Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə116/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   112   113   114   115   116   117   118   119   ...   124

 
 
www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
144 
bir sıra halda isä adi vaxtda güc tätbiqi hesabına başa gäläsi bir sıra mäsäläläri bunların vasitäsilä ümumiyyätcä, güc tätbiq 
etmädän häll etmäyä imkan verir. 
  Cänubi  Livanda  infrastrukturları  blokirovka  etmäk,  mülki  ähali  arasında  qarışıqlıq  salmaq,  ümumiyyätcä,  Livanda 
situasiyanı  destabilizä  etmäk  vä  son  olaraq  ölkä  rähbärini  danışıqlara  mäcbur  etmäk  üçün  zrail  «Din  vzeheşbon» 
(‘‘Äväzä  äväz’’)  adlı  psixoloji  ämäliyyat  zamanı  (1993  q.)  sadä  bir  fänd  işlätmişdi:  väräqälär,  täşviqat  bombaları, 
radiostansiyalar vä s. vasitäsilä dalbadal bir-neçä häftä ärzindä ärazinin filan tarixdä bombalanacağı mälumatını yayıb, 
mülki  ähalinin  täcili  şäkildä  buradan  köçmäsini  xäbärdarlıq  edir.  Deyilän  vaxt  çatdıqda  kiçicik  bir  aviasiya  hämläsi 
häyata  keçirir.  Näticädä,  cämisi  200  adam  öldüyü  halda  300  min  ähali  panika  içärisindä  ölkänin  daxili  rayonlarına 
axışdı ki, bu da sürätlä ölkänin här sahädäki infrastrukturlarını blokirovkalayaraq, son näticädä deyilän näticäläri äldä 
etmäyä imkan verdi (analoji fändlä bağlı, bax, burada säh. 143); 
 
RAN-1978 HAK M YYÄT DÄY Ş KL Y : SSR -nin, belä demäk  mümkündürsä,  «qulağının  dibindä»  bir nömräli 
amerikanpäräst dövlät olan o vaxtkı  ranın xarici iqtisadi-siyasi kursunu Amerika vä digär Qärb dövlätlärinin äleyhinä 
döndärmäyin  yeganä  üsulu  burada  hakimiyyät  vä  ideologiya  däyişikliyi  etmäk  idi  ki,  DTK  (KQB)  gecäli-gündüzlü 
işläyib, burada stavka qoyulması lazım olan bu qäbil işartıları axtarıb-tapdı vä özünün nähäng inqilab täcrübäsini DTK 
mäharäti vä çevikliyi ilä bura ixrac edä bildi; Ç L -1932 VÄ 1970 HAK M YYÄT DÄY Ş KL Y : Bu halda – SSR  
bu  täcrübäsini  Çiliyä  ixrac  etmişdi  (NTV  t/v  15.01.2001);  Ç L -1973,  YUQOSLAV YA-2000  HAK M YYÄT 
DÄY Ş KL KLÄR : Bu variantlarda isä – ABŞ bu fändlä iki anti-amerikan dövlätinin siyasi kursunu 180° özünä sarı 
döndärmäyä müväffäq olmuşdu; BÖYÜK OKTYABR SOS AL ST  NQ LABI: Lenin inqilabının o vaxtkı Rusiyanın 
än qatı düşmäni olan Almaniyadan güclü maliyyä dästäyi alması barädä indi çox danışılır (Almaniya o vaxt Rusiyadakı 
istänilän  qarışıqlıqda  maraqlı  idi).  YUQOSLAV YADA  katolik-xorvatların,  pravoslav-serblärin  vä  müsälman-
serblärin  1992-ci ilin  aprelindän  1995-ci  ilin noyabrına  qädär bir-biri ilä  vuruşması,  RAKDA min ildir  qardaş  kimi 
yaşayan kürd vä şiyä azlıqlarının birdän-birä Körfäz müharibäsi äräfäsindä oyanıb qan-qan iddiasına düşmäsi, yenä dä 
anti-amerikan  cäbhäsinä  aid  olan  Ç NDÄ  falonqoq  häräkatı  nümayändälärinin,  tibetlilärin,  uyğurların  vä b. 
kamikadzelikläri,  faciäläri,  95-ci  ilä  qädär  iqtisadi  cähätdän  dünyanın  än  inkişaf  etmiş  dövlätläri  sırasından  olan 
NDONEZ YADA  bu  gün  baş  veränlär,  POSTSOS AL ST  MÄKANINDA  bugünäcän  ardı-arası  käsilmädän  axan 
qanlar, o cümlädän, Qarabağ, Abxaziya, Çeçenistan vä b. – fäqät, bütün bunların hamısı XX äsrdä dünyanın ayrı-ayrı 
bölgälärinä müvafiq mäqsädlär üçün atılmış psixoloji bombaların bir qismi idi; 



 
 
 
   
H A Ş   Y Ä: 
 
