Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

Perekonnaõpetuse ainekava

Psühholoogia aine kolmas kursus (12. klass) koosneb seksuaalkasvatusest ja perekonnaõpetusest.

1. 
   Ainekava koostamise alused
   

Kooli perekonnaõpetuse ainekava baseerub:

• 
  õpilaskesksel lähenemisel õppekavale;
  
• 
  liberaalse suuna pooldamisele seksuaalkasvatuses;
  
• 
  kooli missioonile aidata kaasa õpilaste edukale toimetulemisele täiskasvanuelus.
  

2. 
   Perekonnaõpetuse eesmärgid
   
   1. 
      Hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine
      

Perekonnaõpetuse õpetamisega taotletakse, et õpilane:

• 
  väärtustab perekonda, tunnetab lähedastest inimsuhetest tulenevat vastutust;
  

• 
  tunnetab sõpruse, armastuse ja koostöö osa inimsuhetes, suudab analüüsida, aktsepteerida ja valitseda oma tundeid;
  
• 
  on võimeline planeerima ja teostama pikemaajalisi ühistegevusi, tegutsema vastavalt vajadusele erinevates rollides;
  
• 
  elab tervislikult, hoidub teadlikult ennast ja kaasinimesi kahjustavast käitumisest;
  
• 
  oskab väärtustada vanemlust, tunneb vanemlusest tulenevat individuaalset ja ühiskondlikku vastutust;
  
• 
  tunneb lapse arengu põhilisi seaduspärasusi, on valmis omandama kasvatamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi;
  
• 
  tunnetab iseennast ja oma rolli nii kasvuperekonna kui ka tulevase perekonna liikmena.
  

2. 
   Isiksuse seksuaalse arengu toetamine
   

Seksuaalkasvatus saab toetada noore inimese arengut küpseks täiskasvanuks, kelle elu loomulikuks osaks on seksuaalsus, mida ollakse valmis lähisuhetes jagama. Läbi seksuaalkasvatuse saab noori suunata arutlema erinevate eeskujude ja rollimudelite üle, toetada positiivset kehapilti, isiklike suhete ja rahuldustpakkuvate seksuaalkontaktide tekkimist ning parandada suhtlemisoskust, suurendada enesekindlust.

Seksuaalkasvatus saab toetada noore otsinguid isiklike seksuaalsusega seonduvate väärtushinnangute kujunemisel.

On hea, kui noored mõistavad, et lähisuhete kvaliteet mõjutab elu ja tervist, ning seetõttu on vajalik oma lähisuhete eest vastutada ja hoolitseda.

3. 
   Seksuaalsusega seonduva riskikäitumise ennetamine
   

Seksuaalkasvatus saab aidata kaasa soovimatu raseduse, HIVi/AIDSi ja seksuaalsel teel levivate haiguste, seksuaalse väärkohtlemise ja vägivalla ärahoidmisele. Riskikäitumisest hoidumise eeltingimuseks on teadmiste olemasolu.

Seksuaalset riskikäitumist mõjutab ka paarisuhe ja partnerite vanusevahe ning samuti on tähtis roll enesehinnangul ja suhtlemisoskusel. Edukas suhtlemine soodustab oma isiklike piiride tunnetamist, empaatia arenemist, oma soovide väljendamist ja enesekontrolli. Seksuaalkasvatus pakub võimalust analüüsida reaalses elus ette tulevaid situatsioone.

3. 
   Õppesisu
   
   1. 
      Seksuaalkasvatus
      

Seksuaalkasvatuse põhieesmärk on anda noortele inimese seksuaalsust puudutavaid teadmisi, oskusi riskisituatsioonides käituda ning kujundada noorte seksuaalsusega seotud hoiakuid.

1. 
   Seksuoloogia
   

Läbi seksuoloogia ajaloo, uurimuste ja persoonide tutvustamise on võimalik selgitada seda, kuidas osutus võimalikuks, et ajal, kui inimkond oli alistanud loodusjõud ja tunginud kosmosesse teati/räägiti nii vähe inimese seksuaalsusega seonduvast.

