Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

Ühiskonnaõpetus

1. Õppeaine eesmärgid

Gümnaasiumi ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1. 
   mõistab, väärtustab ja kaitseb inimõigusi ja põhivabadusi; austab demokraatia põhimõtteid ja väärtusi, järgib üldtunnustatud käitumisreegleid, on seaduskuulekas;
   
2. 
   määratleb ennast Eesti ja Euroopa kodanikuna, teadvustab oma kohustusi ja vastutust kodanikuna; toetab oma käitumisega ühiskonna, kultuuri ja looduskeskkonna jätkusuutlikku arengut ning kavandab teadlikult oma tulevikku;
   
3. 
   austab enda ja teiste inimväärikust, suhtub eelarvamusteta ja lugupidavalt kõigisse inimestesse arvestades nende erivajadusi;
   
4. 
   mõistab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuri väärtuslikkust, erinevaid maailmavaatelisi
   

tõekspidamisi ning saab aru kultuuride dialoogi tähendusest ja vajalikkusest;

5. 
   märkab, uurib ning seostab ühiskonnas toimuvaid protsesse ja arengut ning aitab võimaluste piires probleemidele lahendusi leida;
   
6. 
   omandab majandusliku mõtlemise alused ning oskuse toimida turumajanduse tingimustes;
   
7. 
   põhjendab ning kaitseb oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult ning suudab osaleda
   

arutelus ja väitluses; oskab eristada emotsionaalseid ja poliitiliselt kallutatud hinnanguid objektiivsest tõest; austab igaühe õigust isiklikule arvamusele ja sõnavabadusele;

1. 
   hangib ühiskonnaalast teavet erinevatest allikatest, suudab seda tõlgendada, kriitiliselt hinnata ja edastada
   

1. I kursus Ühiskonna areng ja jätkusuutlikkus. Demokraatlik valitsemine

   1. 
      Õppesisu
      

Sotsiaalteaduste valdkonna eripära. Teaduslik ühiskonna uurimise meetod. Teadusliku teadmise erinevus tavateadmisest.

Rahvastiku sotsiaal-majanduslik jaotus ja ühiskonna kihistumine.

Ühiskonna sooline ja vanuseline jaotus. Rahvusvähemused, vähemusrahvused. Religioosne

mitmekesisus. Haridus sotsiaal-majandusliku staatuse tegurina. Sotsiaalne mobiilsus.

Ühiskonna sidusus. Sotsiaalne õiglus. Majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus. Vaesus. Vaesuse

leevendamise meetmed.

Normid ja väärtused.

Sotsiaalsed institutsioonid: perekond, riik, turg, meedia.

Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Tööstusühiskond. Moderniseerumine. Postindustriaalne ühiskond. Infoühiskond. Teadmusühiskond.

Siirdeühiskond. Heaoluühiskond.

Riigi põhitunnused. Riigi funktsioonid. Riigiorganid. Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur.

Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia.

Demokraatia ohud.

Õigusriigi põhimõtted. Võimude lahusus ja tasakaalustatus.

Kõrgem seadusandlik võim. Parlamendi struktuur ja ülesanded. Opositsioon, koalitsioon.

Seadusloome. Eesti Vabariigi õigusaktid, rahvusvaheline õigus, Euroopa õigus.

Kõrgem täidesaatev võim. Valitsuse moodustamine. Enamus- ja vähemusvalitsus. Valitsuse

ülesanded.

Riigipea. Riigipea roll parlamentarismi ja presidentalismi korral.

Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Ombudsman (õigusvahemees), õiguskantsler. Euroopa Kohus.

Euroopa Inimõiguste Kohus.

Avalik teenistus. Bürokraatia. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigikontroll.

Kohalik omavalitsus, selle struktuur ja ülesanded. Keskvõimu ja kohaliku võimu suhe.

Inim- ja kodanikuõigused. Võrdõiguslikkus. Sotsiaalsed õigused ja sotsiaalne kaitse.

Rahvusvahelised ja riigisisesed inimõiguste kaitse mehhanismid. Inimõiguste rikkumine.

Inimkaubandus. Lapstööjõud.

Ideoloogia mõiste ja tähendus riigivalitsemises. Liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia.

Vasak- ja parempoolsus erinevates poliitika valdkondades. Äärmusideoloogiad (natsism, fašism,kommunism, islami fundamentalism).

Demokraatlike valimiste põhimõtted. Peamised valimissüsteemid. Aktiivne ja passiivne

valimisõigus. Valimiskäitumine, valimiste tulemused. Riigikogu. Kohalike omavalitsuste

volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised Eestis. E-valimised.

Huvid, nende realiseerimine ühiskonnas. Erakonnad. Huvigrupid. Kodanikuühiskond, kaasamine.