Bäzi dövlätlärin «Psixoloji ämäliyyat» instruksiyalarından parçalar 
ABŞ-ın «FM – 33-5» adlandırılan «Psixoloji ämäliyyat» instruksiyasının bir parçası: 
<<...Anonim,  saxta  vä  ya  xüsusi  hazırlatdırılmış  publikasiyalardan  istifadä  etmäklä  täbliğat  aparmaq;  vätändaşlığı 
olmayan vä ya vätäninä dönük çıxan şäxslärdän istifadä etmäklä siyasi ämäliyyatlar aparmaq; müxtälif siyasi partiyaları vä 
üsyançıları dästäklämäk; sabotaj da daxil olmaqla kvazi-härb metodları tätbiq etmäk; valyuta ämäliyyatları ilä älaqädar olan 
iqtisadi diversiya täşkil etmäk;... ( 40 säh. 354). Ümumiyyätcä, aşağıdakı mäqamları araşdırıb tapmalı vä räqib düşärgäsindä 
parçalanma yaratmaq üçün istifadä etmäli: 
—  Räqib dövlätin daxilindäki vä onunla müttäfiqläri arasındakı siyasi haçalanmalar; 
—  Etnik, dini, irqi, mähälli färq vä ziddiyyätlär; 
—  Mülki ähalinin öz härbi xidmätçilärinä qarşı neqativ münasibäti; 
—  Arxa cäbhädäkilärin komfort şäraiti ilä müqayisädä ön cäbhädäkilärin ağır şäraitdä olması; 
—  Zabit, serjant vä sıravi äsgärlär arasındakı ziddiyyät; 
—  Mülki ähalinin hakimiyyät sistemindäki bürokratiyalardan narazılığı; 
—  Hakim elita ilä müxalif siyasi partiyalar (täşkilatlar) arasındakı ziddiyyät; 
—  Vergilärin ädalätsiz yığılması vä ya onların ifrat yüksäkliyi; 
—  Geniş yayılmış aclıq, kasıbçılıq fonunda çox kiçik bir qrup olan rähbärliyin cah-calallı häyat tärzi keçirmäsi, här şeylä 
tämin olunması; vä s... >> ( 114 säh. 300) 
Fäqät,  bäzi  sadälövhlärsä,  ABŞ-ın  här  bir  addımını  hansısa  lobbilärin  iradäsi,  diasporların  ähval-ruhiyyäsi, 
konqresmenlärin  intriqası,  mücärräd  demokratiya  xätkeşinin  göstäricisi  vä s.  kimi  qäbul  edirlär  –  guya,  ABŞ  siyasätini 
täsadüflär müäyyän edir vä o, bugünkü dünyanın  yeganä superderjavası säviyyäsinä xaotik demokratiya sändälämäläri ilä 
gälib  çıxıb.  Vä  2001-ci  ilin  sentyabr  hadisäsindän  sonra  ABŞ  907-ni  läğv  edändä  hämin  «lobbilär»  harda  idilärsä 
görünmädilär vä ABŞ özünä lazım olan vaxtda heç bir maneäsiz-filansız därhal onu läğv edä bildi; 
     
Almaniyanın Fransaya hücumu äräfäsindä Gebbelsin hazırladığı psixoloji direktivin qısa mäzmunu: 
<<...Mäxfi  idarälär  Fransada  panika  väziyyäti  formalaşdırmaqla  mäşğul  olmalıdırlar.  Bu  mäqsädlä  onlar  «fransız 
müqavimät  häräkatı»  adı  altında  maskalanıb,  böyük  häyäcan  vä  nifrätlä  fransız  hökumätinä  qarşı  tädbirlär  häyata 
keçirmälidirlär. O cümlädän: 
—  Onlar fransız hökumätinin Parisdän qaçmaq niyyäti barädä şayiälär yaymalıdır vä baş nazir Reyni ittiham etmälidirlär 
ki, bunu täkzib etmäk istäyir; 
—  Bütün  alman  emmiqrantlarının  daxil  olduğu  gizli  täşkilatların  tählükäli  planları  barädä  informasiyalar  yaymalıdır 
(Baxmayaraq ki, onlar, qatı antifaşistlärdir); 
—  Almaniyadan qaçan bütün yähudilärin Almaniyanın gizli agentläri olması barädä şayiälär yaymalıdırlar. 
—  Almaniyanın  zäbt  etdiyi  ärazilärin  banklarındakı  bütün  pulları  müsadirä  etmäk  adätindä  olması  barädä  şayiä 
yaymalıdırlar ki, banklar ätrafında ajiotaja vä iqtisadiyyatın blokirovkasına nail olunsun. 
—  ngiltärä ilä Fransa arasında olan här növ ixtilafı därinläşdirän şayiälär quraşdırıb, yaymalıdırlar... >> 
 
 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   112   113   114   115   116   117   118   119   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə