Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

Karjääriõppe korraldamine

1. 
   Karjääriplaneerimisega seotud teemasid käsitletakse läbiva teemana ainetundides ja klassijuhatajatundides, klassivälises tegevuses, õppekäikudel ja spetsiaalsetes loengutes. Karjäärivalikut toetavad koostööprojektid ülikoolidega
   
2. 
   10. ja 11. klasside õpilased on üks kord õppeaasa jooksul töövarjuks enda poolt valitud eriala inimesele. 12. klassi õpilane valib töövarjuks või tudengivarjuks minemise.
   

Kokkuvõtte töö- või tudengivarjust esitab õpilane oma klassile klassijuhatajatunnis.

1. 
   Soovijad saavad valida karjääriplaneerimise kursuse, mida viivad läbi Rajaleidja keskuse spetsialistid koostöös tegeva personalivaliku spetsialistiga.
   
2. 
   Individuaalset nõu saavad gümnasistid klassijuhatajalt, aineõpetajatelt ja kooli psühholoogilt.
   

2. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted

   1. 
      Noarootsi Gümnaasiumis teevad õpetajad ja kasvatajad koostööd selle nimel, et korraldada koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine.
      
   2. 
      Õpetajad ja kasvatajad teevad koostööd kooli arendusseminaridel, õppenõukogus ja õppenõukogu töökoosolekutel, iganädalastel infokoosolekutel ning jagavad kogemusi kolleegidega suhtlemisel.
      
   3. 
      Klassijuhatajad planeerivad oma töö aasta tööplaanis, mille koostamise aluseks on kooli sündmuste plaan, õppe-ja kasvatustöö üldeesmärgid algavaks õppeaastaks ja konkreetse klassi kasvatuslikud vajadused.
      

3. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord  

   1. 
      Noarootsi Gümnaasiumi õppekava koostamises ja järjepidevas arenduses osalevad kõik õpetajad.
      
   2. 
      Kooli õppekava arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab kooli direktor. Ainekavade arendust juhib õppealajuhataja.
      
   3. 
      Kooli õppekava muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
      

Sotsiaalainete ainekava

Ainevaldkonna õppeained

Ainevaldkonda kuuluvad ajalugu, ühiskonnaõpetus, psühholoogia, perekonnaõpetus, inimgeograafia.

Kursuste arv õppeaineti on järgmine:

1. 
   Ajalugu – 6 kursust;
   
2. 
   Ühiskonnaõpetus – 2 kursust.
   
3. 
   Psühholoogia – 2 kursust
   
4. 
   Perekonnaõpetus – 1 kursus
   
5. 
   Inimgeograafia – 1kursus
   
6. 
   Usundiõpetus – 3 kursust
   

Hindamine

Hindamine toimub vastavalt Noarootsi Gümnaasiumi hindamiskorrale.

Ajalugu

1. Ajaloo õpetamise eesmärgid

1. 
   Kasvatada õpilastes huvi mineviku vastu.
   
2. 
   Õpetada tundma ajalugu ajastute kaupa toimunud sündmuste, protsesside ja isikute kaudu.
   
3. 
   Õpetada mõistma ajaloo sündmuste ja protsesside põhjusi ja tagajärgi.
   
4. 
   Selgitada õpilastele rahvaste kultuurilist mitmekesisust ja õpetada oskust seda väärtustada.
   
5. 
   Aidata kujundada isiklikku suhtumist ajaloo sündmustesse, julgustades avaldama oma arvamust, korrigeerides eksimusi.
   
6. 
   Kujundada oskust kirjalikuks eneseväljenduseks.
   
7. 
   Õpetada kasutama õigesti ajaloo põhimõisteid, hindama isikute osa ajaloos.
   

1. I kursus. Üldajalugu

Vana-Kreeka ajalugu: Kreeka linnriigid,nende valitsemine ja elu-olu, Sparta ja Ateena, Vana-Kreeka kultuur. Makedoonia tõus ja hellenism.

