Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

II kursus. Eesti ajalugu kuni 17. saj alguseni

1. 
   Esiaeg
   

Antropogeneesi põhijärgud. Inimasustuse levik maailmas. Jääaeg ja selle taandumine. Inimasutuse

algus Euraasia põhjaosas. Muinasaja allikad ja nende uurimine.

Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste

kultuur – elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised.

Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused.

Eesti esiaja lõpul.Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid.

Eesti ühiskond esiaja lõpul: sotsiaalne kihistumine. Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad ja

elamud. Muinasusund ja ristiusu levik Eestis.

Paavsti võim ja hegemonistlikud taotlused: ristisõdade põhjused ja peasuunad. Läänemere maade

ristiusustamine. Keskaegne kolonisatsioon. Lääne-Euroopa ühiskonna eeskuju Eesti keskaja

ühiskonna kujunemisel.

2. 
   Keskaeg.
   

Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik. Eestlaste

lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana.

Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide

omavahelised suhted ja suhted naabritega. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed.

Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine.

Keskaegsed linnad Eestis: linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid.

Eluolu linnas. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid.

Reformatsioon Eestis: haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus.

Liivi sõda: Vana-Liivimaa asend Läänemere regioonis. Liivi sõja eellugu, käik ja tulemused.

Eesti kolme kuningriigi valduses: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Vastureformatsioon.

Kultuuri areng: Balthasar Russowi kroonika ajalooallikana. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni

mõju vaimuelule.

3. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpus õpilane:

• 
  teab ja iseloomustab tähtsamaid Eesti esiaja perioode;
  
• 
  iseloomustab esiaja eestlaste suhteid naaberrahvastega ning vastastikuseid mõjutusi;
  
• 
  iseloomustab Eesti halduskorraldust ja majanduslikku arengut esiaja lõpul;
  
• 
  seletab ja kasutab kontekstis mõisted arheoloogiline kultuur, muistis, muinaslinnus, kalme,
  

maakond, kihelkond, malev;

• 
  analüüsib Balti ristisõja põhjusi, käiku ja tulemusi erinevate osaliste vaatenurgast;
  
• 
  tunneb muutusi Vana-Liivimaa riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil;
  
• 
  analüüsib Jüriöö ülestõusu tähtsust ja tähendust ajaloolise narratiivina;
  
• 
  iseloomustab Eesti keskaja ühiskonda, loob seoseid Eesti ja Euroopa ajaloo vahel
  

keskajal;

• 
  iseloomustab Eesti keskaja kultuuri põhijooni ning mõistab ristiusu mõju Eesti kultuurile;
  
• 
  analüüsib kriitiliselt keskaja kroonikaid ja teisi teabetekste;
  
• 
  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis,
  

teoorjus, sunnismaisus, adramaa;

• 
  teab, kes olid Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik;
  
• 
  iseloomustab rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil;
  
• 
  võrdleb suurriikide mõju Läänemere piirkonnas 16. sajandil;
  
• 
  selgitab Liivi sõja eellugu, käiku ja tulemusi; analüüsib ning hindab allikate alusel sõja
  

osaliste tegevust;

• 
  teab muutusi riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil sõdade ajal;
  
• 
  iseloomustab reformatsiooni mõju ja tähtsust Eesti kultuuriloos.
  

4. 
   Praktilised töö ja IKT rakendamine
   

Õpilased teevad tööd ajaloolise kaardi ja erinevate ajalooallikatega. Õpitakse otsima ilmavõrgust Eesti ajaloo alast teavet ja seda kriitiliselt hindama.

Tundides kasutatakse interaktiivseid õppevahendeid, osa koduülesandeid tuleb teha arvuti vahendusel.

5. 
   Lõiming
   

Töös teabetekstide lugemisel ja analüüsimisel lõimutakse keele ja kirjandusega; geograafiaga seob teemasid kaardi kasutamine.

4. III kursus. Eesti ajalugu kuni 19. saj. lõpuni

   1. 
      Õppesisu
      

Rootsi suurriigi ajastu. Rootsi keskvõim ja baltisaksa aadel.

Majanduslik areng: talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord. Reduktsioon ja selle

tulemused. Manufaktuuride teke ja kaubandus.

Vaimuelu ja kultuur: luterlus riigiusuna. Gümnaasiumid. Ülikooli asutamine Tartus. Rahvaharidus. Eestikeelse kirjasõna levik.

Põhjasõda: Põhjasõja põhjused, käik ja tulemused. Rahvastikuprotsessid Eestis XVI–XVIII sajandil. Sõdade, haiguste, olmetingimuste ja näljahädade mõju rahvastikule.

