Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

V kursus „Lähiajalugu II – Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel”

1. 
   Õppesisu
   

Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid: võidurelvastumine, liidud. Kriisid: Korea

sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid.

Kahepooluseline maailm: USA ja NSVLi vastasseis.

Lõhestatud Saksamaa: lõhestamine, kahe Saksa riigi vahelised suhted.

USA: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu.

Ühise Euroopa integratsiooni otsingud. Euroopa integratsioon.

Kommunistliku süsteemi kujunemine: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu, Moskva poliitika ja kriisid: Ungari ülestõus, Praha kevad, Poola kriisid, „Solidaarsus.“

NSVL: stalinism, sula, stagnatsioon.

Eesti NSV: ühiskond, majanduse areng, rahvastik, vastupanu vormid, suhted Välis-Eestiga.

NSVLi ja kommunistliku süsteemi lagunemine: Berliini müüri langemine, majanduslikud ja

poliitilised reformid NSVLis. Kommunistliku bloki lagunemise ja kommunistlike ideede krahhi mõju väärtushinnangutele.

Külma sõja lõpp ja geopoliitilised muudatused: poliitilise kaardi muutumine.

USA rolli muutus: uus jõudude vahekord maailmas.

Eesti iseseisvuse taastamine. Integratsioon Euroopasse ja maailma: laulev revolutsioon, riikluse taastamine.

Uued pingekolded: Balkani kriis.

2. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane:

• 
  analüüsib külma sõja põhjusi ja kujunemist ning teab avaldumisvorme;
  
• 
  analüüsib külma sõja kriiside tekkimise põhjusi ning osaliste taotlusi ja tulemusi;
  
• 
  iseloomustab kahe Saksa riigi arengut külma sõja ajal;
  
• 
  teab, kes olid Harry Truman, John F. Kennedy, Nikita Hruštšov, Fidel Castro, Konrad
  

Adenauer ja Willy Brandt, ning iseloomustab nende tegevust;

• 
  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid külm sõda, NATO, VLO,võidurelvastumine, raudne eesriie.
  
• 
  analüüsib demokraatlike riikide arengu põhijooni;
  
• 
  teab Euroopa integratsiooni kujunemist ja põhietappe;
  
• 
  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, OSCE.
  
• 
  analüüsib kommunistliku süsteemi kujunemislugu ja põhijooni;
  
• 
  iseloomustab NSVLi ühiskonnaelu arengut;
  
• 
  analüüsib kommunistliku süsteemi kriiside põhjusi ja tagajärgi;
  
• 
  analüüsib Eesti ühiskonna arengut Nõukogude okupatsiooni ajal;
  
• 
  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kollektiviseerimine, industrialiseerimine, stalinism,
  

sula, stagnatsioon, dissidentlus, Brežnevi doktriin, plaanimajandus, sotsialismileer,

liiduvabariik, kultuurirevolutsioon;

• 
  teab, kes olid Jossif Stalin, Nikita Hruštšov, Leonid Brežnev, Mao Zedong, Johannes
  

Käbin, Aleksander Dubček ja Lech Walesa, ning iseloomustab nende tegevust;

• 
  analüüsib kommunistliku süsteemi lagunemise põhjusi;
  
• 
  teab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppu;
  
• 
  analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete
  

kujunemist;

• 
  tunneb Eesti iseseisvuse taastamist ning teab riikluse ülesehitamise käiku;
  
• 
  teab, kes olid Ronald Reagan, Mihhail Gorbatšov, Boris Jeltsin, George Bush, Helmut
  

Kohl, Vaclav Havel, Arnold Rüütel, Lennart Meri, Edgar Savisaar ja Mart Laar, ning

iseloomustab nende tegevust;

• 
  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid perestroika, glasnost, laulev revolutsioon,
  
• 
  Rahvarinne, Balti kett, interrinne, ERSP, Eesti Kongress, Põhiseaduse Assamblee.
  

3. 
   Praktilised töö ja IKT rakendamine
   

Teema võimaldab kaardi ja dokumentidega töötamise oskuse arendamist. Lähiajal toimunud sündmuste tundmaõppimisel saab kasutada kaasaegsete mälestusi. Teemasid saab illustreerida dokumetaalfilmidega.