20. sajandi keskpaigani valitsev ametlik antiseksuaalsetel hoiakutel põhinev puritaanlus takistas seksoloogia arengut, kultiveeris teadmatust, salapära ja müütide teket , mis on osaliselt elujõus veel tänapäevalgi. Tutvustades õpilastele seksoloogia rajajaid on võimalik näidata, milliseid teemasid ja millal teaduslike meetoditega uurima asuti, milliseid ühiskonna poolt peale surutud tõkkeid tuli selle ala pioneeridel ületada ja mida teada saadi.

Sigmund Freudi “Psühhoseksuaalse arengu faaside” teooria annab ühe mudeli inimese seksuaalse arengu seletamiseks.

Alfred Kinsey massiküsitlused on sissejuhatuseks seksuaalkäitumise normatiivide teema käsitlemiseks.

William Mastersi ja Virginia Johnsoni laboratoorsed uuringud inimese seksuaalreaktsioonide kohta annavad võimaluse rääkida kopulatiivtsüklist, peenise pikkusest ja selle seosest naispartneri seksuaalse rahulduse astmele. Samuti on oluline Mastersi ja Johnsoni poolt rõhutatud paaris-seksuaalteraapia põhimõte: seksuaalprobleemid avalduvad sagedamini paari puhul ja neid saab lahendada koos.

2. 
   Inimese seksuaalsus
   

Teema käsitlemise põhiline eesmärk on, et õpilased mõistaksid, mis on inimese seksuaalsus ja suudaksid eristada järgmiseid mõisteid: bioloogiline sugu ja sotsiaalne sugu, sooroll ja seksuaalroll, sooidentsus, psühhoseksuaalne stsenaarium.

3. 
   Sooline diferentseerumine ja sooidentiteet
   

Soomääratlus on palju komplitseeritum, kui ainult sookromosoomide poolt põhjustatu ja jõuab lõpule alles inimese 20-ndates eluaastates. Soomääratluse protsessis saab eristada kromosoomset ehk geneetilist sugu, gonaadisugu, hormonaalset sugu, anatoomilist ehk passisugu , kasvatussugu, hormonaalne puberteedisugu ja psühholoogiline sugu.

Need teemad võimaldavad seletada soomääratluse anomaaliana esinevat hermafrodismi kui ka seksuaalse identiteedi häireid (transseksuaalsust ja transvestismi).

4. 
   Seksuaalne suundumus
   

Probleeme tekitab noorte hulgas seksuaalne iha oma soost inimeste vastu: kuidas sellesse suhtuda. Homoseksuaalsus on seotud ühiskonna ja sealt tulenevalt ka individuaalsete marginaalsete hoiakutega, mis tekitab noores inimeses ärevust ja kohati ka hirmu. Antud teema interdistsiplinaarne käsitlus võimaldab probleemi paremini mõista, aidata inimesel oma seksuaalset suundumust aktsepteerida ja selle kaudu põhjendamatut ärevust vähendada. Eraldi eesmärgiks on tolerantsuse taotlus seksuaalvähemuste suhtes.

5. 
   Parafiiliad
   

Parafiiliate käsitlemise keskendudes laste seksuaalsele väärkohtlemisele sh intsesti problemaatikale. Teema on eriti oluline seetõttu, et laste seksuaalsel väärkohtlemisel on isiksuse seisukohalt kaugeleulatuvad rasked tagajärjed. Õpilased vajavad julgustamist, et nad võivad pöörduda abi saamiseks usaldusväärse täiskasvanu poole, et psühholoogiliste nõustajate kutseeetika seob neid konfidentsiaalsuse nõudega.

Teisalt annab antud teemal arutlused võimaluse paremini mõista väärkohtlemise ohvrite probleeme.

6. 
   Seksuaalkäitumise semantika
   

Sellest, kuidas inimene seksuaalsust mõistab, millise tähenduse ta sellele omistab, sõltub tema tegelik seksuaalkäitumine, alates seksuaalsuse subjektiivsest seletusest kuni partneri valikuni ja ootustele seksuaalelu suhtes.

