Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə124/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   116   117   118   119   120   121   122   123   124

 
www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
160 
                                                                                                                                                                                                            
ümumiyyätcä, ermäni tarixlärindä belä imperiyaların mövcudluğu barädä heç nä yazılmır, yaxud onlar ola-ola da ermänilär, 
onların daxilindä anklav väziyyätdä öz müstäqil vä qüdrätli dövlätlärinä malik imişlär? 
Ermänilär  Qarabağda  bu  gün  baş  veränläri  azärbaycanlıların  onlara  qarşı  yürütdüyü  hansısa  milli  diskriminasiya 
siyasätinin  näticäsi  kimi  yozurlarsa  da,  sual  edän  olmur  ki,  näyä  görä  azärbaycanlılar  bir  neçä  yüz  vä  hätta  min  ildir  ki, 
ärazisindäki  onlarla  etnik  azlıqlarla  (talışlar,  läzgilär,  tatlar,  udinlär  vä b.  ilä)  mehriban  qardaşlıq,  qonşuluq  şäraitindä 
yaşaya  bildiyi  vä  neçä  min  ildä  bunların  heç  birini  assimilyasiyaya  uğratmadığı  halda,  bir  täkcä  ermänilärä  qarşı  hansısa 
«diskriminasiya siyasäti» yürüdäsi oldu? Özü dä mähz Ermänistanın özünün monomillätli dävlät olduğu, yäni heç vaxt heç 
kimlä normal hämmövcudluq şäraitindä yaşaya bilmädiyi göz önündä olduğu halda? — müäll. 

Burada lazımi adamların ad günlärini, älamätdar hadisäläri vä s. yadda saxlamaq üçün bir neçä yaddasaxlama fändini 
bilmäk xüsusi ähämiyyätlidir. Nisbätän genişyayılmış yaddasaxlama fändlärinin bir qismi aşağıdakılardır: 
I
)
 
E Y D O T E X N   K A: 
Eydotexnika  äsasän  obrazlarla  aparılan  ämäliyyatları  ähatä  edir.  Eydetik  yaddasaxlamanın  äsasında  yaddaşın 
mexanizmindän iräli gälän bir sıra psixoloji fändlär durur ki, bunlardan bir qismi aşağıdakılardır: 
a
)
 
Äsasän parlaq  obrazlar daha  yaxşı  yadda qalır,  buna  görä  dä,  yaddasaxlanılacaq  obrazı  maksimum  aydın,  parlaq 
täsävvür etmäk gäräkdir; 
b
)
 
Äsasän dinamik obrazlar daha yaxşı yadda qalır, buna görä dä, här obraz mütläq häräkät halında täsävvür edilmäli 
vä ya fikrän häräkät etdirilmälidir; 
c
)
 
Äsasän tähriflär daha yaxşı yadda qalır, buna görä dä, predmet olduğundan qat-qat böyük vä ya kiçik kimi täsävvür 
edilmälidir; 
d
)
 
Äsasän  qeyri-mäntiqi  olan  här  şey  birbaşa  uzunmüddätli  yaddaşa  düşür,  buna  görä  dä,  obrazları  bir-biri  ilä 
maksimum qeyri-mäntiqi, absurd yollarla calaşdırmalı, mäs., boşqab vä şorba sözlärini bir-biri ilä assosiasiya etdirmäyin 
än  rasional  metodu  boşqab  daxilindä  şorba  täsävvür  etmäkdirsä,  mnemotexnika  üçün  şorba  dänizindä  üzän  boşqab 
täsävvür etmäk än düzgün yoldur; 
e
)
 
Äsasän  beyinä  birinci  gälän  fikir  tähtälşüurla  birbaşa  älaqädar  olduğundan,  mnemotexnika  üçün  ağla  ilk  gälän 
assosiasiyadan istifadä etmäli; 
f
)
 
