Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

IV kursus „Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel”

1. 
   Õppesisu
   

Suurriikide arengujooni: poliitiliste süsteemide erinevused, Venemaa XX saj. algul.

Maailma majandus: teadusrevolutsioon, monopolid, kapitali eksport, vabaturumajandus ja

protektsionism.

Suurriikide liidud: kujunemise põhjused ja tagajärjed.

Esimese maailmasõja põhjused. Sõdivad pooled ja tähtsamad sõjatandrid.

Esimese maailmasõja tagajärjed: impeeriumide lagunemine, uute rahvusriikide sünd Euroopas, uus maailmakord ja Rahvasteliit.

Eesti iseseisvumine: eeldused, iseseisvumine, Vabadussõda, Tartu rahu.

Euroopa-kesksus ning rahvusvahelised suhted. Demokraatia levik.

Demokraatia põhijooned Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA näitel: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu.

Majanduskriis: põhjused, levik ja mõju, Roosevelti uus kurss.

Autoritarism, totalitarism: fašism, natsionaalsotsialism, kommunism.

Diktatuuride iseloomulikud jooned, eripärad ja levik: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu.

Uute konfliktide kujunemine, kriisikolded.

Eesti tee demokraatialt autoritarismile: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu.

Teine maailmasõda kui Esimese maailmasõja jätk.

Teise maailmasõja põhjused: Saksamaa, Nõukogude Liidu ja Jaapani agressiivne välispoliitika ning demokraatlike Lääneriikide lepituspoliitika nurjumine.

Sõdivad pooled: Saksamaa ja tema liitlased. Hitleri-vastane koalitsioon ja selle kujunemine:

Atlandi harta, Teherani, Jalta ja Potsdami konverentside tähtsus.

Tähtsamad sõjatandrid ja lahingud: rinded, tähtsamaid lahingud (Pearl Harbor, Moskva, Midway, Stalingrad, Kursk, El-Alamein, Normandia dessant).

Teise maailmasõja tulemuste vastuolulisus ja selle tagajärjed maailma poliitilisele, majanduslikule ja ideoloogilisele arengule.

Eesti Teises maailmasõjas: iseseisvuse kaotamine, okupatsioonid, sõjakaotused ja -kahjud, sõja mõju inimeste elukäikudele.

2. 
   Õpitulemused:
   

Kursuse lõpul õpilane:

• 
  iseloomustab suurriikide arengujooni XX sajandi algul;
  
• 
  teab suurriikide sõjalis-poliitilisi blokke ning analüüsib Antanti ja Kolmikliidu taotlusi;
  
• 
  tunneb maailma poliitilist kaarti enne Esimest maailmasõda;
  
• 
  iseloomustab maailma majanduse arengujooni;
  
• 
  analüüsib teaduse ja tehnika mõju;
  
• 
  seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: imperialism, monopol, Antant, Kolmikliit.
  
• 
  analüüsib Esimese maailmasõja põhjusi ning sõdivate poolte taotlusi; sõja tagajärgi ja mõju maailma arengule;
  
• 
  analüüsib Eesti omariikluse saavutamise eeldusi ja protsessi;
  
• 
  teab Eesti Vabadussõja sündmusi ning kirjeldab sõja käiku kaardi alusel;
  
• 
  mõistab Vabadussõja ja Tartu rahu tähendust Eesti Vabariigi kindlustumisel;
  
• 
  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Veebruarirevolutsioon, autonoomia, Asutav Kogu,
  

Landeswehr, Tartu rahu;

• 
  teab, kes olid Nikolai II, Vladimir Lenin, Jaan Poska, Johan Laidoner ja Konstantin Päts;
  
• 
  analüüsib ja võrdleb rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastail ning teab muutuste
  

põhjusi;

• 
  teab ja iseloomustab rahvusvahelisi kriise: Kaug-Ida, Etioopia, Hispaania kodusõda;
  
• 
  iseloomustab majanduse arengut maailmasõdadevahelisel perioodil ning selgitab
  

majanduskriisi põhjusi ja mõju;

• 
  analüüsib ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda;
  
• 
  analüüsib Eesti ühiskonna poliitilist arengut 1920. ja 1930. aastail, selgitab autoritarismi kujunemise põhjusi ja mõju ühiskonnale ning iseloomustab vaikivat ajastut;
  
• 
  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism,
  
• 
  kommunism, NSVL, fašism, natsionaalsotsialism, Rahvasteliit, Versailles’ süsteem, vaikiv
  

ajastu, parlamentarism, vabadussõjalased;

• 
  teab, kes olid Jossif Stalin, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Franklin D. Roosevelt,
  

Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust;

• 
  analüüsib rahvusvahelisi suhteid Teise maailmasõja eel;
  
• 
  iseloomustab Teise maailmasõja põhjusi ja tagajärgi;
  
• 
  omab ülevaadet Teise maailmasõja käigust;
  
• 
  analüüsib Teise maailmasõja mõju Eesti ajaloole;
  
• 
  teab, kes olid Winston Churchill, Charles de Gaulle, Dwight Eisenhower, Georgi Žukov,
  

Johannes Vares ja Otto Tief;

• 
  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Anšluss, Müncheni konverents, MRP, baaside
  
• 
  leping, okupatsioon, suvesõda, Atlandi harta, ÜRO.
  

3. 
   Praktilised töö ja IKT rakendamine
   

Õpilased teevad tööd ajaloolise kaardi ja ajalooallikatega. Õpitakse otsima ajaloolist infot ja seda kriitiliselt hindama. Tunnis tehakse tööd erinevate audio- ja videodokumentidega. Arutlusoskuse arendamiseks koostatakse arutlus. Õpitakse kasutama digiteeritud ajakirjanduse andmebaasi ajaloo õppimiseks.

4. 
   Lõiming
   

Töös teabetekstide lugemisel ja analüüsimisel, fakti ja arvamuse eristamisel lõimutakse keele ja kirjandusega. Geograafiaga seob teemasid kaardi kasutamine. Inimgeograafiaga rahvastikuprotsesside tundmaõppimine. Ühiskonnaõpetusega seostub poliitiliste ideoloogiate teema. Dikatuuri ja demokraatia tunnuste õppimine, majanduse toimimine. Muusika, kunsti ja kirjanduse abil saab paremini tabada õpitava ajajärgu eluolu.

6.