Õppenõukogu 1

Elektromagnetlained

Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:

1. 
   selgitab elektromagnetlaine mõistet ja elektromagnetlainete rakendusi;
   
2. 
   kirjeldab võnkeringi kui elektromagnetlainete kiirgamise ja vastuvõtu baasseadet;
   
3. 
   kirjeldab elektromagnetlainete skaalat, rakendades seost c = f λ, ning teab nähtava valguse lainepikkuste piire ja põhivärvuste lainepikkuste järjestust;
   
4. 
   selgitab graafiku järgi elektromagnetlainete amplituudi ja intensiivsuse mõistet;
   
5. 
   kirjeldab joonisel või arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninähtusi optikas ning toob nende rakendamise näiteid;
   
6. 
   seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende täidetuse vajalikkust vaadeldava interferentsipildi saamisel;
   
7. 
   seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas;
   
8. 
   rakendab valguse murdumisseadust, kasutades seoseid ja ;
   
9. 
   kirjeldab valge valguse spektriks lahutumise võimalusi;
   
10. 
    võrdleb spektrite põhiliike;
    
11. 
    seletab valguse tekkimist aatomi energiatasemete skeemil ning rakendab probleeme lahendades valemit E = h f;
    
12. 
    selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga;
    
13. 
    eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi ning seostab neid vastavate valgusallikatega.
    

Õppesisu

Elektromagnetlainete skaala. Lainepikkus ja sagedus. Nähtava valguse värvuse seos valguse lainepikkusega vaakumis. Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus. Difraktsioon ja interferents, nende rakendusnäited. Murdumisseadus. Murdumisnäitaja seos valguse kiirusega. Valguse dispersioon. Spektroskoobi töö põhimõte. Spektraalanalüüs. Polariseeritud valgus, selle saamine, omadused ja rakendused. Valguse dualism ning dualismiprintsiip looduses. Footoni energia. Atomistlik printsiip. Valguse kiirgumine. Soojuskiirgus ja luminestsents.

Põhimõisted: elektromagnetlaine, elektromagnetlainete skaala, lainepikkus, sagedus, kvandi (footoni) energia, dualismiprintsiip, amplituud, intensiivsus, difraktsioon, interferents, polarisatsioon, elektromagnetväli, murdumine, absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja, valguse dispersioon aines, prisma, luminestsents.

Praktiline tegevus:

1. 
   ühelt pilult, kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava difraktsioonipildi uurimine;
   
2. 
   läbipaistva aine murdumisnäitaja määramine;
   
3. 
   spektroskoobi valmistamine;
   
4. 
   tutvumine erinevate valgusallikatega;
   
5. 
   valguse spektri uurimine;
   
6. 
   soojuskiirguse uurimine;
   
7. 
   polaroidide tööpõhimõtte uurimine;
   
8. 
   valguse polariseerumise uurimine peegeldumisel.
   

2.4.4.4. IV kursus „Energia“

Elektrotehnika

Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:

1. 
   seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel, rakendades seost I = q n v S;
   
2. 
   rakendab probleeme lahendades Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta: , ;
   
3. 
   rakendab probleeme lahendades järgmisi elektrivoolu töö ja võimsuse avaldisi: , ;
   
4. 
   analüüsib metallide eritakistuse temperatuurisõltuvuse graafikut;
   
5. 
   kirjeldab pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust, sh elektron- ja aukjuhtivust;
   
6. 
   selgitab pn-siirde olemust, sh päri- ja vastupingestamise korral, ning seostab seda valgusdioodi ja fotoelemendi toimimisega;
   
7. 
   võrdleb vahelduv- ja alalisvoolu;
   
8. 
   analüüsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sõltuvuse graafikut;
   
9. 
   arvutab vahelduvvoolu võimsust aktiivtakisti korral, rakendades seost ;
   
10. 
    selgitab trafo toimimispõhimõtet ja rakendusi vahelduvvooluvõrgus ning elektrienergia ülekandes;
    
11. 
    arvutab kulutatava elektrienergia maksumust ning plaanib selle järgi uute elektriseadmete kasutuselevõttu;
    
12. 
    väärtustab elektriohutuse nõudeid ja oskab põhjendada nende vajalikkust.
    

