Microsoft Word diplomatiya az doc

 
www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
150 
halda onun bundan qazancı, yalnız bazarı vä ya tranzit (kommunikasiya) yolu (xätti) bilavasitä öz yaxınlığında yerläşän, 
yaxud  istehsal  vä  (ya)  ixracı  monopolist  qüvvälärin  maraqlarına  uyğun  gäläräk,  onlar  täräfindän  maliyyäläşdirilän 
(täşkil edilän) däyärlärin idxal-ixracı çärçiväsi ilä mähdudlaşır. Bu isä, son näticädä onun birtäräfli, özü dä yalnız güclü 
täräflärin maraqlarına uyğun formalı inkişafına gätirib çıxarır. Üstälik dä, ixracda räqabätä davam gätirmädiyindän bu 
onun,  äsasän  idxalçı  [vä  demäli,  asılı]  täräfä  çevrilmäsi  ilä  sona  yetir.  Hämçinin,  şäraitin  rinqdä  hamı  üçün  bärabär 
olması, zäif täräf üçün inzibati normaların tählükäsizlik täminatından mährum olmaq vä bu säbäbdän, ävvälcädän ona 
verilmiş ölüm hökmü demäkdir. 
Äksinä,  onunla  müqayisädä  monopolist  täräf  aşağıdakı  tipli imkan  färqlärinä  malikdir:  istänilän  bazara  maneäsiz 
çıxmaq,  istänilän  bazarda  özü  üçün  konyunktur  şärait  yaratmaq,  istänilän  riskdän  özünü  daha  yaxşı  sığortalamaq, 
proseslärin fövqäl-yüksäk tempi ilä ayaqlaşmaq, stabil şäkildä härtäräfli idxal-ixrac imkanına malik olduğundan «sosial 
(etnik,  mädäni,  iqtisadi,  siyasi  vä s.)  natamamlıq  kompleksi»ndän  ziyan  görmämäk,  räqabätä  «sıfır»  bazadan 
başlamamaq  vä s.  Bütün  bunlarsa  bu  iki  täräf  arasında  ölçüyägälmäz  däräcädä  böyük  «sosial  güc»  nisbäti  vä 
qloballaşmadan bährälänä bilmäkdä şanslar färqi formalaşdırır vä  münasibätlärdäki (iqtisadi, siyasi, elmi-texniki vä s. 
täräqqi säviyyäsindäki) disproporsiyasının ekspansiv (händäsi silsilä üzrä däyişän) dinamikasına uyğun templä dä, zäif 
täräfin  assimilyasiyasına  (iqtisadi,  siyasi,  mädäni  vä s.  inhisarına)  gätirib  çıxarır:  zäif  täräfin  näinki  istehsal  vä 
istehlakının, idxal vä ixracının, tranzit vä rabitäsinin, hätta az qala  yaşamaq hüququnun da son näticädä güclü täräfin 
näzaräti  altına  düşmäsi  vä  onun  planından  asılı  väziyyätdä  qalması  ilä  başa  çatır  –  necä  ki,  bugünkü  Afrika 
dövlätlärindä olduğu kimi. Fäqät, kapitalizm – bir zaman insanların, bugünkü gündä isä dövlätlärin bir-birini istismar 
etdiyi  bir  formasiyadır  ( deoloji  fäaliyyätlärdäsä  qloballaşmanın  mähz  bu  täräflärini  maskalamaq  mäqsädilä,  o,  çox 
vaxt «vahid dünya sisteminä inteqrasiya» kimi çaşdırıcı terminlä sinonimläşdirilir, halbuki akademik dairälärdä bu iki 
terminin bir-birindän käskin färqli mäzmun käsb etdiyi yaxşı mälumdur);... 
Açıq  cämiyyät  modelindä  bütün  hallarda  minimum  49%-in  maraqlarının  ödänmämiş  qalması,  onun  tätbiq 
olunduğu  ölkänin  ähalisinin  siyasi  passivliyi  äräfäsindä  işlämämäsi  (söhbät  kvorum-yetärsay  problemindän 
gedir) vä s. kimi arqumentlär näzärä alınmazsa, bu sadalananlar açıq cämiyyät zäncirinin başlıca zäif halqaları 
idi.  Tarix  boyu  ayrı-ayrı  dövlätlär  bir-birinä  täsir,  täzyiq  göstärmäk  üçün  açıq  cämiyyätin  hämin  bu 
zäifliklärindän  sivil  bir  alät,  rıçaq,  silah  kimi  istifadä  etmişlär  vä  indi  dä  bäzi-bäzi  dövlätlärin  insan  haqları, 
demokratiya vä s. uğrunda bu cür, lazım olandan artıq däräcädä canfäşanlıq etmäsinin säbäbläri mähz bunlarla 
älaqädardır  –  hansıların  ki  prezidentläri  väzifäyä  seçiländä  yalnız  vä  yalnız  öz  xalqlarının  qarşısında  and  içib, 
näyin  bahasına  olursa-olsun  yalnız  öz  xalqının  rifahı  üçün  çalışacaqlarını  boyunlarına  götürmüş  olurlar,  daha 
azärbaycanlıların vä ya bir başqalarının yox. 
Burada  qloballaşma  erasının  vä  açıq  cämiyyät  modelinin  kiçik  dövlätlärin  manipulyasiya  vä  inhisarına 
(siyasi, iqtisadi, mädäni, demoqrafik vä s. inhisarına), yol açan bir sıra incäliklärindän bähs edildi, bu proses vä 
modelin imkan verdiyi maxinasiya növläri araşdırıldı. Ehtimal edilir ki, bu dinamikada täkamülün marşrutunun 
däqiq  sxeminin  müäyyänläşdirilmäsi  vä  bu  prosesin  mexanizminin  açılması,  zäif  dövlätlärä  ondan  hansısa 
müdafiä vasitäläri axtarıb-tapmağa, däqiq diaqnoz äsasında düzgün proqnozlar işläyib hazırlamağa imkan verär. 