Vana-Rooma ajalugu: Rooma vabariik ja selle korraldus, Rooma kujunemine suurriigiks, varajane keisririik, hiline keisririik, Rooma kultuur ja eluolu, ristiusu teke ja tõus.

Keskaeg: Rahvasterändamine ja Lääne-Rooma riigi langus. Frangi riik: Karl Suur. Lääne-Euroopa riikide teke. Ühiskond ja eluolu: Läänikord. Feodaalide ja talurahva elu-olu. Rüütlikultuur. Ristisõjad. Linnaühiskond: kaubandus, käsitöö, valitsemine.

Islami teke ja levik: Muhamed. Koraan.

Ilmalik võim ja vaimulik autoriteet: keisrivõim ja paavstlus. Religiooni dominantsus. Vaimulikud ordud. Ketserlus.

Ülikoolid ja skolastika.

Uue maailmapildi kujunemine: Renessanss ja humanism, maadeavastuste mõjud ja tagajärjed, reformatsioon ja vastureformatsioon.

Absolutism ja parlamentarism: poliitiline kaart uusaja alguses. Absolutism Prantsusmaal, parlamentarismi kujunemine ja kindlustumine Inglismaal. Ameerika Ühendriikide iseseisvumine.

Valgustus. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad, nende mõju Euroopale. Viini kongress. Rahvusluse tõus ja rahvusriikide teke.

Industriaalühiskond: Tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine ja monopolid. Maailmamajandus, teaduse ja tehnoloogia areng uusajal.

1. 
   I kursuse õpitulemused
   

I kursuse lõpul õpilane

• 
  Mõistab antiikkultuuride tähtsust maailmaajaloos.
  
• 
  Tunneb demokraatliku ja aristokraatliku linnriigi erinevusi ning toimimise põhimõtteid.
  
• 
  Oskab iseloomustada keskaja ühiskonda ja elu-olu.
  
• 
  Iseloomustab kiriku osa keskajal ja islamit.
  
• 
  Tunneb keskaegsete ülikoolide tegevust.
  
• 
  Iseloomustab uut maailmapilti ja reformatsiooni.
  
• 
  Tunneb Prantsuse revolutsiooni mõju maailmale.
  
• 
  Tunneb teaduse ja tehnika arengu põhijooni.
  
• 
  Oskab kasutada ajaloolist kaarti.
  
• 
  Teab, kes olid Homeros, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Perikles, Aleksander Suur, Romulus, Caesar, Augustus, Constantinus Suur, Jeesus ja Paulus, Muhamed, Karl Suur, Innocentius III, Aquino Thomas Leonardo da Vinci, Christoph Kolumbus, Fernão de Magalhães, Martin Luther, Louis XIV, Voltaire, George Washington, Napoleon, Karl Marx ja Otto von Bismarck ning iseloomustab nende tegevust.
  
• 
  Tunneb ja oskab kasutada mõisteid polis, aristokraatia, türannia, demokraatia, hellen, barbar, kodanik, senat, konsul, vabariik, keisririik, patriits, plebei, Piibel, Vana Testament, Uus Testament, Rooma õigus. kirik, klooster, vaimulikud ordud, ketserlus, inkvisitsioon, ristisõjad, läänikord, naturaalmajandus, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, skolastika, koraan, renessanss, humanism, reformatsioon, absolutism, parlamentarism, valgustus, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, monopol, urbaniseerumine, sotsialism.
  

2. 
   Praktilised töö ja IKT rakendamine
   

Õpilased teevad tööd ajaloolise kaardi ja ajalooallikatega. Õpitakse otsima ilmavõrgust ajaloolist infot ja seda kriitiliselt hindama. Valmistatakse ette esitlus, kasutades arvutiprogramme, valitud teema kohta

3. 
   Lõiming
   

Eri liiki tekstide lugemisel ja analüüsimisel lõimutakse keele ja kirjandusega. Tänu ühiskonnaõpetusele märkab õpilane ühiskonnas toimunud arengusuundumusi, geograafiaga seob teemasid kaardi kasutamine.

3.