Õppesisu

Elektrivoolu tekkemehhanism. Ohmi seadus. Vooluallika elektromotoorjõud ja sisetakistus. Metalli eritakistuse sõltuvus temperatuurist. Vedelike, gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus; pn-siire. Valgusdiood ja fotoelement. Vahelduvvool kui laengukandjate sundvõnkumine. Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine. Elektrienergia ülekanne. Trafod ja kõrgepingeliinid. Vahelduvvooluvõrk. Elektriohutus. Vahelduvvoolu võimsus aktiivtakistusel. Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused.

Põhimõisted: alalisvool, laengukandjate kontsentratsioon, elektritakistus, vooluallika elektromotoorjõud ja sisetakistus, pooljuht, pn-siire, elektrivoolu töö ja võimsus, vahelduvvool, trafo, kaitsemaandus, voolutugevuse ning pinge efektiiv- ja hetkväärtused.

Praktiline tegevus:

1. 
   voolutugevuse, pinge ja takistuse mõõtmine multimeetriga;
   
2. 
   vooluallikate uurimine;
   
3. 
   elektromotoorjõudude mõõtmine;
   
4. 
   tutvumine pooljuhtelektroonika seadmetega (diood, valgusdiood, fotorakk vm);
   
5. 
   vahelduvvoolu uurimine;
   
6. 
   tutvumine trafode ja võnkeringide tööga.
   

Termodünaamika, energeetika

Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:

1. 
   tunneb mõistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia liikidest;
   
2. 
   võrdleb Kelvini temperatuuriskaalat Celsiuse temperatuuriskaalaga ning kasutab seost T = t (^oC) + 273 K;
   
3. 
   nimetab mudeli ideaalgaas tunnuseid;
   
4. 
   kasutab probleeme lahendades seoseid ; p = n k T; ;
   
5. 
   analüüsib isoprotsesside graafikuid;
   
6. 
   seletab siseenergia muutumist töö või soojusülekande vahendusel ning toob selle kohta näiteid loodusest, eristades soojusülekande liike;
   
7. 
   võrdleb mõisteid avatud süsteem ja suletud süsteem;
   
8. 
   sõnastab termodünaamika I seaduse ja seostab seda valemiga ;
   
9. 
   sõnastab termodünaamika II seaduse ning seletab kvalitatiivselt entroopia mõistet;
   
10. 
    seostab termodünaamika seadusi soojusmasinate tööpõhimõttega;
    
11. 
    hindab olulisemaid taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid, võttes arvesse nende keskkondlikke mõjusid ning geopoliitilisi tegureid; nimetab energeetika arengusuundi nii Eestis kui ka maailmas, põhjendab oma valikuid;
    
12. 
    mõistab energiasäästu vajadust ning iga kodaniku vastutust selle eest.
    

Õppesisu

Siseenergia ja soojusenergia. Temperatuur. Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala. Ideaalgaas ja reaalgaas. Ideaalgaasi olekuvõrrand. Avatud ja suletud süsteemid. Isoprotsessid. Gaasi olekuvõrrandiga seletatavad nähtused looduses ning tehnikas. Ideaalse gaasi mikro- ja makroparameetrid, nendevahelised seosed. Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga. Soojusenergia muutmise viisid: töö ja soojusülekanne. Soojushulk. Termodünaamika I seadus, selle seostamine isoprotsessidega. Adiabaatiline protsess. Soojusmasina tööpõhimõte, soojusmasina kasutegur, soojusmasinad looduses ning tehnikas. Termodünaamika II seadus. Pööratavad ja pöördumatud protsessid looduses. Entroopia. Elu Maal energia ja entroopia aspektist lähtuvalt. Energiaülekanne looduses ja tehnikas. Energeetika alused ning tööstuslikud energiaallikad. Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise võimalused. Eesti energiavajadus, energeetikaprobleemid ning nende lahendamise võimalused.

Põhimõisted: siseenergia, temperatuur, temperatuuriskaala, ideaalgaas, olekuvõrrand, avatud ja suletud süsteem, isoprotsess, soojushulk, adiabaatiline protsess, pööratav ja pöördumatu protsess, soojusmasin, entroopia.

Praktiline tegevus:

1. 
   gaasi paisumise uurimine;
   
2. 
   isoprotsesside uurimine;
   
3. 
   energiatarbe mõõtmine;
   
4. 
   keha temperatuuri ja mehaanilise töö vaheliste seoste uurimine;
   
5. 
   ainete soojusjuhtivuse võrdlemine.
   

2.4.4.5. V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“

Aine ehituse alused

Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:

1. 
   kirjeldab aine olekuid mikrotasandil;
   
2. 
   võrdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid;
   
3. 
   kasutab mõisteid küllastunud aur, absoluutne niiskus, suhteline niiskus ja kastepunkt ning seostab neid ilmastikunähtustega;
   
4. 
   selgitab mõisteid pindpinevus, märgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias toimuvate nähtustega;
   
5. 
   kirjeldab aine olekuid, kasutades õigesti mõisteid faas ja faasisiire;
   
6. 
   seletab faasisiirdeid erinevatel rõhkudel ja temperatuuridel.
   

Õppesisu

Aine olekud, nende sarnasused ja erinevused. Aine olekud mikrotasemel. Molekulaarjõud. Reaalgaas. Veeaur õhus. Õhuniiskus. Küllastunud ja küllastumata aur. Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt. Ilmastikunähtused. Pindpinevus. Märgamine ja kapillaarsus, nende ilmnemine looduses. Faasisiirded ning siirdesoojused.

Põhimõisted: aine olek, gaas, vedelik, kondensaine, tahkis, reaalgaas, küllastunud aur, absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt, faas ja faasisiire.

Praktiline tegevus:

1. 
   sulamistemperatuuri määramine;
   
2. 
   jahutussegude võrdlemine;
   
3. 
   keemistemperatuuri sõltuvuse määramine sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist;
   
4. 
   õhuniiskuse mõõtmine;
   
5. 
   pindpinevuse uurimine;
   
6. 
   seebivee omaduste uurimine.
   

Mikromaailma füüsika

Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:

1. 
   nimetab välis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid;
   
2. 
   kasutab leiulaine mõistet mikromaailma nähtusi kirjeldades;
   
3. 
   kirjeldab elektronide difraktsiooni;
   
4. 
   nimetab füüsikaliste suuruste paare, mille vahel valitseb määramatusseos;
   
5. 
   analüüsib eriseoseenergia ja massiarvu sõltuvuse graafikut;
   
6. 
   teab, et massi ja energia samasust kirjeldab valem E = m c²;
   
7. 
   kirjeldab tuumade lõhustumise ja sünteesi reaktsioone;
   
8. 
   seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob näiteid selle meetodi rakendamise kohta;
   
9. 
   seletab tuumareaktorite üldist tööpõhimõtet ning analüüsib tuumaenergeetika eeliseid ja sellega seonduvaid ohte;
   
10. 
    teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid, analüüsib ioniseeriva kiirguse mõju elusorganismidele ning pakub võimalusi kiirgusohu vähendamiseks.
    

Õppesisu

Välis- ja sisefotoefekt. Aatomimudelid. Osakeste leiulained. Kvantmehaanika. Elektronide difraktsioon. Määramatusseos. Aatomi kvantarvud. Aatomituum. Massidefekt. Seoseenergia. Eriseoseenergia. Massi ja energia samaväärsus. Tuumareaktsioonid. Tuumaenergeetika ja tuumarelv. Radioaktiivsus. Poolestusaeg. Radioaktiivne dateerimine. Ioniseerivad kiirgused ja nende toimed. Kiirguskaitse.