---

---

 
 
   
Qarabağ müharibäsi ilä älaqädar bäzi çıxarışlar 
 
Artıq  Qarabağ  müharibäsindän  10  ildän  artıq  bir  vaxt  keçir  vä  bu  müddät  kifayät  qädär  böyükdür  ki, 
hadisälärä känardan baxıb, sähvläri analiz edä biläk vä bunların bir daha täkrarlanmaması üçün onlardan gäläcäk 
näsillär üçün näticälär çıxaraq. Vaxtı ilä bu müharibänin birbaşa iştirakçısı olmuş, hazırda da härbi psixologiya 
sahäsindä ixtisaslaşmış bir şäxs kimi, elä bilirik ki, biz bu barädä, hansısa färqli fikirlär söyläyä bilärik, vä bu 
mäqalädä dä buna cähd edirik. 
Aşağıda  biz  bu  müharibädä  vä  ondan  sonrakı  märhälädä  Azärbaycan  täräfinin  buraxdığı  mümkün  sähvläri 
ümumiläşdirmäyä  cähd  edirik  vä  problemin  hälli ilä älaqädar  mümkün  olan  yollar  barädä  öz  mülahizälärimizi 
söyläyirik  (qeyd  edäk  ki,  bu  mäsälälärin  hamısı  bizim  “Diplomatik  psixologiya  (siyasi,  ideoloji  vä  psixoloji 
diversiya vä anti-diversiyaların metodları)”, B., 2001. kitabımızda daha ätraflı analiz olunub): 
* * * 
Mäğlubiyyätin qeyri-härbi säbäbläri 
1) Azärbaycanda ([geo-] siyasi, [geo-] iqtisadi, dini vä s.) marağı olan müxtälif dövlätlärin bu müharibädän 
Az-na  qarşı  bir  täzyiq  aläti  kimi istifadä  etmäsi  (dövlätlär säviyyäsindä äks täräfä edilän maliyyäläşdirmädän 
tutmuş, müharibä planının ssenariläşdirilmäsinä qädär metodlarla – täbii ki, mäxfi planlar vä kanallar üzrä); 
2)  Ermäni  täräfindän  färqli  olaraq  Azärbaycanın bu müharibäyä psixoloji  hazır  olmaması,  vä bu  säbäbdän 
dä, müharibäni ilkin märhälädä plansız, şok väziyyätindä aparması; 
3)  lkin  märhälädä  Azärbaycanda  hadisäläri  öz  näzaräti  altına  ala  biläcäk,  härbi  gärginliyä  davam  gätirä 
biläcäk hakimiyyät aparatının vä ya vahid liderin olmaması; 
4)  Azärbaycanda  härbi  sänaye  inkişaf  etmädiyindän  qarşı  täräfin  müttäfiqlärinin  härbi  sänayesindän  asılı 
väziyyätä düşmäsi; 
5)  Müharibä  ärzindä  döyüşlärin  gedişatını  analiz  vä  proqnoz  edän,  ssenariläşdirän  institutların  olmaması, 
silahların  täkmilläşdirilmäsi,  yerli  şäraitä  uyğunlaşdırılması  vä  ya  yenilärinin  yaradılması  işinä  alimlärin  cälb 
edilmämäsi (täkcä  kinci Dünya Müharibäsi ärzindä “Katyuşadan” tutmuş atom bombasına qädär silahlar icad 
olunmuşdu); 
6) Müharibänin Azärbaycanda gedän siyasi, iqtisadi vä härbi reformalarla bir äräfäyä düşmäsi, başqa sözlä, 
siyasi  xaotiklik,  iqtisadi  viranälik  dövrünä  täsadüf  etmäsi,  ordunun  müharibä  gedä-gedä  “sıfır”dan  başlanıb 
qurulması; 
7) “Neft kontraktları”nın imzalanmasının yubadılması; 
Vä s. 
* * * 
Mäğlubiyyätin sırf härbi säbäbläri 
1) Bütün müharibä boyu döyüşün yalnız bir stilinä – güc stilinä üstünlük verilib, qalan digär bütün stillärinä 
–  o  cümlädän,  casusluğa,  diversiya  ämäliyyatlarına,  sui-qäsd  täşkilinä,  dezinformasiyaya,  şantaja,  daxildän 
qiyam täşkilinä vä s. heç bir ähämiyyät verilmämäsi; 
2) Ordunun döyüş qabiliyyätinin heç bir vasitä ilä stimullaşdırılmaması. Başqa sözlä, fäxri ad vä mükafatlar, 
orden  vä  mellar,  rütbä  vä  pul  mükafatları  verilmäsi  vä  s.  kimi  çoxdan  sınanılmış  tährikedici-ruhlandırıcı 
vasitälärdän istifadä edilmäyib, äväzindä, äsgärlärin başının “namus”, “qeyrät”, “vätän”, “borc” vä s. kimi köhnä 
bayatılarla qatılmasına cähd göstärilmäsi; 
3)  Rotaların  komplektläşdirilmäsi  işindä  äskärlärin  Sovet  Ordusunda  aldığı  peşäyä  qätiyyän  (!)  ähämiyyät 
verilmämäsi.  Mäsälän,  täkcä  mänim  xidmät  etdiyim  artilleriya  divizionunda  10-a  yaxın  tankçı  olduğu  halda, 
qonşu tank botolyonu başdan-başa 18 yaşlılardan vä ya keçmiş “StroyBat”-çılardan täşkil olunmuşdu. Eyni ilä, 
qonşu piyada botolyonunda onlarla tankçı, topçu vä s. üzrä mütäxässislär xidmät edirdi; 
4)  Tarixi,  müharibä  anlayışının  özünün  tarixi  qädär  dä  qädim  olan  zäruri  bir  härbi  atributa  –  täxliyyäyä 
(evakuasiyaya) heç bir ähämiyyät verilmämäsi (informasiya üçün: täxliyyä – tählükäli zonadan ämlakın vä mülki 
vätändaşların,  o  cümlädän,  xästälärin,  qocaların,  qadınların,  uşaqların  vä  b.  köçürülmäsi  ämäliyyatıdır), 
äksinä, kändlärdä täxliyyä ämäliyyatı aparmaq istäyänläri “täxribatçı” kimi yaxalayıb, “camaat arasında panika 
yaydığına”,  “kändläri  boşaltmağa  cähd  etdiyinä”  vä s.  görä  häbs  edilmäsi.  Mähz  hämin  säbäbdän  atäşkäs  elan 
edilän  vaxt  qarşı  täräfdä  Azärbaycanın  5000-dän  çox  äsiri  (onun  da  äksäriyyäti  mülki  vätändaş,  o  cümlädän, 
xästälär, qocalar, qadınlar, uşaqlar vä b. idi) qaldığı halda, qarşı täräfin Azärbaycanda cämisi 27 äsiri qalmışdı. 
5)  Qoşunların  taktiki  vä  strateji  täyinatlı  növlärinin  bir-birindän  färqländirilmämäsi,  başqa  sözlä,  häm 
hücum,  häm  dä  müdafiä  (sängärdä  növbätçilik)  ämäliyyatlarının  eyni  äskärlär  täräfindän  häyata  keçirilmäsi. 
Hansı  ki,  qarşı  täräfdä  sängärdä  növbätçilik  ämäliyyatlarını  yerli  botolyonlar  häyata  keçirdiyi  halda,  hücum 
ämäliyyatları – döyüş stili hämişä därhal seçilän, äskärlär arasında “smertniklär botolyonu” adı ilä tanınan, xalis 
muzdlulardan täşkil edilmiş xüsusi täyinatlı ayrıca bir diviziya vasitäsilä häyata keçirilirdi. Ayrı-ayrı zonalarda 
(Ağdam,  Füzuli  vä  s.)  irälilämäk  lazım  olanda,  bu  bir  diviziya  ora  daşınır,  ämäliyyat  häyata  keçirilir,  sonra 
alınmış kändlär yerli botolyonlara tähvil verilib, geri qayıdılırdı; 

---