Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

XI kursus

1. teema Pühad ja kombed

Õppesisu Tutvutakse Rootsi tähtsamate pühadega ning õpitakse nende tähistamist.

Õpitulemused Õpilane teab Rootsi pühi ning nendega seotud kombeid, oskab kirjutada luuletust.
2. teema Tehnika ja tehnoloogia

Õppesisu Õpitakse kodumasinate ja tehniliste masinatega seonduvat ning seda, kuidas toimida nende rikete korral. Samuti arutletakse masinate eeliste ja puuduste (vajalikkuse ja keskkonnakahjulikkuse jms) üle. Tutvutakse ka mõne kaasaja tehnoloogiaga.

Õpitulemused Õpilane oskab esitada ja vastu võtta kaebust ning kirjutada referaati.
3. teema Töö otsimine

Õppesisu Õpitakse ennast ja oma oskusi kirjeldama, tööleastumise avaldust ja CV-d kirjutama ning tööintervjuul osalema.

Õpitulemused Õpilane teab oma tugevaid ja nõrku külgi, oskab kirjutada tööavaldust ning CV-d, ja teab, kuidas käituda tööintervjuul.

XII kursus

1. teema Suguvõsa ja perekond

Õppesisu Korratakse teemasõnavara, tutvutakse pereelu erinevate mudelitega ja pere ajalooga

Õpitulemused Õpilane teab pere ajalugu, oskab kirjeldada erinevaid perekondi ja liikmete rolle ning koostada isikukirjeldust, teab aforisme pere ja lähedaste kohta.
2. teema Religioon ja loodusvaimud

Õppesisu Tutvutakse religiooniga Põhjalas viikingiajal ja tänapäeval. Õpitakse märkmete tegemist ja ametliku teate kirjutamist.

Õpitulemused Õpilane teab Põhjamaade muinasusundit ning religiooni osatähtsust tänapäeva Rootsis, oskab teha märkmeid ja kirjutada ametlikku teadet.
3. teema Rootsi koodid ja töökultuur

Õppesisu Õpitakse tundma Rootsi töökultuuri ja uurimusliku teksti kirjutamise nõudeid.

Testitakse keeleoskuse taset (B1).

Õpitulemused Õpilane tunneb Rootsi töökultuuri ja oskab kirjutada uurimislikku teksti.

Vene keel

Vene keel on Noarootsi Gümnaasiumis valikaine.

1. 
   Õppe- ja kasvatuseesmärgid
   

Õpilane saavutab vene keeles taseme, mis vastab tasemele B1.2 Euroopa nõukogu keeleoskustasemete süsteemis.
Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus:

	Kuulamine	Lugemine	Rääkimine	Kirjutamine
rahuldav õpitulemus	B1.1	B1.1	B1.1	A2.2
hea ja väga hea õpitulemus	B1.2	B1.2	B1.2	B1.1 - B1.2

Õpilane saab teadmisi Venemaast ja Venemaa kultuurist.

Õpilane arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme, tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi.

Ta seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega. Õpilase õppimisoskused arenevad sellisele tasemele, et ta suudab hiljem edukalt ka iseseisvalt jätkata oma keeleõpinguid, suudab osaleda rahvusvahelistes projektides ning on võimeline kasutama võõrkeelt rahvusvahelises töökeskkonnas.

2. 
   Õppeaine kirjeldus
   

1. 
   Õppetöö ajaline maht
   

Vene keele õppetundide arvuks on 11. klassis kolm tundi nädalas ja 12. klassis kaks tundi nädalas.

Ühe kursuse pikkus on 35 koolitundi.

12. klassi kursuste pikkuseks on 30 koolitundi 35 tunni asemel, kuna ka õppetööperiood on viimase aasta puhul lühem ja lõpeb aprillis.

Ühe õppetunni kestvus on 45 minutit.

Järgneves tabelis on kirjeldatud õppetundide, kursuste klassikursuste kaupa.

12. klass 60 õppetundi	Kursused 4–5
11. klass 105 õppetundi	Kursused 1–3

2. 
   Hindamine
   

Hindamise põhimõtetes lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest, aga ka Noarootsi Gümnaasiumi õpilaste hindamise korrast. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega, kusjuures kasutatakse ka „+“ ja „-“-märke.

Iga kursuse arvestuslikud tööd teatab õpetaja kursuse alguses. Arvestuslikke töid saab õpilane järele vastata kahe nädala jooksul peale hindamise kuupäeva. Kui arvestusliku hinde parandamine ei õnnestu esimesel korral ja kursusehinne tuleb mitterahuldav, tähendab see nn suvetööle jäämist ja hinde/hinnete parandamise üritamist enne õppeaasta lõppemist. Kursusehindeid, mis on vähemalt rahuldavad, ei ole võimalik hiljem parandada.

Kooliastmehinne pannakse kursuste aritmeetilise keskmise alusel ümmardades üldjuhul lähima täishinde poole. Kui keskmine jääb kahe hinde vahele, võib õpetaja siiski panna rohkem rõhku viimaste kursuste hinnetele sellisel juhul, kui need tema hinnangu järgi vastavad paremini õpilase teadmistele ja oskustele gümnaasiumi lõpus.

3. 
   Kasutatav õppevara
   

I - III kursus: „Vene keele õpik“ Irina Kotovitš (Koolibri, 2005)

IV – V kursus: Õpik „Продолжим знакомство...“ Natalija Zamkovaja Irina Moissejenko ( Koolibri, 2009)

Õppeesmärkide saavutamiseks ksutatakse erinevaid vene keele õpikuid. Vajadusel õpetaja komlekteerib õpilastele vajaliku materjali lisalehtedena.

2. 
   Gümnaasiumi õpitulemused
   

Õpilane saavutab vene keeles taseme, mis vastab tasemele B1.2 Euroopa nõukogu keeleoskustasemete süsteemis.

Kuulamine. Saab kuuldust aru, taipab nii peamist sõnumit kui ka üksikasju, kui räägitakse üldlevinud teemadel (nt uudistes, spordireportaažides, intervjuudes, ettekannetes, loengutes) ning kõne on selge ja üldkeelne.

Lugemine. Loeb ja mõistab mõneleheküljelisi selge arutluskäiguga tekste erinevatel teemadel (nt noortele mõeldud meediatekstid, mugandatud ilukirjandustekstid). Suudab leida vajalikku infot pikemast arutlevat laadi tekstist. Kogub teemakohast infot mitmest tekstist. Kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid (nt üldlugemine, valiklugemine). Tekstides esitatud detailid ja nüansid võivad jääda selgusetuks.

Rääkimine. Oskab edasi anda raamatu, filmi, etenduse jms sisu ning kirjeldada oma muljeid. Tuleb enamasti toime vähem tüüpilistes suhtlusolukordades. Kasutab põhisõnavara ja sagedamini esinevaid väljendeid õigesti; keerukamate lausestruktuuride kasutamisel tuleb ette vigu. Väljendab ennast üsna vabalt, vajaduse korral küsib abi. Hääldus on selge, intonatsiooni- ja rõhuvead ei häiri suhtlust.

Kirjutamine. Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada kogemusi, tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist.

Grammatikapädevus. Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki on märgata emakeele mõju. Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist.

2. 
   Kursuste õpitulemused ja õppesisu