Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse ainekava

Noarootsi Gümnaasiumis õpitakse psühholoogiat valikainena kahe kursuse ulatuses. Üldpsühholoogia kursus kattub suures osas gümnaasiumi riiklikus õppekavas kirjeldatud üldpsühholoogia temaatikaga.

Käitumispsühholoogia kursus keskendub sotsiaalpsühholoogiale ja käitumistreeningule. Perekonnaõpetust õpitakse ühe kursuse ulatuses 12. klassis.

Psühholoogia ainekava

Psühholoogiakursuse eesmärgiks on toetada tervikliku, iseseisva ja teisi arvestava inimese kujunemist, taotledes, et õpilane omandab teadmisi psühholoogia põhiliste seaduspärasuste ja nende uurimise kohta ning mõistab nende rakendamise võimalusi igapäevaelus. Õppetegevuses lähtutakse inimeseõpetuse üldisest eesmärgist toetada õpilase isiksuse arenemiset ning aidata kaasa sotsialiseerumiseks vajalike väärtuste, teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist.
Psühholoogia õppimisel on olulised kolm valdkonda:

1) avar metoodiline repertuaar, sealhulgas aktiivõppemeetodid (nt arutelud, rollimängud, rühmatööd, paaristööd, juhtumianalüüsid, ajurünnakud jne) ning praktilised ülesanded (nt katsed, testid, vaatlused, intervjuud jne), mis võimaldavad õpilastel ise avastada ja oma kogemusele tuginedes uurida psühholoogia olulisemaid seaduspärasusi ning mõista teoreetilisi teadmisi;

2) individuaalse õppe ja rühmatöö vaheldumine;

3) õppe sidumine koolivälise eluga (nt projektitööd, uurimistööd, kohtumised erinevate inimestega jne).

Psühholoogiatunnid võimaldavad kujundada õpilastel järgmisi üldpädevusi:
1) väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,
2) sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha erinevates situatsioonides koostööd teiste inimestega; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; leida lahendusi iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvatele ning inimsuhetes tekkivatele probleemidele;
4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;
5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada.

1. 
   Õppe-eesmärgid
   

Psühholoogia õpetamisega taotletakse, et gümnaasiumi lõpetaja:

1. 
   tunneb põhilisi psühholoogilisi seaduspärasusi ja mehhanisme;
   
2. 
   mõistab inimese taju, tähelepanu, mälu, õppimise, mõtlemise, emotsioonide, motivatsiooni, isiksuse, vaimsete võimete ja sotsiaalsete protsesside põhilisi seadus-pärasusi ning tunneb neid ära enda ja teiste käitumises;
   
3. 
   teab psühholoogias kasutatavaid põhilisi uurimismeetodeid ning eristab teaduslikku teadmist tavateadmisest;
   
4. 
   tunneb igapäevaelus kasutusel olevaid psühholoogiaga seotud mõisteid ja kontseptsioone;
   
5. 
   oskab rakendada psühholoogia seaduspärasusi enda õppimise analüüsimisel ja õpioskuste arendamisel;
   
6. 
   mõistab inimeste erinevuste päritolu ja individuaalsust ning väärtustab individuaalseid ja kultuurilisi erinevusi;
   
7. 
   analüüsib põhiliste sotsiaalsete protsesside mõju inimese käitumisele igapäevaelus;
   
8. 
   mõistab ja kirjeldab psühholoogiateadmiste rakendamise võimalusi igapäevaelus.
   
1. 
   Üldpsühholoogia õppesisu
   
   1. 
      Psühholoogiateadus
      

Psühholoogia teoreetilised suunad. Psühholoogiaharud ja seosed teiste teadustega. Psühholoogia uurimismeetodid. Eetikaprobleemid.

1. 
   Käitumise bioloogilised alused. Närvisüsteemi ontogenees ja fülogenees. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. Psüühiliste protsesside lokaliseerumine ajus. Aju uurimine.
   
2. 
   Inimese areng. Küpsemine ja kasvamine.Geneetika ja keskkond.Prenataalne areng. Postnataalne areng. Mehe ja naise arengu erinevused.
   
3. 
   Teadvuse seisundid. Teadvus. Uni ja unenäod. Unehäired. Meditatsioon. Sensoorne deprivatsioon. Hüpnoos. Uimastid. Alkohol. Sõltuvuse väljakujunemine.
   
4. 
   Tunnetusprotsessid. Aistingud. Taju. Taju kui ümbritsevast keskkonnast mudeli loomine. Inimesele tajutav ja tajumatu osa ümbritsevast maailmast. Värvuste tajumine. Tajutava maailma stabiilsus. Ajaline mõõde tajus. Keeruliste objektide tajumine. Tähelepanu.
   
