Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

III kursus

1. 
   Õpisisu
   

Juutide arv ja levik tänapäeval. Judaismi sümboolika. Juutide päritolu ja judaismi lühike ajalooline ülevaade. Judaismi pühad tekstid. Judaismi õpetuse põhipunktid. Judaismi kultus. Judaismi põhivoolud.

Põhimõisted: toora, menora, Taaveti täht, kosser, sünagoog, nutumüür, ortodoksne juut, sabat.

Kristluse levik tänapäeva maailmas. Kristlaste arv. Kristluse sümboolika. Jeesus Kristuse eluloolised andmed ajaloolises kontekstis. Kristluse kujunemise ajalooline ülevaade.Kloostrid. Kristluse põhiharud ja nende omavaheline võrdlus. Piibel. Sakramendid. Tähtsamad usupühad.

Põhimõisted: katoliiklus, ortodokssus, luterlus, sakrament

IKT rakendus: film nunnaks pühitsemisest, Konstantinoopoli patriarhi külaskäigust Eestisse, õigeusu usulisest praktikast, Pirita kloostri avamisest.

2. 
   Õpitulemused
   

Õpilane:

• 
  teab juutide arvu, levikut ja päritolu;
  
• 
  oskab tuua näiteid maailmakuulsatest juutidest;
  
• 
  tunneb judaismi sümboolikat;
  
• 
  tunneb judaismi pühasid tekste;
  
• 
  teab judaismi õpetuse põhipunkte;
  
• 
  oskab tuua välja põhilise judaismi usulisest praktikast;
  
• 
  teab judaismi põhivoole;
  
• 
  on tutvunud Tallinna Sünagoogiga ja osa võtnud sealsest jumalateenistusest;
  
• 
  teab kristlaste arvu ja levikut tänapäeva maailmas ja oskab tuua näiteid erinevate harude levikust;
  
• 
  tunneb kristlikku sümboolikat;
  
• 
  on tutvunud Jeesus Kristuse elulooliste andmetega ja oskab seda seostada tähtsamate ajalooliste sündmustega;
  
• 
  teab põhilisi kristluse kujunemise ja murrangupunktide ajaloolisi etappe;
  
• 
  on tutvunud kloostrite tekkimise põhjustega ning teab üldjoontes kloostrite elukorraldust;
  
• 
  oskab võrrelda katoliiklust, õigeusku ja luterlust;
  
• 
  tunneb kristluse harude sakramente ning oskab neid omavahel võrrelda;
  
• 
  teab tähtsamaid usupühi ja tunneb nende tähendust.
  

3. 
   IKT rakendus-
   

Osavõtt Tallinna Sünagoogis toimuvast jumalateenistusest.

4. 
   Lõiming teiste õppeainetega
   

Ajalugu: Religiooniõpetus on seotud üldajaloo kursuse ristiusu, islami ja reformatsiooni teemadega.

Eesti ajaloo kursusest läänemeremaade ristiusustamise ja reformatsiooni teemadega. Lähiajaloost islamimaailma aktiviseerumise ja Lähis-Ida konflikti teemaga.

Ühiskonnaõpetusega lõimuvad teemad. sotsiaalsed suhted ja institutsioonid-religioosne mitmekesisus ning poliitilised ideoloogiad.

Kunstiõpetus: kunst Vana-Egiptuses. Keskaja kunst ja religioon. Barokk-kunst kiriku ja valitsejate teenistuses.

Muusikaõpetus: gregooriuse laul. Missa. Reformatsioon ja muutused kirikumuusikas.

Ainevaldkonna „võõrkeeled“ üldosa

1. 
   Ainevaldkonna pädevuse määratlemine ning gümnaasiumi lõpetajate oodatavad pädevused
   

Võõrkeelepädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja väärtustada erinevaid kultuure, oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi.

Noarootsi Gümnaasiumi lõpetaja:

1. 
   suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid;
   
2. 
   mõistab ja tõlgendab võõrkeeles esitatut;
   
3. 
   on omandanud teadmisi erinevatest kultuuridest, mõistab kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid;
   
4. 
   on võimeline jätkama õpinguid emakeelest erinevas keeles ning on konkurentsivõimeline tulevases tööelus;
   

2. 
   Ainevaldkonna õppeained ja maht
   

Ainevaldkonda kuuluvad inglise, rootsi, vene ja prantsuse keel.

Kursused jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks.

Kohustuslike kursuste arv õppeaineti on järgmine:

B2 keeleoskustasemega võõrkeel, inglise keel – 12 kursust

B1 keeleoskustasemega võõrkeel, rootsi keel – 12 kursust

Valikkursuste arv õppeaineti on järgmine:

A2 keeleoskustasemega võõrkeel, vene ja prantsuse keel - 5 kursust

3. 
   Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming
   

Võõrkeeli õpetatakse Noarootsi Gümnaasiumis gruppides, mille suurus on 10-16 õpilast. Võõrkeelte õppimist soodustava õpikeskkonna loomine toetab suhtluspädevuse omandamise kõrval ka maailmapildi, enesehinnangu ja väärtuskäitumise arengut. Kuna võõrkeel on eelkõige vahend teabe hankimiseks ja selle edastamiseks suhtlusprotsessis, siis on keeleõppe keskmes teemavaldkonnad, mille kaudu ja mille piires kujundatakse suhtluspädevust. Suhtluspädevust kujundatakse keele nelja osaoskuse arendamise kaudu: kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine, mistõttu on täpsustavad õpitulemused esitatud osaoskuste kaupa. Erinevaid osaoskusi õpetatakse lõimitult.