4. 
   Lõiming
   

Töös teabetekstide lugemisel ja analüüsimisel, fakti ja arvamuse eristamisel lõimutakse keele ja kirjandusega; geograafiaga seob teemasid kaardi kasutamine. Ühiskonnaõpetusega seostub ühiskondlike protsesside jälgimine ja analüüsimine, majanduse toimimine. Muusika, kunsti ja kirjanduse abil saab paremini tabada õpitava ajajärgu eluolu. Võõrkeelsetest internetiallikatest teabe otsimine arendab võõrkeeleoskust

7. VI kursus „Lähiajalugu III – 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm”

   1. 
      Õppesisu
      

Ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad: sotsialism, liberalism, noorsooliikumine, neegriliikumine, feminism, keskkonnakaitse. Ühiskondlike liikumiste ja ideoloogiate avaldumine kultuuris.

Muutused eluolus: viktoriaanliku maailma lagunemine, naiste emantsipatsioon, spordi

populaarsuse kasv, mood, massikultuur, kodumasinad.

Teaduse ja tehnika areng: autoajastu, raadio, televisioon, arvuti ja internet, kosmoseajastu.

Kultuurivaldkondade arengu iseloomulikud jooned: vaimse murrangu ilmingud kunstis, kirjanduses, arhitektuuris, muusikas.

Multikultuursuse kontseptsioon.

Poliitiliste olude mõju Eesti kultuurile ja eluolule.

Suhtumine sõdadesse: patsifism, võidurelvastumine, desarmeerimine, tuumasõja oht.

Rahvusvahelised organisatsioonid: Rahvasteliit, ÜRO, NATO, uue maailmakorra loomise katsed.

Konfliktid ja nende lahendamise püüded Lähis-Ida näitel.

Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös.

Massikuritegude ideoloogilised alused ja psühholoogilised juured.

Koonduslaagrid, GULAG. Küüditamised. Natsismikuriteod: holokaust. Kommunismikuriteod. Genotsiid, etnilised puhastused.

Inimsusevastased kuriteod Eestis.

Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed. Uute vastasseisude kujunemine, terrorism.

Islamimaailma aktiviseerumine ja vastuolud läänega.

2. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane:

• 
  teab tähtsamate ideoloogiate põhiseisukohti ja iseloomustab nende mõju ühiskonnale;
  
• 
  teab teaduse ja tehnika arengu saavutusi ning iseloomustab nende rakendumist
  

igapäevaelus;

• 
  analüüsib kultuuri arengu põhijooni ning seostab neid ühiskonnas toimunud muutustega;
  
• 
  analüüsib, mis asjaoludel kujunesid ja muutusid inimeste hoiakud ning väärtushinnangud
  

sõja ja rahu küsimuses 20. sajandi jooksul;

• 
  analüüsib rahvusvaheliste organisatsioonide rolli riikidevahelistes suhetes;
  
• 
  teab Lähis-Ida kriisikolde kujunemise põhjusi, selgitab kriisi olemust ja püüdeid seda
  

lahendada;

• 
  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid desarmeerimine, võidurelvastumine, patsifism;
  
• 
  selgitab, millised arengusuunad ühiskonnas tegid võimalikuks inimsusevastaste kuritegude
  

toimepaneku;

• 
  mõistab inimsusevastaste kuritegude olemust ning nende taunimise ja vältimise vajalikkust;
  
• 
  teab inimsusevastaste kuritegude toimepanemise viise ja nende tagajärgi;
  
• 
  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid genotsiid, holokaust, küüditamine, GULAG;
  
• 
  iseloomustab koloniaalsüsteemi toimimist, selle lagunemise põhjusi ja tagajärgi;
  
• 
  analüüsib uute vastasseisude kujunemist maailmas pärast külma sõja lõppu.
  

3. 
   Praktilised töö ja IKT rakendamine
   

Inimsusevastaste kuritegude käsitlemisel on oluline kaasata õpilasi erinevate aktiivõppe meetodite kaudu, rakendada diskussiooni ning rühmatööd. Kasutatakse audio- ja videodokumente. Info otsimine internetist.

4. 
   Lõiming
   

Töös teabetekstide lugemisel ja analüüsimisel, fakti ja arvamuse eristamisel lõimutakse keele ja kirjandusega. Ühiskonnaõpetusega seostub poliitiliste ideoloogiate tundmaõppimine. Muusika, kunsti ja kirjanduse abil saab paremini tabada õpitava ajajärgu eluolu ja kultuuri. Võõrkeelsetest internetiallikatest teabe otsimine arendab võõrkeeleoskust. Psühholoogia aitab mõista inimsusvastaste kuritegude teemat.