Seksuaalsuse tähenduste teadmine ja nende äratundmine enda puhul erinevatel eluetappidel võimaldab inimesel iseennast paremini reflekteerida.

7. 
   Suguakt
   

Suguakti kirjeldus annab noorele inimesele ühe võimaliku seksuaalkäitumise mudeli, tutvustab inimese erogeenseid piirkondi ja nende stimuleerimise viise. Samuti saab antud teema kaudu täiendada korrektset seksuaalsuse-teemalist sõnavara.

Suguakti kirjeldust täiendavad õppefilmid: L. Hessel “Armastuse aken” (“Kärlekens fönster”) ja/või “Modern Loving“.

8. 
   Seksuaalkäitumise normid
   

Antud teema eesmärk ei ole normeerida inimese seksuaalkäitumist vaid anda taustinformatsiooni statistilistele uurimisandmetele tuginedes. Ootuseks on vähendada inimese rahulolematust oma sugueluga hüperseksuaalsete müütiliste kujutluste taustal nagu: teised seksivad rohkem, neil kestab vahekord kauem, alati saadakse orgasmi jms.

9. 
   Perekonna planeerimine
   

Võimalused saada soovitud arv lapsi üldjoontes soovitud ajal. Rasestumisvastased meetodid sh abort. Teema on keskkooliastme noorte jaoks aktuaalne. Oodatavaks tulemuseks on efektiivsete kontratseptiivsete vahendite kasutamine ja abortide arvu vähenemine.

10. 
    Rasedus
    

Viljastumise ja raseduse teema vajab noortele selgitamist näitamaks perekonna juurdekasvu suhteliselt täpse planeerimise võimalusi ja teiselt poolt vältimaks kaugelearenenud soovimatut rasedust.

11. 
    Viljatus ja kunstlik viljastamine
    

Viljatuse teema kaudu on võimalik pakkuda informatsiooni lastetuse tegelikest põhjustest, keskkonnategurite osast, soo ja vanuse rollist viljatuse puhul.

12. 
    Loote areng
    

Inimese hilisema füüsilise ja psüühilise arengu seisukohast on oluline, et õpilased teadvustaksid prenataalse arengu tegureid.

13. 
    Sünnitus
    

Teema käsitlemise eesmärk on vähendada ülemäärast hirmu sünnituse ees. Muudatused sünnitusabis viimasel aastakümnel seoses aktiivsünnituse, peresünnituse ja sünnituse valutustamise võimalustega vähendab valuaistinguid.

14. 
    Levinumad suguhaigused
    

Seksuaaltervist puudutav valdkond, mille puhul teadmiste olemasolu suguhaiguste sümptomite, levimisviiside ja ravivõimaluste kohta võib riskikäitumist vähendada.

2. 
   Perekonnaõpetus
   
   1. 
      Perekonna olemus ja ajalugu
      

Perevormide paljusus. Familistlik ja individualistlik perekäsitus. Perekonna funktsioonid indiviidi ja ühiskonna seisukohalt. Perekonna tähtsus inimese jaoks erinevatel eluperioodidel.

2. 
   Noorte suhted
   

Kiindumussuhete teke ja areng. Armastus, armastuse liigid ja komponendid. Enese sidumine ja vastutus lähedastes inimsuhetes. Püsisuhete kujunemine ja promiskuiteet. Sotsiaalne küpsus ja abieluküpsus.

3. 
   Abielu
   

Abielu/vabaabielu, muud kooselu vormid. Abielu eesmärgid ja abieluga seotud lootused. Abielust tulenevad õigused ja kohustused. Abielu müüdid ja abieluline kohanemine. Traditsiooniline ja egalitaarne abielu. Abielulise rahulolu muutumine elu jooksul. Mehe ja naise tarbed, erinevused ja rollid abielus. Abikaasade suhted. Seksuaalelu ja seda mõjutavad tegurid. Ekstramaritaalne seks.