Koolis arvestatakse õppija ealist ning individuaalset eripära, suunatakse erineva edasijõudmisega õpilasi seadma endale jõukohaseid õpieesmärke ning antakse tagasisidet saavutatu kohta, toetades õpimotivatsiooni ning iseseisva õppija kujunemist.

Noarootsi Gümnaasiumi eesmärk on suurendada õpilase keelepagasit, kus ühe võõrkeele õpe toetab teise võõrkeele omandamist. Seetõttu on ka keelte valik lai, et õpilane saaks arendada oma keelelisi pädevusi mitmes keeles. Võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada mitmekultuurilist maailma, arendavad süsteemset mõtlemist ning eneseväljendusvõimalusi erinevate keeleliste ja mittekeeleliste vahenditega.

Ainevaldkonda kuuluvate võõrkeelte õppe kirjeldus on üles ehitatud, lähtudes keeleoskustasemete kirjeldustest Euroopa keeleõppe raamdokumendis (edaspidi raamdokument). Kõikide võõrkeelte õpitulemused on raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel.

Oluline on toetada õpilaste motivatsiooni, arendada oskusi, kujundada enesekindlust ning

saada keelekogemusi ka väljaspool kooli, mis loob eelduse elukestvaks õppeks. Keeleõpe on pidev protsess, kus edasimineku tagab ainult järjepidevus.

Õppijas arendatakse oskust võrrelda oma keelt ja kultuuri teistega, mõista ja väärtustada nende eripära, olla tolerantne ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Teiste kultuuride tundmine aitab teadlikumalt tajuda oma keele ja kultuuri spetsiifikat.

4. 
   Üldpädevuste kujundamise võimalusi
   

Pädevustes eristatakse järgmisi omavahel seotud komponente: teadmised, oskused, väärtushinnangud ja käitumine. Nelja komponendi õpetamisel on kandev roll õpetajal, kelle väärtushinnangud ja enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning mõjutavad õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. Võõrkeelte valdkonna õpitulemustes sisalduvad keelepädevused, kultuur (väärtushinnangud, käitumine) ja õpioskused.

Võõrkeelte valdkonda kuuluvate ainete õpetamisega kujundatakse kõiki üldpädevusi seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate õpimeetodite ja -tegevuste kaudu.

Kultuuri- ja väärtuspädevust toetatakse õpitavaid keeli kõnelevate maade kultuuride tundmaõppimise kaudu. Õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad kultuurilisest eripärast.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus annab võimaluse ennast ka võõrkeeltes edukalt teostada. Erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on lisaks sobivate keelendite valikule vaja teada õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid. Seetõttu on sotsiaalne ja kodanikupädevus seotud ka kultuuri- väärtuspädevusega. Sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamisele aitab kaasa erinevate õpitöövormide kasutamine (nt rühmatöö, projektõpe) ning aktiivne osavõtt õpitava keelega seotud kultuuriprogrammidest ja rahvusvahelistes projektides.

Enesemääratluspädevus areneb võõrkeeleõppes kasutatavate teemade kaudu. Iseendaga ja inimsuhetega seonduvat saab võõrkeeletunnis käsitleda arutluste, rollimängude ning muude õpitegevuste kaudu, mis aitavad õpilastel jõuda iseenda sügavama mõistmiseni. Oma tugevate ja nõrkade külgede hindamine on tihedalt seotud õpipädevuse arenguga.

Õpipädevust kujundatakse pidevalt erinevaid õpistrateegiaid rakendades (nt teabe otsimine

võõrkeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine).

Suhtluspädevus on võõrkeeleõppe keskne pädevus. Võõrkeeleõpetuse eesmärgid lähtuvad

otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Hea eneseväljendus-, teksti

mõistmise ja tekstiloome oskus on eduka suhtlemise eelduseks võõrkeeltes.

Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalasepädevusega on võõrkeeleõppel väiksem kokkupuude, kuid see on olemas, sest suhtluspädevuse raames tuleb osata võõrkeeles arvutada (nt sisseoste tehes), samuti saab teemade raames käsitleda nimetatud pädevuste vajalikkust erinevates elu- ja tegevusvaldkondades.

Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab inimesele

võõrkeeleoskus. Toimetulek võõrkeelses keskkonnas avardab õppija võimalusi oma ideede ja eesmärkide teostamisel ning loob eeldused koostööks teiste sama võõrkeelt valdavate ea- ja mõttekaaslastega.

Digipädevust kujundatakse võõrkeeleõppes vastavas keeles autentse info leidmiseks ja säilitamiseks, edastamiseks, suhtlemiseks ja koostöö tegemiseks. Digipädevus toetab keelekeskkonna loomist, mis omakorda aitab kaasa teiste pädevuste arenemisele.

