Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

II kursus Ühiskonna majandamine. Maailma areng ja maailmapoliitika

1. 
   Õppesisu
   

Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid. Looduslikud ressursid, kapital, inimressursid.

Ettevõtlikkus. Majandussüsteemid. Majanduse sektorid, nende arengutrendid. Ettevõtlus.

Riigi roll majanduse korraldamises. Euroopa Liidu roll Eesti majanduses. Euro. Majandusarengu tsüklilisus. Väliskaubanduse piirangud.

Makromajanduslikud põhinäitajad: sisemajanduse kogutoodang, eelarvetasakaal, inflatsioon,

tarbijahinnaindeks. Impordi-ekspordi tasakaal. Riigi välisvõlg.

Fiskaalpoliitika. Riigieelarve. Maksukoormus. Maksud.

Tööjõud ja mitteaktiivne rahvastik. Tööturg. Rollid tööturul. Tööhõive. Tööpuudus, tööjõupuudus.

Hõivepoliitika Eestis ja Euroopa Liidus. Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed. Tööränne.

Tööseadusandlus.

Ettevõtlust, töösuhteid ja intellektuaalse omandi kaitset reguleerivad olulisemad õigusaktid.

Üksikisik turumajanduskeskkonnas. Vajadused, võimalused ja tarbimiskäitumine. Ostukorv.

Laenud, laenuriskid. Tarbijakaitse. Investeerimine, aktsiad. Pensionifondid.

Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Maailma arengu ebaühtlus.

Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid. Vastuolud tänapäeva maailmas.

Riikidevaheline koostöö, vastuolude ületamise võimalused. Rahvusvaheline julgeolek ja

koostööorganisatsioonid: G7, OECD, Euroopa Nõukogu, NATO, ÜRO.

Üleilmastumine. Globaalprobleemid, lahenduste otsingud.

Humanitaarõiguse põhimõtted ja olemus; rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise juhtumid.

Illegaalne immigratsioon ja põgenikud. Illegaalne kaubandus.

2. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane:

• 
  on omandanud ülevaate nüüdisaegse majanduse toimimisest ja erinevatest
  

majandussüsteemidest;

• 
  iseloomustab riikide majandusliku suhtlemise põhimõtteid;
  
• 
  väärtustab säästva majanduse põhimõtteid;
  
• 
  tunneb tarbija ning ettevõtja rolli ühiskonnas, mõistab nende ühis- ja vastandlikke huve;
  
• 
  tunneb maksupoliitikat, selle mõju üksikisikule ja ühiskonnale, väärtustab maksude
  

maksmist kui kodaniku ja ettevõtja panust ühiskonna heaolusse;

• 
  teab oma võimalusi ja oskab käituda tööturul;
  
• 
  mõistab elukestva õppe olemust ja vajadust;
  
• 
  oskab leida majandusalast teavet, kasutada selle töötlemiseks asjakohaseid statistilisi
  

meetodeid ning esitada tulemusi suuliselt, visuaalselt ja kirjalikult;

• 
  tunneb töösuhteid, ettevõtlust ning intellektuaalse omandi kaitset reguleerivaid olulisemaid
  
• 
  õigusakte;
  
• 
  teab ja kasutab kontekstis mõisteid majandusressurss, turumajandus, segamajandus,
  

makromajanduspoliitika, fiskaalpoliitika, rahapoliitika, ühishüve, SKT, inflatsioon,

tarbijahinnaindeks, import, eksport, proportsionaalne ja progressiivne tulumaksusüsteem,

otsene ja kaudne maks, sotsiaalkindlustusmakse, töötuskindlustusmakse, brutopalk,

netopalk, varimajandus, ümbrikupalk, tööturg, tööhõive, tööpuudus, tööjõupuudus,

aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed, heitunu, innovatsioon, tööstusomand, autoriõigus, tarbijakaitse, tööandja, töövõtja, toll, Euroopa ühisturg, euro;

• 
  teab tähtsamaid globaalprobleeme ja tunneb kaasvastutust nende lahendamise eest;
  
• 
  iseloomustab nüüdismaailma põhiprobleeme ja arengutendentse;
  
• 
  osaleb ühiskonna arengu aruteludes ning mõistab rahvusvaheliste kodanikualgatusprojektide tähtsust probleemidele osutamisel ja nende lahendamisel;
  
• 
  analüüsib poliitiliste konfliktide põhjusi ja tagajärgi ning pakub konfliktide ületamiseks
  
• 
  argumenteeritud lahendusi;
  
• 
  kasutab infotehnoloogiavahendeid infot otsides, tõlgendades ja vahendades, arvestades
  

ning väärtustades autoriõiguste kaitset.

3. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

Õppetöös rakendatakse aktiivõppemeetodeid, nagu arutelud, juhtumianalüüsid, uurimisprojektid ning kaasalöömine kodanikualgatuslikes ettevõtmistes. Palju tööd tehakse ajakirjandusega ning Internetis olevate riigiasutuste kodulehekülgedega. Koostatakse arvamuslugu. Andmete töötlemine ning esitamine IKT võimalusi kasutades. Õppeaine omandamisele aitavad kaasa õppekäigud, ekskursioonid, kohtumised erinevate inimestega.

4. 
   Lõiming
   

Ühiskonnaõpetus on tihedalt seotud ajaloo, geograafia, bioloogia ja inimeseõpetusega. Nii

käsitletakse geograafias põhjalikumalt rahvastiku-, linnastumis- ja maailma majandusprobleeme ning nende seoseid üleilmastumisega. Ühiskonnaõpetus süvendab õpilaste teadmisi riigist, mis on saadud ajalooõpetuse kaudu.