4. 
   Perekonnaelu
   

Perekonna arenguperioodid. Armastus abielus. Lahkhelid, nende põhjused ja lahendused. Pereliikmete vaheline kommunikatsioon. Tülitsemine. Armukadedus. Avatud ja suletud perekond. Kodu kui elukeskkond. Perekonna majanduselu. Rahaprobleemid, laenud ja võlad. Uimastite kahjulik mõju peresuhetele. Kaassõltuvus. Uimastisõltuvuse ravi. Perekonnaseadus.

5. 
   Vanemlus
   

Lapse sünd. Vanemaks kasvamine. Bioloogiline, sotsiaalne, juriidiline ja psühholoogiline vanemlus. Emadus, isadus. Lastetus. Adopteerimine.

6. 
   Lapsed ja laste kasvamine perekonnas
   

Lapse arengu tegurid ja arenguperioodid. Lapsevanema (eestkostja, hooldaja) osa lapse arengu erinevatel perioodidel. Kiindumussuhte kujunemine ja tähtsus lapse normaalseks arenguks. Lapse põhitarvete täitmine ja perekonna osa selles. Lapsevanemate (eestkostjate, hooldajate) hoiakute ja uskumuste mõju lapse arengule. Vanemate funktsioonid. Üksikema(-isa) lapse kasvatajana. Kaugisa(-ema) roll ja võimalused.

7. 
   Perekonna osa inimese elus
   

Ebaõnnestunud abielu. Elu lahutuse eel, ajal ja järel. Perekonnaliikmete võimalused sel ajal abi saada. Uus pere. Laste probleemid seoses vanemate elumuutustega. Generatsioonide vahelised sidemed. Õnnestunud perekonnaelu.

4. 
   Õpitulemused
   

Gümnaasiumi lõpetaja:

• 
  teab seksuoloogia uurimisvaldkondi ja probleemistikku;
  
• 
  omab inimese seksuaalsust puudutavaid teadmisi;
  
• 
  loeb seksuaalsust inimese elu loomulikuks osaks;
  
• 
  suudab ennetada seksuaalsusega seotud riskikäitumist;
  
• 
  teab abielu ja perekonna eri vormide osa üksikisiku ja ühiskonna elus;
  
• 
  oskab näha perekonnaelu psühholoogilisi, eetilisi ja praktilisi probleeme, ette näha ja lahendada konflikte perekonnaelus;
  
• 
  oskab planeerida perekonna majanduselu;
  
• 
  teab lapse arengu põhilisi seaduspärasusi;
  
• 
  tunneb lapse arengu põhiküsimusi ja lapsevanema (eestkostja, hooldaja) rolli lapse kasvatamisel;
  
• 
  teadvustab soostereotüüpe ning meeste ja naiste vahelisi erinevusi;
  
• 
  mõistab oma vastustust iseenda, partneri ja tulevaste laste ees
  

5. 
   Hindamine
   
   1. 
      Hinnatakse : arvestatud/mittearvestatud
      
   2. 
      Arvestuse saamiseks peab õpilane:
      

• 
  võtma osa 90% õppetundidest
  
• 
  sooritama kursuse jooksul kaks arvestuslikku tööd, millest üks on seotud karjääri planeerimisega.
  

6. 
   Praktilised tööd ja IKT:
   

karjääriplaneerimise essee etteantud märksõnade põhjal;

Noarootsi gümnaasiumi tutvustamine teistes Eesti koolides;

IKT rakendamine: õppefilmid, infootsing, tööde vormistamine, esitlused.

7. 
   Lõiming
   
   1. 
      Ainevaldkonna sisene lõiming
      

Maailma religioonide õpetus: religiooni mõju seksuaalsusega seotud hoiakute kujunemisel.

Ajalugu: perekonna kujunemine

Ühiskonnaõpetus: seksuaalkäitumise tavad ja statistika elanikkonna hulgas.

2. 
   Ainetevaheline lõiming
   

Bioloogia: I kursus – bakteriaalsed- ja seenhaigused, II kursus – sigimiselundkond, suguline paljunemine, munaraku viljastumine, kehaväline ja kehasisene viljastumine, rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkus, suguhaigused, prenataalne areng, inimese vananemine.