5. 
   Õppeainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
   

Keeleõpe on võimalus rikastada mõtlemist, arendada oskust end täpselt väljendada, luua

tekste ning nendest aru saada. Selles toetub võõrkeeleõpetus emakeelevaldkonnale ja

vastupidi. Oluline on seos ka teiste ainevaldkondadega.

Võõrkeelte valdkonnal on kõige otsesem seos keele ja kirjandusega, kuna võõrkeeleõppes

rakendatakse väga palju emakeeles omandatut ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti.

Võõrkeelte ainekavad haakuvad ennekõike sotsiaal- ja kunstiainete, kuid ka loodusainete ja kehalise kasvatuse teemadega.

Kunstipädevusega puututakse kokku eri maade kultuurisaavutusi tundma õppides ning

teemade (nt „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba aeg“) ja vahetute kunstielamuste kaudu (kino, teater, kontserdid, muusika, näitused , muuseumid jmt). Tehnoloogiapädevus areneb arvutit kasutades. Arvuti on võõrkeeltes nii erinevate tööde tegemise kui ka suhtlus- ja info otsimise vahend. Loodusteaduslik pädevus teostub erinevate teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide kaudu.

Ainevaldkonna „Võõrkeeled“ traditsioonid Noarootsi Gümnaasiumis lõimuvad teiste ainevaldkondadega:

1) teemapäevadel ja -nädalatel kunsti- ja sotsiaalainete valdkonnaga;

2) rahvusvahelised projektid lõimuvad kunsti-, kehalise kasvatuse, sotsiaalainete ja

loodusainete valdkonnaga;

3) võõrkeelsed keelepraktikareisid on seotud sotsiaalainete valdkonnaga, aga ka kunsti- ja loodusvaldkonnaga;

4) olümpiaadid ja viktoriinid ühendavad kõiki valdkondi.

6. 
   Läbivate teemade rakendamise võimalusi
   

Võõrkeelte valdkonna ained kajastavad erinevates kooliastmetes õpieesmärke ja teemasid,

mis toetavad õpilase algatusvõimet, mõtteaktiivsust ning läbivate teemade omandamist,

kasutades selleks sobivaid võõrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pädevusi

arendavaid töömeetodeid.

Kõiki läbivaid teemasid käsitletakse viie teemavaldkonna kaudu. Eelkõige on läbivad teemad seotud järgmiste teemavaldkondadega:

1) „Haridus ja töö”, „Inimene ja ühiskond“ – elukestev õpe ja karjääri planeerimine;

2) „Keskkond ja tehnoloogia”, „Inimene ja ühiskond“ – keskkond ja jätkusuutlik areng;

3) „Eesti ja maailm“, „Haridus ja töö“, „Inimene ja ühiskond“ – kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus;

4) „Eesti ja maailm”, „Kultuur ja looming“, „Inimene ja ühiskond“ – kultuuriline identiteet;

5) „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“ – teabekeskkond;

6) „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“ – tehnoloogia ja innovatsioon;

7) „Keskkond ja tehnoloogia”, „Inimene ja ühiskond” – tervis ja ohutus;

8) läbivat teemat „Väärtused ja kõlblus” käsitletakse kõigis viies teemavaldkonnas.

Noarootsi Gümnaasiumi prioriteetsed läbivad teemad on „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“. Toetame neid teemakohaste tekstide ja neis tõstatatud probleemide üle arutlemisega ning õppija algatusvõime ja iseseisva tegutsemise toetamisega.

7. 
   Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine
   

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

lähtume Noarootsi Gümnaasiumi prioriteetidest, õppesuunast, õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetame lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

taotleme, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks;

võimaldame õppida üksi ning koos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd, koostöö teiste klasside ja koolidega), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

kasutame diferentseeritud ja mitmekülgseid õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste

toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

rakendame nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid

õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

mitmekesistame õpikeskkonda: muuseumid, näitused, teater, kino, kontserdid, arvutiklass, õuesõpe jne;

kasutame erinevaid õppemeetodeid ja õppevorme, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, diskussioonid, projektõpe, sealhulgas rahvusvahelised projektid jne

8. 
   Hindamise alused
   

Õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa, teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest ja Noarootsi Gümnaasiumi õpilaste hindamise korrast. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Võõrkeele õpetaja tutvustab õpilastele hindamise aluseid õpetatavas aines õppeaasta ja/või kursuse alguses, sest õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Hindamise täpsem kord on ära toodud ka iga võõrkeele ainekavas.

9. 
   Füüsiline õpikeskkond
   

Noarootsi Gümnaasiumis on võõrkeelte õppimine korraldatud rühmades, mille suurus on maksimaalselt 16 õpilast. Õppetöö on korraldatud klassides, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega. Lisaks klassitundidele kasutatakse ka õppetöös ka tunni- ja koolivälist õpet ning võimalusi korraldada õpet väljaspool kooli ruume ja virtuaalses õppekeskkonnas.