Euroopa Liidu institutsioonid ja nende ülesanded: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Ministrite

Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kohus. Euroopa Liidu

poliitikavaldkonnad. Lissaboni lepingu põhimõtted.

2. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane:

• 
  iseloomustab nüüdisühiskonda, tunneb ühiskonna struktuuri ning toimimispõhimõtteid,
  

ühiskonnaelu valdkondi ja nende omavahelist seotust ning oskab ennast suhestada

ühiskonna arenguga;

• 
  tunneb demokraatia põhimõtteid ja vorme, analüüsib ja väärtustab demokraatia võimalusi
  

ning hindab ohte;

• 
  iseloomustab nüüdisühiskonna peamisi probleeme Eestis, Euroopas ja maailmas, analüüsib
  

sotsiaalsete pingete ja probleemide põhjusi, kirjeldab sellest tulenevaid ohte ning on

valmis oma võimaluste piires lahenduste leidmisele kaasa aitama;

• 
  teab euroopalikke põhimõtteid sotsiaalkaitse alal ning oskab vajaduse korral otsida abi;
  
• 
  on kujundanud oma kodanikupositsiooni Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis ning
  

tunneb kodanikualgatuse võimalusi;

• 
  tunneb ning järgib inim- ja kodanikuõigusi ning -vabadusi, seisab vastu humanistlike ja
  

demokraatlike väärtuste eiramisele ning tunneb kodanikuvastutust;

• 
  oskab koguda sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, sh meediast, seda kriitiliselt
  

hinnata, süstematiseerida ning kasutada;

• 
  seletab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid nüüdisühiskond, tööstusühiskond,
  

postindustriaalne ühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond, heaoluühiskond,

siirdeühiskond, demokraatia, ühiskonna jätkusuutlikkus, kodanikuühiskond, avalik, äri- ja

mittetulundussektor, otsene ja esindusdemokraatia, huvirühm, mittetulundusühing,

sotsiaalne mobiilsus, sotsiaalne staatus, inim- ja kodanikuõigused, intellektuaalomand,

pluralism, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalkindlustus, sotsiaalabi, ühishüved;

• 
  iseloomustab poliitilisi ideoloogiaid ja kujundab oma põhjendatud eelistused;
  
• 
  tunneb Eesti ja Euroopa Parlamendi valimissüsteemi ning mõistab oma kohustust valijana;
  
• 
  tunneb, kasutab ning järgib „Eesti Vabariigi põhiseadust” ja teisi õigusakte ning oskab
  

seaduslike vahenditega kaitsta oma huve ja õigusi;

• 
  suhtleb vajaduse korral riigi- ja kohalike asutustega ning vormistab nõuetekohaseid
  
• 
  dokumente;
  
• 
  on kursis ühiskondlik-poliitiliste sündmustega, mõistab tänapäeva ühiskonna probleeme;
  
• 
  seletab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid riik, monarhia, vabariik, unitaarriik,
  

föderatsioon, konföderatsioon, parlamentarism, presidentalism, poolpresidentalism,

kodakondsus, demokraatia, diktatuur, avalik haldus, bürokraatia, korruptsioon,

ideoloogia, liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia, erakond, sotsiaalne liikumine,

vasakpoolsus, parempoolsus, tsentrism, õigusvahemees (ombudsman), õiguskantsler,

riigikontroll, majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem, e-valimised, õigusriik,

seadusandlik võim, opositsioon, koalitsioon, fraktsioon, täidesaatev võim,

koalitsioonivalitsus, enamus- ja vähemusvalitsus, kohtuvõim, riigipea, regionaalpoliitika, kohalik võim, Euroopa Liit, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kohus, Euroopa Nõukogu, Euroopa Inimõiguste Kohus.

3. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

Õppetöös rakendatakse aktiivõppemeetodeid, nagu arutelud, juhtumianalüüsid, uurimisprojektid ning kaasalöömine kodanikualgatuslikes ettevõtmistes. Palju tööd tehakse ajakirjandusega ning Internetis olevate riigiasutuste kodulehekülgedega. Koostatakse arvamuslugu. Andmete töötlemine ning esitamine IKT võimalusi kasutades. Õppeaine omandamisele aitavad kaasa õppekäigud, ekskursioonid, kohtumised erinevate inimestega.

4. 
   Lõiming
   

Ühiskonnaõpetus on tihedalt seotud ajaloo, geograafia, bioloogia ja inimeseõpetusega. Nii

käsitletakse geograafias põhjalikumalt rahvastiku-, linnastumis- ja maailmamajandusprobleeme

ning nende seoseid üleilmastumisega. Ühiskonnaõpetus süvendab õpilaste teadmisi riigist, mis on saadud ajalooõpetuse kaudu.

3.