Äsasän insanda müäyyän emosional reaksiya doğuran cisim vä hadisälär daha yaxşı yadda qaldığından, assosiasiya 
edilän predmetin birbaşa özünüzlä älaqälänmäsinä, sizä täsir etmäsinä cähd edin; vä s. 
II) M N E M O T E X N   K A: 
Mnemotexnikanın  äsasında  o  prinsip  dayanır  ki  «Eyni  zamanda  yaranan  täsävvürlär,  xatırlama  zamanı  da  biri 
digärini  oyandırır».  Başqa  sözlä,  ägär  insan  hansısa  bir  konkret  musiqiyä  qulaq  asarkän  hansısa  bir  bädbäxt  hadisä  baş 
verärsä, ömrünün sonunacan hämin şäxs här däfä hämin musiqini dinläyärkän mähz hämin situasiyanı xatırlayacaq. Yaxud, 
insan  bir  şäxslä  müäyyän  bir  yerdä  tanış  olmuşsa,  här  däfä  hämin  yer  ona  hämin  şäxsi  yad  etdiräcäk.  Bu  da  sözläri, 
räqämläri, fiqurları vä s. yadda saxlamaq üçün xüsusi açar verir. O cümlädän: 
RÄQÄMLÄR N  MNEMOTEXN KASI:  Täbii  ki,  heç  kim  yüzräqämli  bir  ädädi  yadda  saxlaya  bilmäz.  Lakin  bu 
räqämlärin  här  birini ayrıca  bir härfä, alınan  härflär qrupunu  obrazlara, bu  obrazlarısa  bir-biri  ilä älaqälär  olan  cümlälärä 
«tärcümä» etsäk, näticädä alınan bu «kodlar» çox asanlıqla yadda qalacaq vä onların şifräsini bir-bir açmaqla isä bütövlükdä 
yüzräqämli ädädi äzbärläyib täkrar etmäk mümkündür. Hämin kodlaşdırma metodları isä aşağıdakılardır: 
1) Räqämlärin härflärä «tärcümä» edilmäsi metodu: 
Bunun  üçün  ävvälcädän  0-dan  9-a  qädär  olan  bütün  räqämlärin  müvafiq  härflärlä  äväzländirilir  vä  bu  äväzländirmä 
ömürlük dä däyişdirilmir. Mäs.: 0 = n, 1 = r, 2 = k, 3 = z, 4 = ç, 5 = b, 6 = l, 7 = y, 8 = s, 9 = d. Äsasän samit härflärdän 
istifadä edilmäsi mäqsädäuyğundur vä här räqämin iki samit säslä äväzländirilmäsi daha älverişlidir, mäs., 2 = k, g; 4 = ç, c 
vä s. 
2) Räqämlärin obrazlara «tärcümä» edilmäsi metodu: 
Bu metod äsasän bir neçä variantdan ibarätdir, o cümlädän: 
a
)
  Yuxarıdakı  räqäm-härf  kodlaşdırılmasından  sonra  alınan  härflär  toplusu  arasına  uyğun  gälän  istänilän  sait  älavä 
etdirmäklä onlar sözlärä çevriltdirilir, mäs., 656 = aLBaLı, 52 = BaKı vä s; 
b
)
  Räqämläri obrazlara tärcümä etmäyin digär metodu onlar arasında oxşarlıq tapmaq vä här räqämi bänzäri olan predmet 
kimi  yadda  saxlamaqdır,  mäs.,  1  räqämi  —  oxu,  2  räqämi  —  suda  üzän  qazı,  8  räqämi  —  eynäyi,  58  räqämi  — 
vertolyotu  vä s.  xatırladır.  Här  däfä  bunlarla  rastlaşdıqda  isä  hämin  predmetläri  yada  salmaq  kifayätdir  (bu  variant 
görmä yaddaşı güclü olanlar üçün älverişlidir). 
c
)
  Räqämläri  obrazlara  tärcümä  etmäyin  bir  başqa  metodu  onların  oxşar  säslänmäsinä  görä  hansısa  predmetlä 
bänzädilmäsidir, mäs., 7 — getdi, 8 — saqqız vä s. fonetik oxşarlıq onların bu obrazlarla äväz edilmäsi üçün kafidir (Bu 
variant eşitmä yaddaşı güclü olan şäxslär üçün älverişlidir). 
d
)
  Räqämläri  obrazlara  tärcümä  etmäyin  bir  başqa  metodu  onların  älaqädar  olduğu  tarixi  hadisälär,  yaxud  bir  başqa 
predmetlärlä äväzländiriläsidir, mäs., 17 räqämi — Leninlä, 41 räqämi — müharibä ilä, 53 — Stalinlä (ölüm ilidir), 61 
— Xruşşovla vä s. älaqäländirilä bilär. 
Deyilänlärä yeganä bunu älavä etmäk mümkündür ki, 1-dän 100-ä qädär, vä ya heç olmazsa 10-a qädär bütün räqämlär 
üçün bu cür ekvivalent sözlär tapılıb yadda hämişälik saxlanılmalıdır. Özü dä, bunlar yuxarıdakı istänilän bir vä ya bir neçä 
metod üzrä seçilä bilär. Hämçinin bir räqämä bir neçä ekvivalent söz tapılıb yadda saxlanılması xüsusi effektlidir. 
3) Räqämlärin cümlälärä «tärcümä» edilmäsi metodları: 
Mnemotexnika  qaydaları  ilä  älaqäsiz  sözläri  bir-biri  ilä  vahid  cümlä  halında  birläşdirmäkdän  ötrü  eydotexnikanın 
prinsiplärindän istifadä olunur. Bunun üçün sözlär bir-biri ilä ixtiyari qaydada assosiasiya etdiriläräk onlardan süni cümlälär 
quraşdırılır. Mäs., «Şeytan» vä «Alma» sözlärini bir-birinä «Şeytan alma yeyir» cümläsi vasitäsilä calaşdırmaq, assisiasiya 
etdirmäk  mümkündür,  bu  da  uzun  müddät  yadda qalacaq.  Yaxud, aşağıdakı  telefon nömräsini  götüräk:  85-82-41. Räqäm 
sırası «ASiM SoK iÇiR» cümläsi kimi kodlaşdıla bilär vä s. 
Eydotexnika  fändläri  ilä  mnemotexnika  fändlärini  kombinasiya  halında  işlätmäk  xüsusi  effektlidir  ki  bu  zaman 
yaradılan  assosiasiyanın  maksimum  mäntiqsiz,  obrazların  parlaq,  qeyri-real,  dinamik  vä s.  olmasına  xüsusi  fikir  vermäk 


 
www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
161 
                                                                                                                                                                                                            
zäruridir.  Nümunä  üçün  bu  qayda  ilä  aşağıdakı  sözläri  bir-biri  ilä  älaqäländirmäk  vacibdir:  ŞEYTAN,  S MURĞ  QUŞU, 
FRANSA,  VÄS QÄ,  QÄZÄB,  GECÄ,  QUYU,  AĞLAMAQ,  ÜZMÄK,  TAKS :  «Şeytan  Simurğ  quşunun  belinä  minib 
Fransaya gedir  vä  düşändä  dä, yolpulu  äväzinä väsiqä  göstärib  getmäk  istädikdä  Simurğ  quşu  qäzäblänir vä onu  aparıb 
zülmätdäki
 bir quyuya  atır. Şeytan quyuda oturub çox  ağlayır vä göz yaşları getdikcä quyunu  doldurur. Sonra şeytan bu 
quyuda üzäräk quyudan çıxır vä yaxınlıqdan keçän taksini saxlatdırıb öz evinä qayıdır» vä s. Qeyd edäk ki bu ilkin sözlärin 
özläri räqämlärin kodlaşdırılması da ola bilärdi. 
Beläliklä,  göstärilän  kodlaşdırılma  metodundan  istifadä  etmäklä  istänilän  uzunluqlu  räqämlär  sırasına,  telefon 
nömrälärini, tarixi hadisäläri, dostların ad gününü vä s. çox asanlıqla äzbär yadda saxlamaq mümkündür; 
F QURLARIN MNEMOTEXN KASI: Händäsi fiqurları  yadda saxlamaq da, bu prinsipä äsaslanır, sadäcä  olaraq, här 
fiquru müäyyän bir predmetä bänzätmäk lazımdır, mäs., xaç, üçbucaq, dairä, oval vä şüa fiqurlarını  yadda saxlamaq üçün 
belä bir mätn tärtib etmäk olar: «Täyyarä (yäni xaç) Bermud üçbucağına bir bomba (dairä) atır vä därhal oradan bir «uçan 
boşqab» (oval) qalxıb, täyyaräyä şüa buraxır vä täyyarä partlayır»; 
Bütün bunlar zahirän çox cäfäng vä «detski iqra» kimi görünsä dä, äslindä bütün bunlar mnemotexnikanın mahiyyäti ilä 
älaqädardır.  Belä  ki,  beynin  därinliklärindäki  proseslär  qeyri-mäntiqi,  äyläncäli  şäkildä,  uşaq  düşüncäsi  formasında  baş 
verdiyindän  (Hämin  säbäbdän  uşaqların  yaddaşı  böyüklärinki  ilä  müqayisädä  qat-qat  güclüdür,  çünki  onların  täfäkkürü 
hälälik säbäb-näticä,  ümumi-xüsusilik rabitäläri ilä mähdudlaşdırılmayıb, fantaziyaları çärçiväyä salınmayıb), burada da, 
istänilän yaşlı insanlarda yatmış uşaq täfäkkürünü oyatmaqğa cähd edilir. Här halda bäşäriyyät gündälik mäişät üçün hälälik 
bundan yaxşısını fikirläşib tapa bilmäyib vä bu metodlar bir neçä min ildir effektlä işläyir. 
 
III) E V R   K O T E X N   K A
*

Äslindä  rabitäsiz  olan  faktlar,  predmetlär,  hadisälär  vä s.  arasında  süni  rabitä  tapmaqla  onların  mäntiqi  yadda 
saxlanılmasının  sadäläşdirilmäsi  metodlarıdır.  Mäs.,  24–68–40  telefon  nömräsini  götüräk.  Burada  aşağıdakı  prinsipi  äsas 
götürmäk mümkündür: hämin räqämlär «8»-ä qädär bir-birindän iki-iki artır, ondan sonra isä dörd-dörd azalır, yäni 0+2 = 2 
[+ 2] = 4 [+ 2] = 6 [+ 2] = 8 [— 4] = 4 [— 4] = 0. Vä s... 
 
IV) 
1954-cü ildä Loyd vä Marqaret Pemerson belä bir täcrübä keçirdilär: üzärindä täcrübä keçirilän şäxslärä 3 härfi yadda 
saxlamağı tapşırdılar. Eyni zamanda onlara paralel olaraq yaddaşlarında bir başqa riyazi hesablama aparmaq da tapşırıldı. 
Täcrübänin  yekununda  pasiyentlär  hämin  bu  üç  härfi  yada  sala  bilmädilär,  çünki  beyindä  aparılan  älavä  riyazi  ämäliyyat 
yaddasaxlamaya  mänfi  täsir  göstärmişdi.  Buradan  belä  näticä  alınır  ki,  yaddasaxlama  anında  beyin  eyni  zamanda  digär 
ämäliyyatlarla yüklänmämälidir. Bäs onda beyindä aparılan ayrı-ayrı ämäliyyatlar arasında zaman färqi nä qädär olmalıdır? 
1913-cü ildä Pyeron belä bir täcrübä apardı. Yoxlanılan adamlara bir-biri ilä rabitäsi olmayan 18 söz verildi vä onları 
yadda  saxlamaq  tapşırıldı.  Sonra  onları  ayrı-ayrı  qruplara  bölüb  hansında  neçä  däfä  täkrarlamadan  sonra  yaddasaxlama 
effekti daha yaxşı olduğunu araşdırırdı. Mälum oldu ki, ilk oxunuşdan 10 däqiqä keçänädäk hämin materialı yenidän täkrar 
edänşäxs  lärin  yaddasaxlama  effekti,  10  däqiqä  keçändän  sonra  täkrar  edän  şäxslärin  yaddasaxlama  effektindän  qat-qat 
aşağıdır. Buradan belä bir näticä çıxır ki, äzbärlänän materialı üstündän 10 däqiqä keçänädäk qätiyyän täkrarlamaq olmaz vä 
bu, beyindä «interferensiya» törädäräk unutma ämälä gätirir. 10 däqiqädänbir olan täkrarlama isä maksimum effekt göstärir. 
1900-cü  ildä  Müller  vä  Piltsekerin  keçirdiyi  täcrübädä  isä  här  24-30  saatdan  bir  täkrarlamanın  da,  älahiddä  effekti 
olduğu näticäsini verdi. 
XIX äsrdä şotland filosofu Uilyam Hamiltonun vä  yenä hämin äsrdä  yaşamış ingilis iqtisadçısı vä mäntiqçisi Uilyam 
Stenli  Cevonsun  apardığı  täcrübälär  äsasında  mälum  oldu  ki,  insan  diqqäti  eyni  zamanda  5-dän  9-a  qädär  informasiyanı 
tutmaq  vä  tählil  etmäk  qabiliyyätinä  malikdir.  Sonradan  C.Müllerin  apardığı  täcrübälär  näticäsindä  häqiqätän  dä,  mälum 
oldu  ki,  operativ  yaddaşın  (qısamüddätli  yaddaşın)  häcmi  7±2-yä  bärabärdir,  başqa  sözlä  5  vä  9  arasında  häcmä  malik 
informasiya yaddaşda daha yaxşı qalır. Buradan belä näticä alınır ki, yaddaşdan daha sämäräli, qänaätli istifadä etmäk üçün 
yadda saxlanılacaq informasiyaları yeddi-yeddi qruplaşdırmaq daha effektlidir. 
Qeştaltpsixologiya nümayändäsi B.V.Zeyqarnin XX äsrin ävvällärindä belä bir täcrübä apardı. Yoxlanılanlara müäyyän 
bir material verib, yadda saxlamalarını tapşırdı. Sonra bu qrupların birindän materialı vaxt axıra çatmamış, digärindän isä 
vaxtın  sonunda  soruşdu  vä  mälum  olur  ki,  birinci  qrup  materialı  daha  yaxşı  yadda  saxlayıb,  näinki  ikinci  qrup.  Buradan 
belänä ticä alınır ki, yarımçıq informasiya daha yaxşı yadda qalır, näinki bitmiş. 
Alman  alimi  Q.Ebbinqauz  yadda  saxlanılan  informasiyanın  ävvälinci  vä  son  hissäsinin,  gürcü  alimi  Z.Uznadze 
«ustanovka»lara uyğun olan, qabaqcadan planlaşdırılmış informasiyaların, A.A.Smirnov vä P. .Zinçenko (1945) mänafeyä, 
täläbata  uyğun informasiyaların,  Stendiq  (1973) mänalı sözlä müqayisädä şäkillärin  vä  ya  rängaräng  obraz  kimi täsävvür 
edilmiş informasiyaların daha yaxşı yadda qaldığını eksperimental sübut etdilär. 
Adätän, sadalanan bu cämi  metodlardan  kombinativ  variantda,  yäni eyni bir  hal üçün bunların  bir neçäsindän  paralel 
formada istifadä etmäk xüsusi effektlidir. 
Älavä olaraq qeyd edäk ki, bunlar  yaddasaxlamanın  yeganä metodları  deyil vä bir başqa mäqsädlär üçün  «25-ci kadr 
effekti  metodu»,  «Yuxuda  öyränmä  metodu»,  «Yaddasaxlanılmanın  sublimasiyon  metodu»,  «Ritmik  säslänmä  metodu» 
vä s. tätbiq edilir. Lakin, onlar müäyyän bir şäraitin mövcudluğu çärçiväsindä, xüsusi hallar üçün işläkdir vä bu sadalanan 
metodlar qädär universaltät biq dairäsinä malik deyil. — müäll. 
* Termin vä ona aid metodların färqländirilmäsi bizä mäxsusdur. — müäll. 
6
  Burada  kiçicik  bir  fälsäfä.  Deyilän  mexanizmdä  äslindä  beyindä  dünyanın  sensualist  obrazı  alınır.  Müxtälif  fälsäfi 
cäräyanlar arasındakı mübahisälär dä mähz bu kimi dolaşıq mäqamlardan doğur. — müäll. 
7
  Yeri  gälmişkän,  Hz.Äli  övladlarından  bäzilärinin  dä  qäbrinin  Azärbaycanda  olmasına  baxmayaraq,  Azärbaycan 
bugünkü  gündä  bundan  nä  mänävi  nä  dä  digär  formada  heç  cür  istifadä  edä  bilmir  vä  ähalisi  öz  ruhi  täläbatını  ödämäk, 
näzir-niyazını  vermäk,  qurban  käsmäk  üçün  olduqca  böyük  miqdarda  rüsum  ödäyib,  xärc  vä  äziyyät  çäkib  onunla  eyni 
statuslu olan Mäşhäd, Kärbala vä s. kimi yerlärä säfär edir. — müäll. 
8
  Qeyd:  Qädim  Afrika  qäbilälärinin  «zombiläşdirmä»  (manqurtlaşdırma)  prosedurası  aşağıdakı  prinsipdä  häyata 
keçirilirdi:  Obyekt  (äsasän  äsirlär)  än  ävväl  dörddişli  balıqların  ätindän  hazırlanan  xüsusi  zähärlä  (tetrotodoksinlä) 


 
www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
162 
                                                                                                                                                                                                            
zähärländirilib  klinik  ölüm  halına  salınır  vä  torpağa  basdırılırdı.  Müäyyän  vaxtdan  sonra  torpaqdan  çıxarılarkän,  o,  ilk 
gördüyü  şäxsin  äbädi  şüursuz  quluna  çevrilirdi.  Müasir  dövrdä  bu  mäqsädlä  nisbätän  «sivil»  vasitä  kimi  erqotomin-
histomin qazından istifadä edilir, hansının ki täsiri insanın yaddaş sistemini tam vä ya qismän blokirovkalayır, pozur. Elmi 
jarqonda bu prosedura «beynin yuyulması metodu» vä ya «şäxsiyyätin korreksiyası metodu» adı ilä tanınır. — müäll. 
9
 Kvant fizikası dilindä sxem bir qädär başqa cürdür: aralarında rabitä qırılmış nukleidlär (elektron, proton vä s.) heç 
vaxt dayanıqlı olmur, buna görä dä, digär atomların nukleidläri ilä rabitäyä can atır, rabitä qurulduqda isä bu, artıq hämin 
atomun  enerji  balansını  pozur,  onun  elektronlarını  häyäcanlı  väziyyätä  gätirir,  vä  onların  öz  enerji  säviyyälärini 
däyişmälärinä säbäb olur. Näticädä lokal çärçivädä fäaliyyät göstärän nüvä cazibäsi qırılır vä hämin nukleidlärdän bir neçäsi 
nüväni tärk edäräk, eyni prosesläri digär atomlarla täkrarlayır. — müäll. 
10
  Haşiyä  kimi  qeyd  edäk  ki,  «Tektonik  silah»ların  ixtiraçısı  Azärbaycan  alimi  fizika-riyaziyyat  e.d.  prof.  kram 
Kärimov  hesab  edilir.  Silah  ilk  däfä  1968-ci  ildä  «Merkuri-18»  mäxfi  proqramı  (şifräsi:  «N R  №2M  08614  PK») 
çärçiväsindä  onun  rähbärliyi  ilä  Qırğızıstanın  Batken  şähärinin  50  km.-liyindäki  bir  poliqonda  uğurla  sınaqdan  keçirilib. 
SSR -nin  dağılmasından  sonra  tädqiqat  qrupu  üzvlärinin  dağılışıb  xaricä  getdi  (konkret  olaraq,  qrup  üzvlärindän  Niyaz 
Bayşev vä Cäfär Cäfärov CAR-da, daha iki näfär  sraildä işä dävät alıb, oraya getdi), Bundan bir müddät sonra – 1995-ci 
ildä namälum xarici käşfiyyat idaräläri täräfindän  .Kärimovun iş otağına basqın täşkil edilib, bu silahla bağlı bütün tädqiqat 
sänädlär, o cümlädän, tädqiqatın bütün näticälärinin yerläşdiyi kompüterdäki materiallar oğurlandı (hansının ki, istintaqına 
Azärbaycanın MTN-i dä qarışmışdı). Bundan tezliklä sonra ABŞ, CAR vä Yaponiyada da bu sahädä tädqiqatlar aparılmağa 
başlanıldığına dair mälumatlar yayılmağa başlandı. — müäll. 
11
  Müasir  elmdä  canlıların  bu  seysmosenzitivliyi,  seysmik  gärginlik  äräfäsindä  atmosferin  elektrik  vä  maqnit 
sahälärindä  ämälä  gälän  däyişikliklärin 
(1)
  hava  aerozollarını  yüklämäsi  vä  onların  atmosferlä  canılıların  sinir  sistemi 
arasında  naqil  funksiyası  yerinä  yetirmäsi; 
(2)
  bu  maqnit  sahäsnin  canlıların  qanındakı  dämir  mänşäli  hemoqlobinä  täsir 
göstärmäsi faktoru ilä älaqäländirilir (älavä olaraq bax: «Psixotron silahlar» bälümünün «Xüsusi tezlik» vä «Xüsusi sahä 
generatorları» hissäsinä) — müäll. 
12
 Burada vä ümumiyyätcä, bütövlükdä bu kitab boyu heç yerdä bizim mövqeyimizi demokratiya, plüralizm vä s. kimi 
açıq  cämiyyätä  xas  olan  däyärlärin  äleyhinä  qäbul  etmämäli.  Bu  kitabın  äsas  kredosu  —  häm  ifrat  açıq  vä  häm  dä  ifrat 
qapalı cämiyyät modellärinin zäifliklärini qabardaraq, ideallığın haradasa bu iki qütbün mäxräcindä vä ya kombinasiyasında 
olduğunu isbat etmäkdän ibarätdir. — müäll. 
13
  Qeyri-mütäxässislärä  informasiya  üçün  bildiririk  ki  Karl  Popper  (1902-1994)  müasir  Qärbin  än  tanınmış 
filosoflarındandır. Bu zirväyäsä onu yeganä olaraq qapalı cämiyyätin tänqidi vä açıq cämiyyätin tärifi mövzusunda yazdığı 
vä  obyektiv  yanaşılsa,  elä  bir  dahiyanä  mäzmun  käsb  etmäyän  ortabab  bir  äsäri  (bax:  Ädäbiyyat  siyahısına 
(burada, säh. 156)   207-cü  ädäbiyyata)  qaldırıb  (baxmayaraq  ki,  digär  bir  sıra  äsärlär  dä  yazıb,  lakin  onların  adını  hätta 
äksär mütäxässislär belä tanımır). Sadäcä olaraq, äsärin mäzmununun Qärb ideoloqlarının maraqları ilä tam şäkildä üst-üstä 
düşmäsi onun bäxtinä belä bir parlaq ulduz yandırdı. — müäll. 
14
 Yeri  gälmişkän, Sokrat, Platon,  Aristotel  vä  digär  bir sıra mütäfäkkirlärin  dä  demokratiyanın  qatı äleyhdarlarından 
olduqları mütäxässislärä mälumdur. — müäll. 



Dostları ilə paylaş:
1   ...   116   117   118   119   120   121   122   123   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə