Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

Üldpädevuste kujundamine ja õppekeskkonna mitmekesistamine

1. 
   Üldpädevuste kujundamise vahendiks on läbivad teemad, mis on lõimitud õppeainete ja ainevaldkondade vahel. Läbivad teemad on aineülesed ja toetavad õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.
   
2. 
   Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:
   

õpikeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;

aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes toob iga aineõpetaja oma aine õppesse sobivaid teemakäsitlusi, mis kajastuvad õpetaja tööplaanis;

klassivälises tegevuse ja huviringide tegevuse ja erinevates rahvusvahelistes projektides osalemise kaudu;

valikainete valikul;

uurimistöö kirjutamise protsessis.

1. 
   Noarootsi Gümnaasiumi läbivad teemad on elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus.
   
2. 
   Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks ainetevahelise lõiminguga, mis saavutatakse õpetajate koostöös ja kajastub ainekavades.
   

2. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted

   1. 
      Noarootsi Gümnaasium lähtub projektide kavandamisel kooli traditsioonidest ja õppesuunast. Klassi- ja koolivälise tegevuse põhimõtteks on luua võimalused õpilasi arendavateks tunniväliseks tegevusteks, toetada neid, mitte ise nende eest teha.
      
   2. 
      Koolidevahelised projektid – õpilasvahetus Rootsi ja Soome rootsikeelsete koolidega, osalemine UNESCO Ühendkoolide tegevuses, ühisprojektid Rootsi, Soome, Saksamaa, Inglismaa koolidega Comeniuse raames jms – toetavad eelkõige võõrkeelte õpinguid.
      
   3. 
      Ülekoolilised üritused - ainepäevad, klasside, õpilasesinduse ja Noarootsi kuningriigi õukonna korraldatud ja muud kooliga seotud sündmused ja projektid on planeeritud kooli  sündmuste plaani, mis valmib õppeaasta algul koostöös õpilaste, õpetajate, klassijuhatajate ja kooli juhtkonnaga.
      
   4. 
      Osalemist projektides käsitletakse õppe- ja kasvatustöö osana. Kool toetab ja tunnustab iga õpilase osalemist olümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel ning kooli esindamisega seotud tegevustes ja projektides. Osavõtt projektidest, olümpiaadidest, konkurssidest on vabatahtlik. 
      

3. Õppe ja kasvatuse korraldus ja ajakasutus

   1. 
      Noarootsi Gümnaasiumis toimub õppe- ja kasvatustöö õppetundide ja klassivälise töö raames. Õpilase kohustuslik õppekoormus gümnaasiumis koosneb kohustuslikest kursustest ja õppesuunale lisatud valikkursustest. Lisaks sellele on õpilasel võimalus osaleda klassivälises töös ja teha ettepanekuid selle korraldamiseks oma huvidest lähtuvalt.
      
   2. 
      Noarootsi Gümnaasiumis kehtivad Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud koolivaheajad. Õppeaastas on 35 nädalat, kokku 175 koolipäeva.
      
   3. 
      Gümnaasiumi õppekava ühik on üks kursus. Õppeained on jaotatud kursusteks, iga kursuse maht on 35 tundi. Vastavalt nädalatundide arvule on kursuste lõpp erineval ajal ja ei lange kokku koolivaheajaga. Gümnaasiumi lõpuklassis on juhendatud õppetöö kursuse maht ligikaudu 30 tundi, mis tuleneb algavast eksamiperioodist.
      
   4. 
      Õppekorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Kuni 2 õppetundi võib toimuda järjest ilma vahetunnita. Igapäevase koolitöö korralduse põhialus on tunniplaan, millega on määratletud tundide arv ja järjekord õppepäevas.
      
   5. 
      Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni, õppekäigu või praktilise tööna.
      

4. Hindamise korraldus

   1. 
      Õpilaste hindamisel kasutatakse erinevaid hindamismeetodeid, -vahendeid ja -viise. Hindamisel on kaks poolt: kujundav hindamine ning õpitulemuste hindamine.
      
   2. 
      Hindamise eesmärk Noarootsi Gümnaasiumis on:
      

toetada õpilase arengut  – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, toetada enesehinnangu kujunemist, suunata õpilast edasise haridustee valikul;

anda alus otsuse tegemiseks kursuse läbimise ning gümnaasiumi lõpetamise kohta.

3. 
   Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning oma hinnete kohta. Aineõpetajad selgitavad iga kursuse algul, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele. Täpsem hindamise korraldus, õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord on määratud „Noarootsi Gümnaasiumi õpilaste hindamise korras“ (Lisa 2).
   
4. 
   Kujundav hindamine gümnaasiumis on õppe kestel hinnangu andmine, mille käigus antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel.
   

2. Gümnaasiumi lõpetamise korraldus

Gümnaasiumi lõputunnistuse saab õpilane:

kelle õppeainete kursusehinded on vähemalt rahuldavad või arvestatud;

kes on sooritanud kohustuslikud riigieksamid;

kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul lõputöö;

kes on sooritanud 12. klassi lõpus gümnaasiumi koolieksami. Koolieksam koosneb rootsi keelest ning Põhjamaade ajaloo, geograafia, kunsti ja kirjanduse komplekseksamist.

2. Õpilaste teavitamine ja nõustamine

   1. 
      Õppekorralduse kohta vajalik teave - tunniplaan, valikained, huviringid, aineõpetajate konsultatsiooniajad, psühholoogi vastuvõtt ja muu õppekorraldust ning tugiteenuseid puudutav info on kooli kodulehel.
      
   2. 
      ePäeviku kaudu saab õpilane teada õppesisu, koduste ülesannete, õppeedukuse, puudumiste, hilinemiste, oma käitumise ja õppetööd puudutavate muudatuste kohta. 
      
   3. 
      Õppe- ja kasvatustöö korralduses võimaldatakse õpilasel: 
      

saada aineõpetajalt täiendavat ainealast konsultatsiooni selleks ette nähtud ajal;

saada klassijuhatajalt arenguvestluse käigus nõustamist;

saada võimalus sooritada järeltöid vastavalt „Noarootsi Gümnaasiumi õpilaste  hindamise korrale“ (Lisa 2);

saada õpetajapoolset juhendamist ja nõustamist aineolümpiaadiks ja -võistlusteks ettevalmistumisel;

saada individuaalset abi ja nõustamist aineõpetajatelt, klassijuhatajalt, kooli psühholoogilt ja õpilaskodu kasvatajalt.

2.