Balti erikord: Vene keskvõim ja baltisaksa seisuslik omavalitsus. Talurahva õiguslik seisund. Asehalduskord.

Vaimuelu XVIII sajandil: baltisaksa kultuur ja talurahvakultuur. Rahvaharidus. Pietism ja valgustus.

Pärisorjuse kaotamine Eestis. Talurahva omavalitsuse kujunemine. Talude päriseksostmine. Usuvahetusliikumine. Tööstuse areng. Erinevused Põhja- ja Lõuna-Eesti arengus.

Ärkamisaeg: Eelärkamisaeg. Tartu ülikool XIX sajandil. Estofiilid. Eesti haritlaskonna

kujunemise algus. Seltsiliikumine. Tähtsamad rahvusliku liikumise ettevõtmised ja nende

eestvedajad, erimeelsused eesmärkide saavutamisel.

Moderniseeruv Eesti: majanduse areng. Raudteede ehitamine, selle mõju majanduslikule ja

sotsiaalsele arengule. Suurtööstuse kujunemine. Põllumajanduse areng. Talurahva kihistumine.

Ülevenemaaliste seaduste laienemine Eestile. Venestusaja mõju haridusele, kultuurile ja rahvuslikule liikumisele. Rahvusliku professionaalse kultuuri kujunemine. Uus rahvuslik tõus. Poliitilised rühmitused Eestis. 1905. aasta sündmused ja nende mõju ühiskonnale.

2. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane:

• 
  teab, kuidas toimus Rootsi võimu järkjärguline kehtestamine kogu Eesti alal;
  
• 
  iseloomustab Rootsi poliitikat Eesti- ja Liivimaal ning annab sellele allikate ja teabetekstide põhjal hinnangu;
  
• 
  iseloomustab talurahva õigusliku ja majandusliku olukorra muutumist Rootsi ajal;
  
• 
  mõistab luterluse mõju ja Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus;
  
• 
  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid rüütelkond, reduktsioon, vakuraamat,
  
• 
  piiblikonverentsid, Vastne Testament, Academia Gustaviana;
  
• 
  teab, kes olid Bengt Gottfried Forselius, Gustav II Adolf, Johan Skytte ja Karl XI;
  
• 
  selgitab Põhjasõja põhjusi, tulemusi ja mõju;
  
• 
  iseloomustab Balti erikorda ning selle mõju Eesti arengule;
  
• 
  analüüsib allikate ja teabetekstide alusel talurahva majandusliku olukorra ning õigusliku
  

seisundi muutumist;

• 
  analüüsib rahvastikuprotsesse mõjutanud tingimusi;
  
• 
  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid balti erikord, restitutsioon, asehalduskord,
  
• 
  vennastekogud;
  
• 
  teab, kes olid Karl XII, Peeter I, Katariina II, Anton Thor Helle ja August Wilhelm Hupel,
  
• 
  selgitab majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seoseid;
  
• 
  mõistab ärkamisaja tähendust ja tähtsust ning selle mõju kodanikuühiskonna kujunemisele;
  
• 
  iseloomustab rahvusliku liikumise eeldusi ja seoseid Euroopaga;
  
• 
  teab tähtsamaid rahvusliku liikumise ettevõtmisi ning rahvusliku liikumise eestvedajaid;
  
• 
  iseloomustab muutusi Eesti ühiskonnas ja ühiskondlik-poliitilise mõtte arengut XIX sajandi lõpul ning loob seoseid omariikluse kujunemisega;
  
• 
  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid estofiil, ärkamisaeg, rahvuslik liikumine,
  

venestamine, Aleksandrikool;

• 
  teab, kes olid Karl Ernst von Baer, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Voldemar
  

Jannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Jaan Tõnisson.

3. 
   Praktilised töö ja IKT rakendamine
   

Õpilased teevad tööd ajaloolise kaardi ja erinevate ajalooallikatega. Õpitakse otsima ilmavõrgust Eesti ajaloo alast teavet ja seda kriitiliselt hindama. Külastatakse erinevaid muuseume.

Tundides kasutatakse interaktiivseid õppevahendeid. Saaga.ee keskkonna abil õpitakse arhiiviallikatest infot hankima, tehakse esimesed katsed uurida andmeid esivanemate kohta. Kursuse jooksul kirjutatakse arutlus.

4. 
   Lõiming
   

Töös teabetekstide lugemisel ja analüüsimisel, fakti ja arvamuse eristamisel lõimutakse keele ja kirjandusega; geograafiaga seob teemasid kaardi kasutamine. Inimgeograafiaga rahvastikuprotsesside tundmaõppimine. Ühiskonnaõpetusega seostub poliitiliste ideoloogiate teema.

5.