Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

Rootsi keel

Rootsi keel on Noarootsi Gümnaasiumis kõigile õpilastele kohustuslik õppeaine, mille eelnevaid õpinguid gümnaasiumisse sisseastujatelt ei eeldata. Rootsi keele õpingud koos Põhjamaade kultuuri ja ajaloo õpingutega kujundavad gümnaasiumi ühe erilise õppesuuna.

1. 
   Õppe- ja kasvatuseesmärgid
   

Õpilane saavutab rootsi keeles taseme, mis vastab tasemele B1.2 Euroopa nõukogu keeleoskustasemete süsteemis.
Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus:

	Kuulamine	Lugemine	Rääkimine	Kirjutamine
rahuldav õpitulemus	B1.1	B1.1	B1.1	A2.2
hea ja väga hea õpitulemus	B1.2	B1.2	B1.2	B1.1 - B1.2

Õpilane saab teadmisi Rootsist ja rootsi kultuurist (kaasa arvatud soome- ja eestirootslus) ning üldisemalt Põhjamaadest ja põhjamaade kultuurist.

Õpilane arvestab suheldes Rootsimaa kultuurinorme, tunneb huvi rootsi keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb rootsikeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid. Ta kasutab ka rootsikeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, Internetti), et otsida vajalikku infot ka teistes valdkondades. Õppetöös seab õpilane endale eesmärke, hindab nende saavutatuse taset, valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid. Ta seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega. Õpilase õppimisoskused arenevad sellisele tasemele, et ta suudab hiljem edukalt ka iseseisvalt jätkata oma keeleõpinguid.

2. 
   Õppeaine kirjeldus
   

1. 
   Õppetöö ajaline maht
   

Õpingud koosnevad kaheteistkümnest kursusest, mis jagunevad kaheks põhimooduliks: põhikursuseks, mille pikkus on kaheksa ainekursust (kokku 280 koolitundi), ja edasijõudnute kursuseks, mille pikkus on neli ainekursust (kokku max 116 koolitundi).

Rootsi keele õppetundide arvuks on kõigis kolmes gümnaasiumiastme klassis neli tundi nädalas.

12. klassi kursuste pikkuseks on 29 koolitundi 35 tunni asemel, kuna ka õppetööperiood on viimase aasta puhul lühem ja lõpeb aprillis.

Ühe õppetunni kestvus on 45 minutit.

Järgneves tabelis on kirjeldatud õppetundide, kursuste ning moodulite jaotust klassikursuste kaupa ning klassikursuste õppe-eesmärke Euroopa nõukogu keeleoskustasemete järgi:

11.-12. klass 116 õppetundi	Edasijõudnute kursus Kursused 9–12	B1.2
11. klass 140 õppetundi	Põhikursus Kursused 5–8	A2.2
10. klass 140 õppetundi	Kursused 1–4	A1.2

2. 
   Hindamine
   

Ainekursuse nõudmisi ja hindamise korda tutvustab õpetaja õppeaasta alguses ja uue kursuse alguses koos kursuse plaani ja kursuse õppe-eesmärkide tutvustamisega. Hindamise põhimõtetes lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest, aga ka Noarootsi Gümnaasiumi õpilaste hindamise korrast. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega, kusjuures kasutatakse ka „+“ ja „-“-märke. Hinde kujunemise aluseks võib olla kriteeriumhindamine, norm- ehk võrdlushindamine ja õppija arengu hindamine.

Selleks, et ilma täiendava õppetööta oma õpingutes edasi minna ja normaalses korras kursus lõpetada, peab õpilasel olema vähemalt seitse hinnet erinevate osaoskuste osas. Iga kursuse kohustuslikud hinnatavad tööd teatab õpetaja kursuse alguses. Arvestuslikke töid saab õpilane järele vastata kahe nädala jooksul peale hindamise kuupäeva. Protsesshindeid saab järele vastata vaid enne järgmise tunni toimumist. Kui arvestusliku hinde parandamine ei õnnestu esimesel korral ja kursusehinne tuleb mitterahuldav, tähendab see nn suvetööle jäämist ja hinde/hinnete parandamise üritamist enne õppeaasta lõppemist. Kursusehindeid, mis on vähemalt rahuldavad, ei ole võimalik hiljem parandada.

Kooliastmehinde kirjutab viimase kursuse õpetaja, kes vajaduse/võimaluse korral peab hinde üle nõu õpilast samas aines Noarootsi Gümnaasiumis õpetanud teise õpetaja/teiste õpetajatega. Kooliastmehinne pannakse kursuste aritmeetilise keskmise alusel ümmardades üldjuhul lähima täishinde poole. Kui keskmine jääb kahe hinde vahele, võib õpetaja siiski panna rohkem rõhku viimaste kursuste hinnetele sellisel juhul, kui need tema hinnangu järgi vastavad paremini õpilase teadmistele ja oskustele gümnaasiumi lõpus.

3. 
   Kasutatav õppevara
   

Põhiliseks õppevaraks on õpik Rivstart A1 + A2 (Scherrer, Palua Lavy ja Lindemalm, Karl; Natur & Kultur, Stockholm 2007) ja Rivstart B1 + B2 (Scherrer, Palua Lavy ja Lindemalm, Karl; Natur & Kultur, Stockholm 2008) koos veebipõhiste harjutustega ja/või töövihikuga.

Lisaks kasutatakse teemakohast lisamaterjali erinevatest allikatest. Kasutatav lisamaterjal on mainitud erinevate kursuste kavades vastava teema kohal.

Õppevara erinevate kursuste ja nende teemade osas täiendatakse, uuendatakse või vahetatakse välja pidevalt. See õppevara ja materjal, mida kasutatakse erinevatel õppeaastatel, on mainitud eraldi kursuste kavades.

2. 
   Gümnaasiumi õpitulemused
   

Õpilane saavutab rootsi keeles taseme, mis vastab tasemele B1.2 Euroopa nõukogu keeleoskustasemete süsteemis.

Kuulamine. Saab kuuldust aru, taipab nii peamist sõnumit kui ka üksikasju, kui räägitakse üldlevinud teemadel (nt uudistes, spordireportaažides, intervjuudes, ettekannetes, loengutes) ning kõne on selge ja üldkeelne.

Lugemine. Loeb ja mõistab mõneleheküljelisi selge arutluskäiguga tekste erinevatel teemadel (nt noortele mõeldud meediatekstid, mugandatud ilukirjandustekstid). Suudab leida vajalikku infot pikemast arutlevat laadi tekstist. Kogub teemakohast infot mitmest tekstist. Kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid (nt üldlugemine, valiklugemine). Tekstides esitatud detailid ja nüansid võivad jääda selgusetuks.

Rääkimine. Oskab edasi anda raamatu, filmi, etenduse jms sisu ning kirjeldada oma muljeid. Tuleb enamasti toime vähem tüüpilistes suhtlusolukordades. Kasutab põhisõnavara ja sagedamini esinevaid väljendeid õigesti; keerukamate lausestruktuuride kasutamisel tuleb ette vigu. Väljendab ennast üsna vabalt, vajaduse korral küsib abi. Hääldus on selge, intonatsiooni- ja rõhuvead ei häiri suhtlust.

Kirjutamine. Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada kogemusi, tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist.

Grammatikapädevus. Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki on märgata emakeele mõju. Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist.

2. 
   Kursuste õpitulemused ja õppesisu
   
   1. 
      Põhikursus