Noarootsi Gümnaasiumi õppekava

VI kursus „Praktiline eesti keel III“

1. 
   Õppesisu
   

Kõnelemine

Keeleline väljendusrikkus mõtete, tunnete ja hinnangute väljendamisel. Stiilivahendite kasutamine erineva mõju saavutamiseks suulises esinemises ja väitluses.

Kirjutamine

Arutleva artikli kirjutamine eri tüüpi (tekstiliste, pildiliste, audiovisuaalsete; lineaarsete, mittelineaarsete, hüpertekstiliste) alustekstide põhjal. Tarbetekstide (projekti ja kandidaadi põhjenduse, tegevusaruande) koostamine. Teadusteksti koostamine ja vormistamine. Vajaduse korral õigekirja ja õigekeelsusküsimuste kordamine.

Lugemine

Keeruka struktuuriga ja eri modaalsusega tekstide mõistmine. Keeruka kujundliku väljenduse mõistmine. Süstemaatiline sõnavaraarendus (akadeemilisele ja haritud stiilile omaste võõrsõnade, lendväljendite, ilukirjanduskeele kõrgstiilse sõnavara ning käsitletavate teemadega seotud terminoloogia omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine). Teabeotsingu oskuste tõhustamine.

Kuulamine

Keeruka struktuuriga suulise teksti konspekteerimine. Väitluse juhtimine ning seal esile tõusnud argumentidest kokkuvõtte tegemine.

2. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpetamisel õpilane:

• 
  suudab edasi anda tähendusvarjundeid, tajub keelendite konnotatiivseid tähendusi ning mõistab vihjelist keelekasutust;
  
• 
  oskab veenvalt ja selgelt argumenteerida ning kaitsta oma seisukohti keerukaid küsimusi käsitlevas ametlikus arutelus;
  
• 
  suudab konspekteerida näitvahenditega toestamata suulist esitust;
  
• 
  oskab edastada eri modaalsuse ja struktuuriga ning eri allikatest saadud infot ja arutluskäike sidusas tekstis ning lõimida sellesse oma hinnanguid ja seisukohti;
  
• 
  oskab koostada keerulisi tarbetekste;
  
• 
  tunneb teadusliku stiili põhitunnuseid ning suudab koostada eakohast teaduslikku teksti, vältides plagiaati;
  
• 
  kasutab keerukaid elektroonilise teabeotsingu strateegiaid ning suudab hinnata teabe usaldusväärsust;
  
• 
  valdab eesti kirjakeelt.
  

3. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

Väikesemahuliste praktiliste tööde tegemine (nt erinevad kõned ja nende ettekandmine).

Tundides kasutatakse audioõppevahendeid, vaadatakse videoid, katkeid saadetest, avalikest esinemistest.

4. 
   Lõiming
   

Lugemis- ja kirjutamistekstide puhul toimub lõiming erinevate ainetega, sest eesmärgiks on tundides analüüsida tekste, mis on seotud erinevate eluvaldkondadega. Tundides, kus on juttu keelelisest väljendusrikkusest, toimub lõiming kirjanduse ja ühiskonnaõpetusega.

Kirjandus

1. I kursus „Kirjandus ja müüt“

1. 
   Õppesisu
   

Müüt, muistend, muinasjutt

Müüdi olemus. Maailma loomise müüdid ja muistendid; eri rahvaste loomismüüte; Friedrich

Robert Faehlmanni müütilised muistendid. Eestlaste mütoloogiline maailmapilt: vaimud, haldjad, maa-alused, nõiad, targad, triksterid, vanapagan jt üleloomulikud olendid. Alusteoseid: Matthias Johann Eisen „Eesti mütoloogia”, Hasso Krull „Loomise mõnu ja kiri”, Lennart Meri „Hõbevalge”, August Kitzberg „Libahunt”, Aino Kallas „Hundimõrsja”, Andrus Kivirähk „Rehepapp”, Mees, kes teadis ussisõnu”. Muinasjutt kui kirjanduse ja müüdi vahelüli, kunstmuinasjutt: Anna Sakse „Lillemuinasjutud”, Oscar Wilde „Õnnelik prints”. Muinasjutu dekonstrueerimine: Paul-Eerik Rummo „Tuhkatriinumäng”, Jaan Kaplinski „Kaks päikest”. Võrdlev mütoloogia: rändmotiivid. Kunstnikumüüt: kirjanik kui Looja.

Pärimus kirjanduses

Eepiline minevik. Vana-Kreeka müüdid ja nende töötlused: Sophokles „Kuningas Oidipus”. Piibli müüdid ja nende töötlused: Dante Alighieri „Jumalik komöödia”. Eepos: Homeros „Ilias”, „Odüsseia”. Keskaegsed kangelaseeposed: „Vanem Edda”, „Rolandi laul”, „Laul minu Cidist”, „Nibelungide laul”, „Beowulf”. Rahvuseeposed: Elias Lönnrot „Kalevala”, Friedrich Reinhold Kreutzwald „Kalevipoeg”. „Kalevipoja” motiivid luules ja proosas. Argimütoloogia ja rahvapärimus. Müüt kirjanduses ja tänapäeva kultuuris (ideoloogias, massikultuuris; positiivsed ja negatiivsed eeskujud). Tänapäeva kangelased ja superstaarid. Friedebert Tuglas „Maailma lõpus”.

Pärimuse mõtestamine

Arhetüüp ja arhitekst. Arhetüüpsed teemad ja motiivid: leping kuradiga, ohverdamine, lahkumine kodunt, ohtuderikas vaimse kasvamise teekond ja kojujõudmine, saatus ja õnn jt. Vastandite võitlus: ilus ja inetu, hea ja kuri, põrgu ja paradiis, armastus ja kättemaks, sünd ja surm, õitseng ja hääbumine, kangelaslikkus ja kuritöö jm. Arhetüüpsed müüdimotiivid: kangelase eriline sünd, päritolu, vägiteod, ohud teel, surm, elu pärast surma. Arhetüüpseid tegelasi: Odysseus, Achilleus, Narkissos, Pygmalion, Sisyphos, Oidipus, Kain, Taavet, Koljat, Magdalena, Juudas, Ahasveerus, Hamlet, Faust, Robinson Crusoe, Gulliver, don Quijote, Don Juan, Casanova, Dracula jt; kurat, libahunt, kratt, hiiud, näkk, ingel, vaeslaps, Kalevipoeg, Vanapagan jt. Arheotüüpsed sümbolid ja kujundid: ring, rist, labürint, kolmjalg, kaheksakand, ilmapuu, välk, taevatäht, päikesevanker, jumalikud kaksikud jt; valge laev, sinilind, (sõnajala)õis, lahtised allikad, õnnemaa, paradiis, põrgu jm. Intertekstuaalne lähenemisviis: teose avamine teiste tekstide vormilisel või sisulisel taustal.

Mõisted

Argimütoloogia, arhetüüp (arhetüüpne teema, motiiv, kujund, tegelane, süžee), arhitekst, eepos, intertekstuaalsus, kangelaseepos, kunstmuinasjutt, muistend, mütoloogia, müüt, pärimus, rahvuseepos.

2. 
   Õpitulemused
   

Kursuse lõpul õpilane:

• 
  kirjeldab mütoloogilisi elemente eestlaste maailmapildis;
  
• 
  teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu ning kultuuri- ja rahvusloolist tähtsust;
  
• 
  selgitab müüdi kui arhetüüpse žanri ja tänapäeva müütide olemust ning mõtestab pärimust õpitust ja iseenda kogemusest lähtuvalt;
  
• 
  nimetab arhetüüpseid müüdimotiive ja leiab neid käsitletavatest ilukirjandusteostest;
  
• 
  tunneb loetud müütide ja arhetüüpsete tegelastega seotud narratiive ja motiive ning leiab neid käsitletavatest ilukirjandusteostest;
  
• 
  analüüsib kirjandusteoste teemat, süžeed ja tegelasi nii müüdimotiividest kui ka eetilistest ja esteetilistest väärtustest lähtuvalt;
  
• 
  tunneb ära ja analüüsib folkloorse pärandi kasutamist autoriloomingus ning selgitab kirjandus(teos)e tähenduse muutumist ajas;
  
• 
  tuneb nii oma kodukandi müüte kui ka müüte Noarootsi kohta;
  
• 
  on terviklikult läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- või draamateost.
  

3. 
   Praktilised tööd ja IKT rakendamine
   

Väikesemahuliste praktiliste tööde tegemine (nt müütide otsimine oma kodukandi kohta, müüdi kirjutamine, superkangelase loomine).

Tundides kasutatakse audioõppevahendeid, vaadatakse videoid, tehakse esitlusi.

4. 
   Lõiming
   

Lõiming toimub kunstiajalooga (vaadatakse ja analüüsitakse kunstnike käsitlusi müütide, müütidest tuntud tegelaste kohta), muusikaga (kuulatakse müütidest, müütidest tuntud arhetüüpsetest tegelastest inspireeritud muusikapalu, nt Grieg), füüsikaga (maailma tekkimine), ajalooga (kodukandi müüdid ja kodukandi ajalugu), psühholoogiaga (Oidipuse kompleks, nartsissism jne) ja geograafiaga (skandinaavlaste saagad, Odin ja Osmussaar).

2.