5. 
   Mälu. Mälu protsessid. Mälu liigid. Õppimine ja mälu. Mäluhäired.
   
6. 
   Mõtlemine. Mõtlemise kultuuriline tingitus. Mõtlemine kui protsess. Mõtlemisülesanded. Ajurünnak. Mõtlemine ja keel. Psüühika areng loomariigis. Loomade käitumine.
   
7. 
   Intelligentsus. Intelligentsuse mõiste ja teooriad. Multiintelligentsus. Intelligentsustestid. Intelligentsuskvoot. Pärilikkus ja kasvatus.
   
8. 
   Emotsioonid. Põhiemotsioonid. Emotsioonide käsitlused. Emotsionaalne intelligentsus.
   
9. 
   Motivatsioon. Motivatsiooniteooriad. Humanistlik lähenemine. Kognitiivne lähenemine. Saavutusvajadus.
   
10. 
    Inimestevahelised erinevused. Vaimsed võimed. Isiksuse omadused.
    
11. 
    Teadus ja elukutse. Psühholoogia kui teaduse kujunemise peamised etapid. Psühholoogia tänapäeval. Psühholoogia kui elukutse. Psühholoogia rakendused.
    
1. 
   Käitumispsühholoogia õppesisu
   
   1. 
      Vaimne tervis kui füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund.
      
   2. 
      Psüühilised pingeseisundid. Afekt, frustratsioon, stress (eustress ja distress).
      
   3. 
      Stressi maandamise võimalusi. Probleemide lahendamine, konfliktide lahendamine, lõõgastumine.
      
   4. 
      Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia. Psüühikahäired. Psüühikahäirete diagnoosimine. Suhtumine psüühikahäiretesse.
      
   5. 
      Inimese mina. Minakontseptsioon ja enesehinnang. Hoiakud.
      
   6. 
      Sotsiaalsed protsessid. Rühmas toimuvate protsesside (sünergia, vastutuse hajumise, konformsuse, rühmamõtlemise) mõju inimese käitumisele.
      
   7. 
      Otsustamise viisid grupis. Hääletamine, dikteeriv otsus, demokraatlik otsus, konsensus, liisuheitmine. Otsustamise viisist sõltuv otsuse realiseerimise tõenäosus.
      
   8. 
      Rollid grupis. Juhi roll. Juhtimisstiilid. Juhi baasuskumused.
      
   9. 
      Suhtlemisoskused. Kontakti loomine. Kahe huvi mudel. Agressiivne, alistuv ja kehtestav käitumine. Enesekehtestamine.
      
   10. 
       Aktiivne kuulamine. Suhtlemistõkked.
       
   11. 
       Läbirääkimised.
       
2. 
   Hindamine
   
   1. 
      Hinnatakse: arvestatud/mittearvestatud.
      
   2. 
      Arvestuse saamiseks võtab õpilane osa vähemalt 90% õppetundidest ja sooritab kursuse jooksul kaks arvestuslikku tööd.
      
3. 
   Lõiming
   
   1. 
      Teistest õppeainetest on kursus tihedalt seotud bioloogia, matemaatika ja uurimistöö aluste kursusega, aga ka kirjanduse, ajaloo.
      
   2. 
      Ainetevahaline lõiming:
      

bioloogia: II kursus - närvisüsteem, III kursus - uni, mälu, õppimine, mäluhäired

matemaatika: statistika, jooniste ja diagrammide lugemisoskus, korrelatsioonianalüüs, probleemülesannete lahendamine

emakeel: demagoogia, avalduste vormistamine

uurimistöö alused: uurimismeetodid, kirjalike tööde vormistamine

6. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   
   1. 
      Kutsevaliku praktikum ehk Töövarjupäev toimub 10. ja 11. klassi sügisvaheajal. Õpilased jälgivad nelja järjestikuse tunni jooksul enda poolt valitud ameti esindajat ja intervjueerivad teda etteantud küsimustiku järgi. 11. klassi õpilased valivad jälgimiseks ja intervjueerimiseks uue tööinimese või õpilast huvitava eriala tudengi.
      
   2. 
      Testid: kutsesuunitluse test, temperamenditüübi test, IQ-test jms.
      
   3. 
      Rühmatöö harjutused.
      
   4. 
      Noarootsi gümnaasiumi tutvustamine teistes Eesti koolides.
      
   5. 
      IKT rakendamine: õppefilmid, infootsing, tööde vormistamine, esitlused.