Põhimõisted: välis- ja sisefotoefekt, kvantarv, energiatase, kvantmehaanika, määramatusseos, eriseoseenergia, tuumaenergeetika, tuumarelv, radioaktiivsus, poolestusaeg, radioaktiivne dateerimine, ioniseeriv kiirgus, kiirguskaitse.

Praktiline tegevus:

1. 
   tutvumine fotoefektiga;
   
2. 
   kiirgusfooni mõõtmine;
   
3. 
   udukambri valmistamine.
   

Megamaailma füüsika

Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:

1. 
   teab, et info maailmaruumist jõuab meieni elektromagnetlainetena; nimetab ning eristab maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid;
   
2. 
   võrdleb Päikesesüsteemi põhiliste koostisosade mõõtmeid ja liikumisviisi: Päike, planeedid, kaaslased, asteroidid, väikeplaneedid, komeedid, meteoorkehad;
   
3. 
   kirjeldab tähti, nende evolutsiooni ja planeedisüsteemide tekkimist;
   
4. 
   kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni;
   
5. 
   kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria põhjal.
   

Õppesisu

Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng. Tähtkujud. Maa ja Kuu perioodiline liikumine aja arvestuse alusena. Kalender. Päikesesüsteemi koostis, ehitus ning tekkimise hüpoteesid. Päike ja teised tähed. Tähtede evolutsioon. Galaktikad. Linnutee galaktika. Universumi struktuur. Universumi evolutsioon.

Põhimõisted: observatoorium, teleskoop, kosmoseteleskoop, Päikesesüsteem, planeet, planeedikaaslane, tehiskaaslane, asteroid, komeet, väikeplaneet, meteoorkeha, täht, galaktika, Linnutee, kosmoloogia.

Praktilised tööd:

1. 
   erinevate taevakehade vaatlemine;
   
2. 
   päikesekella valmistamine.
   

3. Valikkursuste kavad
3.1. Valikkursus „Rakendusbioloogia“

Valikkursuse lühikirjeldus

Rakendusbioloogial on oluline koht õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemises. Kursus tugineb bioloogia kohustuslikes kursustes saadud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub gümnaasiumi keemias, geograafias, füüsikas, matemaatikas ja teistes õppeainetes õpitavaga. Ühtlasi kinnistuvad gümnaasiumi teistes kursustes saadud teadmised ja oskused bioloogia seaduspärasustest, teooriatest, tulevikusuundumustest ning nendega seotud rakendustest ja elukutsetest, aidates valida ka elukutset.

Õppimine on probleemipõhine ja õpilaskeskne ning lähtub õpilase kui isiksuse individuaalsetest ja ealistest iseärasustest ning tema võimete mitmekülgsest arendamisest. Aktiivõppe põhimõtteid järgiva õppe rõhuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik käsitlus ning loodus-, tehnoloogia- ja sotsiaalkeskkonda siduvate probleemide lahendamine, millega kaasneb õpilaste kõrgemate mõtlemistasandite areng.

Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel määral loodusteaduslikule meetodile tuginevate uurimisülesannete kaudu, mille vältel saavad õpilased probleemide esitamise, hüpoteeside sõnastamise, katsete või vaatluste plaanimise ning nende tegemise, tulemuste analüüsi ja tõlgendamise oskused. Tähtsal kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine, kaasates otstarbekaid verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme. Seejuures omandatakse igapäevaeluga seonduvate probleemide lahendamise ja pädevate otsuste langetamise oskused, mis suurendavad õpilaste toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas.

Õppes pööratakse suurt tähelepanu õpilaste sisemise õpimotivatsiooni kujunemisele. Selle suurendamiseks kasutatakse mitmekesiseid aktiivõppevorme: probleem- ja uurimuslikku õpet, projektõpet, rollimänge, diskussioone, ajurünnakuid, mõistekaartide koostamist, õueõpet, õppekäike jne.

Kõigis õppe etappides kasutatakse tehnovahendeid ja IKT võimalusi. Õppides omandatakse erinevate, sh elektroonsete teabeallikate kasutamise ja neis leiduva teabe tõepärasuse hindamise oskus. Kõige sellega kujundatakse õpilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi, mis võimaldavad neil erinevaid loodusnähtusi ning protsesse mõista, selgitada ja prognoosida. Seejuures kujundatakse bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinähtuse suhtes positiivset hoiakut, mis arvestab igapäevaelu probleemide lahendamisel teaduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid, õiguslikke ning eetilis-moraalseid aspekte.

Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid

Valikkursusega taotletakse, et õpilane:

1. 
   arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist;
   
2. 
   tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
   
3. 
   saab süsteemse ülevaate elusloodusest ja selle tähtsamatest protsessidest ning kasutab korrektset bioloogiasõnavara;
   
4. 
   suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;
   
5. 
   kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid, ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
   
6. 
   rakendab bioloogiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit;
   
7. 
   langetab igapäevaeluga seotud kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning prognoosib otsuste tagajärgi;
   
8. 
   on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjääri plaanides.
   

Valikkursuse õpitulemused ja õppesisu

Rakendusbioloogia suunad

Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:

1. 
   seostab rakendusbioloogiat bioloogiaga ja teiste loodusteadustega;
   
2. 
   toob näiteid rakendusbioloogia valdkondade kohta põllumajanduses, toiduaine- ja ravimitööstuses ning energeetikas;
   
3. 
   analüüsib rakendusbioloogia seost isikliku igapäevaeluga;
   
4. 
   selgitab bioloogia alus- ja rakendusuuringute seoseid;
   
5. 
   analüüsib ja hindab eri organismirühmade rakendusbioloogilisi rakendusi ning toob nende kohta näiteid;
   
6. 
   selgitab raku- ja embrüotehnoloogia tegevusvaldkondi ning toob nende kohta näiteid;
   
7. 
   lahendab raku- ja embrüotehnoloogiaga seotud dilemmaprobleeme;
   
8. 
   seostab rakendusbioloogiat säästva arenguga.
   

Õppesisu

Rakendusbioloogia eesmärk ja seos bioloogiaga ning teiste loodusteadustega. Rakendusbioloogia ajalooliselt väljakujunenud valdkonnad põllumajanduses (nt sordi- ja tõuaretuses), toiduaine- ja ravimitööstuses ning energeetikas, nende osa majanduses ja igapäevaelus. Bioloogia alus- ja rakendusuuringute seosed. Loomade, taimede ja seente klassikalised ning nüüdisaegsed rakendusbioloogilised võimalused. Bakterite rakendusbioloogiline tähtsus, nende kasutamine tööstuses ja igapäevaelus. Ülevaade raku- ja embrüotehnoloogia tegevusvaldkondadest ning meetoditest: meristeempaljundus, embrüosiirdamine, kloonimine, tüvirakkudel põhinev rakuteraapia. Rakendusbioloogia seos säästva arenguga.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: uuring rakendusbioloogia seostest toiduainetööstusega vabalt valitud toiduainerühma näitel.
Geenitehnoloogia

Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:

1. 
   toob näiteid geenitehnoloogia rakendusvaldkondade kohta ning selgitab kasutatavaid meetodeid;
   
2. 
   analüüsib taimede ja loomade geenitehnoloogiliste rakenduste positiivseid ja negatiivseid külgi;
   
3. 
   selgitab geenitehnoloogia rakendamise võimalusi meditsiinis ning sellega seotud eetilis-moraalseid probleeme;
   
4. 
   analüüsib probleeme, mis seostuvad geneetiliselt modifitseeritud organismide kasutamisega inimtoiduks;
   
5. 
   lahendab geenitehnoloogiaga seotud dilemmaprobleeme ning suhtub vastutustundlikult geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevatesse riskidesse;
   
6. 
   on omandanud ülevaate rakendusbioloogia arengusuundadest Eestis ning valdkonnaga seotud elukutsetest.
   

Õppesisu

Geenitehnoloogia rakendusvaldkonnad, selles kasutatavad meetodid. Viiruste ja bakterite geenitehnoloogilised kasutusvõimalused. Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel, sellega kaasnevad riskid. Geenitehnoloogia seos meditsiiniga ning sellega seotud eetilis-moraalsed aspektid. Geneetiliselt modifitseeritud organismide kasutamine toiduks. Geenitehnoloogiaga kaasnevad teaduslikud, majanduslikud, õiguslikud ja eetilis-moraalsed aspektid. Rakendusbioloogia Eestis ning valdkonnaga seotud elukutsed.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1. 
   geenitehnoloogilistest meetoditest ülevaate saamine, sh arvutimudeli abil;
   
2. 
   geenitehnoloogiline uurimistöö arvutikeskkonnas.
   

3.2. Inimgeograafia valikkursus „Globaliseeruv maailm“

Valikkursuse lühikirjeldus

Valikkursusel „Globaliseeruv maailm“ on täita oluline roll niisuguse õpilase teadlikkuse kujunemisel ja aktiivseks maailmakodanikuks saamisel, kelle jaoks on tähtsad ühiskonna säästev ja jätkusuutlik areng, õiglus, sallivus, kaasamine ning koostöö. Valikkursus tugineb gümnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos ning ühiskonna- ja majandusõpetuses õpitavaga. Õppesisu lõimub maailmaharidusega, mis loob võimaluse mõista üleilmastumise põhjusi ja mõjusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmärkide ja jätkusuutliku inimarengu põhimõtete tundmise kaudu aktiivne kodanik.

Kursus võimaldab süvendatult arutada eri regioonide aktuaalseid probleeme arenenud ja arengumaade näiteil. Maailma loodusliku, kultuurilise, demograafilise ja majandusliku mitmekesisuse ning eripära tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas maailmas. Regioone õppides rõhutatakse eelkõige loodusolude, rahvastiku, kultuuri, majanduse ja ühiskonna arengut vastastikustes seostes. Õppes omandatakse igapäevaeluga seonduvate probleemide lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused, mis suurendavad õpilaste toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas.

Õppe vältel arenevad õpilaste oskused teabeallikaid kasutada ning neis leiduvat teavet kriitiliselt hinnata. See aitab kaasa sääraste teadmiste ja oskuste kujunemisele, mis võimaldavad ühiskonnas esinevaid protsesse mõista ning selgitada.

Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid

Valikkursusega taotletakse, et õpilane:

1. 
   huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende põhjusi ja võimalikke tagajärgi nii kohalikul kui ka üleilmsel tasandil;
   
2. 
   analüüsib loodusolude, rahvastiku, kultuuri, majanduse ja ühiskonna arengu vastastikuseid seoseid õpitud piirkonna näitel;
   
3. 
   mõistab globaliseerumise mõjusid maailma erinevatele regioonidele;
   
4. 
   väärtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust;
   
5. 
   osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel;
   
6. 
   kasutab geograafiainfo leidmiseks nii eesti- kui ka võõrkeelseid usaldusväärseid teabeallikaid.
   

Valikkursuse õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:

1. 
   on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega, teab nende põhjusi ning võimalikke tagajärgi;
   
2. 
   toob näiteid loodusolude, rahvastiku, kultuuri, majanduse ja ühiskonna arengu vastastikuste seoste kohta õpitud regiooni näitel;
   
3. 
   toob näiteid globaliseerumise mõjude kohta maailma eri regioonidele;
   
4. 
   väärtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste kommetest ja traditsioonidest;
   
5. 
   leiab nii eesti- kui ka võõrkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta geograafiainfot ning tõlgendab, üldistab ja hindab seda kriitiliselt;
   
6. 
   osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel, põhjendades ning kaitstes oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult.