaq. Äks halda  isä,  här  bir  münaqişädän  yararlanmaq  istäyän  vä buna  görä dä,  onun sonsuzluğa 
qädär  uzanmasına  älindän  gälän  här  cür  gizli  yardım  göstärän  kifayät  qädär  xarici  qüvvä  tapılacaq  –  necä  ki, 
Äfqanıstan, Fälästin, Çeçenistan vä s. variantlarında olduğu kimi; 
b) 
Ermänistanda  hakimiyyät  däyişikliyi,  hakimiyyät  böhranı  vä  ya  siyasi  durumun  qeyri-sabitliyi 
märhäläsindä,  yaxud eyni vaxtda Prezident Aparatı vä Müdafiä Nazirliyi binalarının bütün  heyäti ilä birlikdä  hansısa 
qäfil zärbä ilä dağıdıldığı saatlarda; 
c) 
Qlobal miqyasda beynälxalq balansın pozulduğu vä ya bütün böyük dövlätlärin başının öz problemläri vä 
ya daha ciddi olan nä iläsä qarışdığı märhälälärdä (mäs., 80-ci illärin axırı, 90-cı illärin ävvällärindä olduğu kimi); 
d) Bütün aparıcı böyük dövlätlärin hamısı ilä (älälxüsus Rusiya vä ABŞ-la) eyni vaxtda razılığa gälindikdän sonra 
(äks halda, Gürcüstan kimi, här däfä bir böyük dövlätlä sövdäläşib müharibäyä başlayan, elä onun kimi dä, axırda här 
däfä o birinin süngüsünä rast olub geri qayıtmaq mäcburiyyätindä qalasıdır); vä s... 
Qarabağ  problemindä,  faktik  olaraq  bu  faktorların  hamısı  rola  malikdir  vä  onların  hamısı  kombinasiyalı 
formada häll olunmalıdır. Bu baxımdan, deyilän bu münbit şäraitlär bir täkcä täbii proseslärin näticäsi olmayıb, 
häm dä, Azärbaycanın mäqsädyönlü fäaliyyätinin näticäsi kimi meydana çıxa bilär ki, bu konsepsiyadan da äsas 
mäqsäd bunun mümkün yollarını izah etmäk idi. 
Bu kitabda, äsasän aşağıdakı mäsälälär barädä danışıldı, bunun mümkün yolları göstärildi: 
1)  Türk xalqlarını, äränlik psixologiyasından çäkindirib, müasir siyasi texnologiyaları, nähayät ki, onlara necä 
aşılamaq; 
2)  Qarabağ probleminin istär hüquqi, istär siyasi vä istärsä dä härbi hälli üçün zäruri olan hämin münbit zämini 
süni yolla necä formalaşdırmaq vä prosesin istänilän märhäläsindä situasiya üzärindä näzarät imkanını necä 
äldä etmäk; 
3)  Azärbaycanın  manevr  imkanlarının  diapazonunu  vä  istär  Qärb,  istärsä  dä  Ermänistana  qarşı  tätbiq  edä 
biläcäyi täzyiqlär arsenalını necä genişländirmäk; 
4)  Problemin siyasi täräfini häll etmäk mäqsädilä bölgädä vä ya heç olmazsa Azärbaycanda nähäng derjavaların 
maraqlarını  necä  uzlaşdırmaq  vä  bunun  än  optimal  variantını  müäyyänläşdiränä  qädär,  onların  qüvvälär 
balansını olduqca geniş diapazonda necä däyişdirmäk vä ya bir-biri ilä mümkün olan bütün variantlarda necä 
kombinasiya etdirmäk; 
5)  Ermänistanı beynälxalq arenada necä täkläyib, hüquqi münasibätlärdä dominant mövqeni necä qazanmaq; 
6)  Ermänistanda  hakimiyyät  däyişikliyi,  hakimiyyät  böhranı,  daxili  iğtişaş  vä  ya  siyasi  durumun  qeyri-
sabitliyini süni şäkildä necä täşkil edib, onu necä zäiflätmäk vä ya müharibäyä başlamaq üçün münbit zämini 
necä formalaşdırmaq; 
7)  Väziyyät müharibä häddinä çatarsa, bunu müxtälif siyasi, iqtisadi, ideoloji vä s. diversiya metodlarının geniş 
tätbiqi  ilä  necä  häyata  keçirib,  Milli  Ordunun  güc  ämsalını  birä  min  qat  necä  artırmaq  (ägär  mäsälä  bu 
variantların kömäyi ilä elä yarıyolda häll olunmayıb, müharibä märhäläsinä qädär gälib çatarsa) vä s. 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   116   117   118   119   120   121   122   123   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2019
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə