Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

IV kursus „Praktiline eesti keel II“

1. 
   Õppesisu
   

Kõnelemine

Suuline suhtlus olukorrast ja vestluspartnerist lähtuvalt. Sama sõnumi edastamine erinevate keelevahenditega, keelelise väljenduse paindlikkus, otsesem ja kaudsem väljendumine. Ratsionaalsete, emotsionaalsete ja eetiliste argumentide kasutamine ning veenmine ja mõjutamine.

Kirjutamine

Tarbekirjade koostamine: juhend, koosoleku memo, tegevuskava. Mitme allika põhjal kokkuvõtte ja referaadi kirjutamine. Ajakirjanduslike tekstide koostamine: arvamuslugu, retsensioon, pressiteade. Veebitekstide koostamine: blogi, podcast. Eesti tuntumad blogid. Blogi ja kirjandus. Vajaduse korral õigekirja ja õigekeelsusküsimuste kordamine.

Lugemine

Eri modaalsusega tekstide (kirjaliku, audiovisuaalse, hüpertekstilise) tähenduse mõistmine. Teksti eesmärgi ja vaatenurga mõistmine, meediatekstide kriitiline analüüsimine. Teksti sisuliste ja keeleliste tunnuste põhjal paindlike elektrooniliste otsingustrateegiate kasutamine. Süstemaatiline sõnavaraarendus (üldkasutatavate võõrsõnade, ilukirjanduskeele sõnavara, käsitletavate teemadega seotud terminoloogia omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine).

Kuulamine

Ratsionaalsete, eetiliste ja emotsionaalsete argumentide eristamine suulises tekstis, kallutatuse ja manipuleerimise äratundmine.

2. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpetamisel õpilane:

• 
  annab paindlikult ja olukorra järgi edasi oma tundeid, mõtteid ja hinnanguid niihästi isiklikus, avalikus kui ka ametlikus suhtluses, nii suuliselt, kirjalikult kui ka elektrooniliselt;
  
• 
  argumenteerib veenvalt ja selgelt ning suudab kaitsta oma seisukohti eakohastes aruteludes koolis;
  
• 
  suudab kaasa mõelda avalikule esinemisele ning esitada ettekandjale küsimusi;
  
• 
  suudab eri liiki meediatekste kriitiliselt hinnata ning eri allikatest pärineva info ja arutluskäikude põhjal tasakaalustatud kokkuvõtet teha;
  
• 
  suudab kirjutada arvamuslugu, retsensiooni ja pressiteadet ning koostada koosoleku memo ja tegevuskava;
  
• 
  suudab mitme aimeallika põhjal kirjutada referatiivset teksti, vältides plagiaati;
  
• 
  on arendanud oma elektroonilise infootsingu oskust ning suudab kasutada paindlikke infootsingu strateegiaid;
  
• 
  on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoskust.
  

3. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

Väiksemamahuliste praktiliste tööde tegemine, nt veebipäevik.

Tundides kasutatakse audioõppevahendeid, vaadatakse videoid, katkeid saadetest, loetakse katkeid Eesti populaarsematest blogidest..

4. 
   Lõiming
   

Kirjutamistundides toimub lõiming kirjandusega, nt blogi ja kirjandus. Kirjutamistundides lõimutakse uurimistöö alustega (nt mitme allika põhjal kokkuvõtte kirjutamine). Lugemistekstid on valitud väga mitmetest valdkondadest, et saaks lõimuda erinevate ainetega.

5. V kursus „Teksti keel ja stiil“

   1. 
      Õppesisu
      

Keel suhtlus- ja tunnetusvahendina. Suulise ja kirjaliku suhtluse ning teksti erinevused. Stiil ja stilistika. Keele kasutusvaldkonnad ja stiil. Asjalikkus ja isikupära. Viisakus ja sõbralik toon. Võimukus, vulgaarsus ja suhtlusvead. Ametlik stiil, publitsistlik stiil ning teadusstiil. Stiilivärving, stiiliviga; keele kasutusvaldkondade tüüpilised stiilivead. Ilukirjandusstiil ja poeetika.

Eesti sõnavara; tähendus ja stiilijooned. Oma sõnavara rikastamise võimalused. Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Võrgusuhtluse keelevalikud.

Teadlik kirjutamine. Kirjutamise eesmärk, adressaat, pealkiri, probleem, põhiidee. Teksti ainestik, materjali kogumine ja süstematiseerimine. Teema, selle varasemad käsitlused ja tahud. Teksti ülesehitus ja sidusus. Lõigu ülesanne (allteema, väide, selgitus, tõestus, järeldus, üldistus). Arutlev kirjutamine. Oma teksti toimetamine.

Teadustekst. Uurimiseesmärgi ja hüpoteesi sõnastamine. Materjali kirjeldamine ja usaldusväärsus. Uurimuse struktuur. Allikate refereerimise ja tsiteerimise eesmärgid. Lause- ja lõiguviited; viitekirje. Võrdlemine, analüüsimine, üldistamine, järeldamine. Vormistamine. Arvustamine. Loomevargus ehk plagiaat.

2. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpetamisel õpilane:

• 
  valib sobiva suhtluskanali ning väljendub korrektselt nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
  
• 
  valib väljendusvahendeid suhtlusolukorra ja kõneaine põhjal;
  
• 
  analüüsib tekstide sisu, eesmärke, kasutuskonteksti, ülesehitust, sõnavara ning stiili;
  
• 
  koostab eri liiki tekste (arutlus, arvustus ja muud probleemkirjutised; tarbetekstid; uurimistöö);
  
• 
  seob tekste luues omavahel alustekste, refereerib, tsiteerib, parafraseerib ning kasutab viitamissüsteeme;
  
• 
  tunneb mõjutamise viise ja keelevahendeid, argumenteerib, nõustub esitatud väidetega või lükkab neid ümber nii suulises kui ka kirjalikus tekstis.
  

3. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

Väikesemahuliste praktiliste tööde tegemine, nt klassi sõnaraamatu koostamine.

Tundides kasutatakse audioõppevahendeid, vaadatakse videoid, katkeid saadetest, avalikest esinemistest.

4. 
   Lõiming
   

Ilukirjandusstiili ja poeetika puhul lõimutakse kirjandusega, teadustekstide puhul uurimistöö alustega. Tundides, kus on juttu keelest kui tunnetus- ja suhtlusvahendist, lõimutakse ühiskonnaõpetuse ja ajalooga (näited tuntud poliitkõnedest, poliitikute ja ühiskonnategelaste sõnavõttudest).

6.