Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

Inimgeograafia

1.kursus „ Rahvastik ja majandus“ Geograafia areng ja uurimismeetodid

1. 
   Õppesisu
   

Geograafia areng ja peamised uurimisvaldkonnad. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias.

Põhimõisted: inim- ja loodusgeograafia.

Riikide liigitamine arengutaseme ja panuse järgi maailmamajandusse. Arengutaseme mõõtmine.

Eri arengutasemega riigid. Agraar-, tööstus- ja infoühiskonna rahvastik, majandus ning ruumiline korraldus. Üleilmastumine ja maailmamajanduse areng.

Põhimõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja arenenud riik, üleilmastumine, SKT, inimarengu indeks.

Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid. Maailma rahvaarv ja selle muutumine.

Demograafiline üleminek. Rahvastiku struktuur ja selle mõju riigi arengule. Sündimust ja

suremust mõjutavad tegurid. Rahvastikupoliitika. Rände põhjused ning liigitamine. Peamised

rändevood maailmas. Rände tagajärjed. Pagulasprobleemid maailmas.

Põhimõisted: demograafia, demograafiline üleminek, traditsiooniline rahvastiku tüüp,

nüüdisaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimus,

suremus, loomulik iive, rahvastiku soolis-vanuseline koosseis, migratsioon, immigratsioon,

emigratsioon, migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid, tööhõive struktuur, rahvastikupoliitika.

Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. Linnad ja maaasulad arenenud ja arengumaades. Linnastumise kulg maailmas. Linnade sisestruktuur ning selle muutumine. Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades. Linnakeskkond ja selle planeerimine.

Põhimõisted: linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, slumm, linna sisestruktuur.

Muutused majanduse struktuuris ja hõives. Tootmist mõjutavad tegurid ning muutused tootmise paigutuses. Rahvusvahelised firmad. Autotööstus. Turismi areng. Turismi roll riigi majanduses ja mõju keskkonnale. Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele. Rahvusvaheline kaubandus.

Põhimõisted: majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne sektor,

kapital, võrgustikupõhine majandus, kõrgtehnoloogiline tootmine, teaduspark, rahvusvaheline

firma, geograafiline tööjaotus, transpordigeograafiline asend.

2. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane:

teab arengutaseme näitajaid ning riikide rühmitamist nende alusel;

iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna rahvastikku, asustust, majandust ning

selle ruumilist korraldust;

selgitab globaliseerumise eri aspekte, toob näiteid selle mõju kohta arenenud ja arengumaadele;

võrdleb ja analüüsib teabeallikate põhjal riikide arengutaset ning riigisiseseid arenguerinevusi;

on omandanud ülevaate maailma poliitilisest kaardist, nimetab ja näitab kaardil kõik

Euroopa riigid ja pealinnad ning maailma suuremad riigid;

on omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste

teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses;

toob näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias, kasutab teabeallikaid, sh kaarte, info leidmiseks, seoste analüüsiks ning üldistuste ja järelduste tegemiseks;

analüüsib teabeallikate, sh kaartide järgi etteantud piirkonna loodusolusid, rahvastikku, majandust ning inimtegevuse võimalikke tagajärgi, rahvastiku paiknemist ning

tihedust maailmas, etteantud regioonis või riigis;

analüüsib demograafilise ülemineku teooriale toetudes rahvaarvu muutumist maailmas,

etteantud regioonis või riigis ning seostab seda arengutasemega;

analüüsib rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri

ning selle mõju majanduse arengule;

võrdleb sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste peamisi

põhjusi;

toob näiteid rahvastikupoliitika ja selle vajalikkuse kohta;

teab rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ning analüüsib etteantud

piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega ning analüüsib rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi;

analüüsib teabeallikate põhjal etteantud riigi rahvastikku (demograafilist situatsiooni),

rahvastikuprotsesse ja nende mõju riigi majandusele;

väärtustab kultuurilist mitmekesisust, on salliv teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja

religiooni suhtes.

võrdleb linnu ning maa-asulaid ning linnastumise kulgu arenenud ja arengumaades;

analüüsib etteantud info põhjal linna sisestruktuuri ning selle muutusi,

toob näiteid arenenud ja arengumaade suurlinnade planeerimise ning sotsiaalsete ja

keskkonnaprobleemide kohta;

analüüsib kaardi ja muude teabeallikate põhjal etteantud riigi või piirkonna asustust;

on omandanud ülevaate maailma linnastunud piirkondadest, nimetab ning näitab kaardil

maailma suuremaid linnu ja linnastuid.

analüüsib teabeallikate põhjal riigi majandusstruktuuri ja hõivet ning nende muutusi;

analüüsib tootmise paigutusnihkeid tänapäeval kõrgtehnoloogilise tootmise näitel;

analüüsib tööstusettevõtte tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid autotööstuse näitel;

toob näiteid tehnoloogia ja tootearenduse mõju kohta majanduse arengule;

analüüsib etteantud teabeallikate järgi riigi turismimajandust, selle arengueeldusi, seoseid

teiste majandusharudega, rolli maailmamajanduses ning mõju keskkonnale;

analüüsib teabeallikate järgi riigi transpordigeograafilist asendit ja transpordi osa riigi

majanduses, analüüsib maailmakaubanduse peamisi kaubavoogusid.

3. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

Teabeallikate järgi ühe valitud riigi demograafilise situatsiooni ülevaate koostamine.

Teabeallikate põhjal ühe valitud riigi arengutaseme, analüüs selle seotusest arengu eelduste ja

majanduse struktuuriga. Riikide võrdlus arengutaseme näitajate põhjal. Oma koduasula sisestruktuuri analüüs. Ühe valitud riigi või regiooni asustuse analüüs teabeallikate järgi.

Teabeallikate põhjal ühe valitud riigi tööstuse ja selle paiknemise, transpordigeograafilise asendi,

turismi arengueelduste ning rolli maailmamajanduses analüüs.

4. 
   Lõiming
   

Ühiskonnaõpetusega lõimuvad rahvastiku sotsiaal-majanduslik jaotus ja ühiskonna kihistumine, inimõiguste temaatika, poliitilised ideoloogiad, majandusteemad.

Ajalooõpetus lõimub inimgeograafiaga inimühiskonna arengu ülevaade, ja tehnoloogia arengu ülevaade Inimeseõpetuses haakub teema pereplaneerimine ja seda mõjutavad tegurid.