Õppenõukogu 1

Perekonnaõpetus

Üldalused

Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Gümnaasiumi perekonnaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1. 
   kujuneb terviklikuks, iseseisvaks ja teisi arvestavaks isiksuseks;
   
2. 
   omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on esmavajalikud perekonnaeluks;
   
3. 
   omandab valmiduse tunnetada iseennast ja oma rolli nii kasvuperekonna kui ka enda loodava perekonna liikmena.
   

Õppeaine kirjeldus
Perekonnaõpetuse kursuses keskendutakse perekonnaelu psühholoogiale, sotsioloogiale, eetikale, perekonnaõigusele, majandamisele ja perekonna rollile ühiskonnas, et toetada vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist tulevase perekonnaelu alusena. Kursus aitab ka tunnetada, mõtestada ja analüüsida olemasolevate kogemuste alusel oma rolli kasvuperekonnas ning arendada vastutustunnet loodavaks perekonnaeluks nii üksikisikuna kui ka ühiskonnas.

Õppetegevuse valikul lähtutakse inimeseõpetuse üldisest eesmärgist, et toetada õpilase isiksuse arenemisele ning sotsialiseerumisele kaasa aitavate teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist, kusjuures põhirõhk on hoiakute kujundamisel.

Õpilane õpib tundma ühiskonnas toimivaid demograafilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja ajaloolisi protsesse ning nähtusi, mis mõjutavad pereelu struktuure ja protsesse.

Ainekäsitlus on võimalikult elulähedane.

Õppemeetodid:

1. 
   mitmekesised õppemeetodid, sh aktiivõppemeetodid (nt arutelud, rollimängud, rühmatööd, paaristööd, projektitööd, uurimistööd, juhtumianalüüsid, ajurünnakud jne)ning praktilised ülesanded ( nt vaatlused, intervjuud jne)
   
2. 
   individuaalse ja kollektiivse õppe võimaldamine;
   
3. 
   õppe sidumine koolivälise eluga (nt projektitööd, uurimistööd, kohtumised erinevate inimestega jne), tagades aine seotuse igapäevaeluga.
   

Teemasid võib käsitleda nii üksteisele järgnevatena kui ka integreerituna, et saaavutada oskuste-, teadmiste- ja väärtustepõhised õpitulemused.
Gümnaasiumi õpitulemused
Gümnaasiumi lõpetaja:

1. 
   selgitab kooselu ja perekonna eri vormide osa üksikisiku ning ühiskonna elus;
   
2. 
   väärtustab perekonda ning teab, oskab näha ja analüüsida lähedaste inimsuhete rolli inimese elus ning oma vastutust suhetes;
   
3. 
   analüüsib perekonna funktsioone indiviidi ja ühiskonna seisukohast ning omab valmidust korraldada argielu kodus, arvestades pereliikmete turvalisust, vajadusi ja tervist;
   
4. 
   tunneb abielu ja perekonna psühholoogilist, õiguslikku ning majanduslikku külge,
   

teadvustades ühiskonna mõju perekonna kasvatustegevusele;

5. 
   selgitab lapse arengu põhiküsimusi ja lapsevanema rolli lapse kasvatamises;
   
6. 
   selgitab püsisuhte olemust ning selle seost seksuaalsuse ja armastusega, väärtustades usaldust ning positiivseid tundeid;
   
7. 
   tunnetab iseennast, oma rolli ja vastutust nii kasvuperekonna kui ka loodava perekonna liikmena;
   
8. 
   omab valmidust seostada enda tehtavaid valikuid isikliku pereelu õnnestumise võimalusega tulevikus;
   
9. 
   mõistab vajadust tegutseda turvaliste inimsuhete loomise, säilitamise ja arendamise nimel ning on valmis olema pere ja peret ümbritseva sotsiaalse võrgustiku liige.
   

Õpitulemused ja õppesisu

1. 
   Perekond
   

Õpitulemused:

Kursuse lõpul õpilane:

1. 
   kirjeldab perekonna ja peresuhete muutumist aegade vältel;
   
2. 
   selgitab kooselu ja perekonna vormide mitmekesisust, analüüsides nende eeliseid ning puudusi;
   
3. 
   analüüsib perekonna funktsioone indiviidi ja ühiskonna seisukohast ning selgitab, kuidas oleneb nende täitmine igast pereliikmest;
   
4. 
   selgitab perekeskse ja individualistliku perekäsitluse olemust;
   

Õppesisu

Perekond. Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna eri vormid. Perekonna funktsioonid indiviidi ja ühiskonna seisukohast. Perekeskne ja individualistlik perekäsitlus.

2. 
   Püsisuhe
   

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1. 
   kirjeldab püsisuhte loomist ja säilitamist mõjutavaid tegureid ning tähtsustab positiivseid tundeid ja negatiivsete tunnetega toimetulekut turvalise püsisuhte alusena;
   
2. 
   mõistab püsisuhtest tulenevat vastutust ning kirjeldab toimetulekuviise lähisuhte lõppemise korral;
   
3. 
   kirjeldab armastuse olemust, võttes aluseks armastuse liigituse;
   
4. 
   selgitab seksuaalsuhte seotust armastusega ning turvalise ja vastastikku
   

rahuldust pakkuva seksuaalkäitumise põhimõtteid inimsuhetes;

5. 
   kirjeldab, kuidas mõjutavad ühiskond ja kultuur suhtumist seksuaalsusesse ja seksuaalsuhetesse;
   

Õppesisu

Lühi- ja pikaajaline suhe. Püsisuhte loomine ja säilitamine. Püsisuhte püsimist mõjutavad tegurid. Tunded ja püsisuhe. Püsisuhtest tulenev vastutus. Toimetulek suhete lõppemisega. Armastuse olemus ja liigid. Seksuaalsuhted. Turvaline seksuaalkäitumine. Ühiskonna ja kultuuri mõju suhtumisele seksuaalsusesse.

3. 
   Abielu
   

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1. 
   analüüsib registreeritud ja vabaabielu võimalikke eeliseid ning puudusi;
   
2. 
   selgitab abieluga seonduvate tavade ja kommete tugevdavat ning toetavat mõju inimsuhetele;
   
3. 
   mõistab lähedase sotsiaalse võrgustiku tähtsust abielu toetava süsteemina;
   
4. 
   kirjeldab abielu perioode ning abieluga kohanemist ja rahulolu mõjutavaid tegureid;
   
5. 
   selgitab abielusuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi.
   

Õppesisu

Abielu: registreeritud abielu ja vabaabielu. Abielu, tavad ja kombed. Abielu toetav lähedane sotsiaalne võrgustik. Abieluline kohanemine. Abielu perioodid. Abielulise rahulolu muutused kooselu jooksul. Abielusuhtest tulenevad õigused ja kohustused.

4. 
   Lapsevanemaks olemine
   

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1. 
   kirjeldab lapsevanemaks olemist, lähtudes selle komponentidest;
   
2. 
   analüüsib vanemate kasvatuslikust rollist tulenevat vastutust lapse kasvatamisel;
   
3. 
   analüüsib vanemate kasvatusstiile, lähtudes lapse arengu toetamisest kodukasvatuses;
   
4. 
   selgitab tegureid, mis mõjutavad inimese reproduktiivtervist;
   
5. 
   kirjeldab tõhusaid meetodeid, mis aitavad planeerida rasedust soovitud ajal;
   
6. 
   selgitab planeerimata rasedusega kaasnevaid valikuid ning neid mõjutavaid tegureid.
   

Õppesisu

Lapsevanemaks olemine ja selle komponendid: bioloogiline, juriidiline, psühholoogiline, sotsiaalne. Vanemate roll ja vastutus lapse kasvatajana. Vanemate kasvatusstiilid. Pereplaneerimine ja seda mõjutavad tegurid. Planeerimata rasedus.

5. 
   Laps
   

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1. 
   selgitab laste arengulisi vajadusi varajases lapseeas ja vanemate osa nende rahuldamisel;
   
2. 
   selgitab lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte olemust ning vanemate mõju selle kujunemisele;
   
3. 
   analüüsib kodukasvatuse olemust ja tähtsust lapse arengus.
   

Õppesisu

Lapse areng ja vanema osa selles. Kiindumussuhe lapsega ning vanemate mõju selle kujunemisele. Kodukasvatuse olemus, eesmärgid ja osa lapse arengus.

6. 
   Kodu ja argielu
   

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1. 
   teadvustab kodu kui turvalise elukeskkonna mõju inimese ja tema lähisuhete arengule;
   
2. 
   selgitab ning oskab näha võimalusi pereliikmete vajaduste ja väärtustega arvestamiseks ning vastastikuseks toetuseks ja abiks;
   
3. 
   kirjeldab pereliikmete rollide ja rollinõuete kokkuleppelisust ja paindlikkust ning nende mõju peresuhetele;
   
4. 
   demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid lahkhelide lahendamise viise peres;
   
5. 
   kirjeldab tegureid, mis mõjutavad pereliikmete füüsilist, emotsionaalset, sotsiaalset ja vaimset tervist ja tervislikku eluviisi, ning selgitab võimalusi neid säilitada ja parandada;
   
6. 
   teab, kuidas sõltuvus erinevatest ainetest või tegevustest mõjutab peresuhteid, ning selgitab kaassõltuvuse olemust;
   
7. 
   oskab seada tervise edendamisega seonduvaid eesmärke nii enda, perekonna kui ka kogukonna tasandil;
   
8. 
   teadvustab lahkumineku ja lahutuse põhjusi ning tagajärgi;
   
9. 
   teadvustab leina olemust ning leinast ülesaamise võimalusi;
   
10. 
    väärtustab perekondlike suhete säilimist ja perekonda.
    

Õppesisu

Kodu ja selle loomine. Kodu kui elukeskkond. Pereliikmete vajadused ja väärtused ning nende arvestamine. Sallivus suhetes. Rollide jaotumine peres. Abistavad suhted peres. Suhtlemine peres. Lahkhelid peres ning nende lahendamise võimalused. Perekond, inimese tervis ja tervislik eluviis. Terviseriskid ning nende ennetamine üksikisiku, perekonna ja kogukonna tasandil. Lahkuminek ja lahutus. Lein ja toimetulek sellega. Perekondlike suhete säilitamine.

7. 
   Perekonna majanduselu ja seadusandlus
   

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1. 
   oskab kavandada pere eelarvet ning mõistab iga pereliikme õigust oma ajale, ruumile ja materiaalsetele kulutustele, arvestades teisi;
   
2. 
   teab põhilisi pereelu ja laste elu reguleerivaid seadusi.
   

Õppesisu

Pere eelarve ja materiaalsed ressursid peres. Abielu ja laste elu reguleerivad seadused.

8. 
   Perekond inimese elus
   

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1. 
   selgitab perekonna tähtsust inimese jaoks elu erinevatel perioodidel;
   
2. 
   selgitab põlvkondi ühendavate sidemete tugevdavat ja toetavat mõju pereelule;
   
3. 
   väärtustab perekonnaelu positiivset rikastavat mõju inimese lähisuhete võrgustikus.
   

Õppesisu

Perekonna tähtsus inimese elu erinevatel perioodidel. Side põlvkondade vahel. Õnn ja perekonnaelu.

Hindamine

• 
  Inimeseõpetuse õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest.
  
• 
  Hindamise põhiline ülesanne on toetada õpilase arengut, kujundades positiivse minapildi ja adekvaatse enesehinnangu, kusjuures oluline on õpilase enda roll hindamises, pakkudes võimalusi enesehindamiseks.
  
• 
  Inimeseõpetuses hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ega väärtusi. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet.
  
• 
  Õpitulemuste hindamise vormid on mitmekesised, sisaldades nii suulisi, kirjalikke kui ka praktilisi ülesandeid.
  

Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:

1. 
   selgitab ja kirjeldab mõistete sisu ning omavahelisi seoseid,
   
2. 
   selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud teadmistega ja igapäevaeluga,
   
3. 
   eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid lähtuvalt õpitulemustest,
   
4. 
   demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete sisust.
   

Praktiliste ülesannete puhul õpilane:

1. 
   rakendab teoreetilisi teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis,
   
2. 
   demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis,
   
3. 
   kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus.
   

Läbivad teemad

• 
  elukestev õpe ja karjääri planeerimine – kodu kui elukeskkond, pereliikmete vajadused ja väärtused ning nende arvestamine, rollide jaotumine peres;
  
• 
  teabekeskkond – abielu ja laste elu reguleerivad seadused, meedia mõju kasvatusele ja arengule;
  
• 
  tervis ja ohutus – perekond, inimese tervis ja tervislik eluviis, terviseriskid ja nende ennetamine;
  
• 
  keskkond ja jätkusuutlik areng – kooselu- ja perekonna eri vormid, perekonna funktsioonid indiviidi ja ühiskonna seisukohast, perekeskne ja individualistlik perekäsitlus, abielu toetav lähedane sotsiaalne võrgustik;
  
• 
  kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – perekonna funktsioonid indiviidi ja ühiskonna seisukohast, perekonna tähtsus inimese elu erinevatel perioodidel;
  
• 
  kultuuriline identiteet – perekonna minevik, olevik, tulevik, perekond kultuurikandjana ja peretraditsioonid;
  
• 
  tehnoloogia ja innovatsioon – erinevate õppemeetodite rakendamine võimaldab õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks;
  
• 
  väärtused ja kõlblus – perekeskne ja individualistlik perekäsitlus, püsisuhte, abielu, kodukasvatus, pereliikmete vajadused ja väärtused ning nende arvestamine, side põlvkondade vahel.
  

Lõiming teiste õppeainetega

• 
  eesti keel – suuline ja kirjalik eneseväljendus;
  
• 
  võõrkeeled – oskus võimaldab autentses võõrkeelses keskkonnas iseseisvalt toimida, suhteid luua, mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi;
  
• 
  matemaatika – pere eelarve ja materiaalsed ressursid peres, oskab rehkendada matemaatikat erinevate valdkondade probleeme lahendades, oskab kasutada matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid;
  
• 
  bioloogia – reproduktiivtervist mõjutavad tegurid, pereplaneerimine ja seda mõjutavad tegurid, lapse areng;
  
• 
  ajalugu – perekonna minevik, olevik, tulevik, abielu, tavad ja kombed, kultuuriline mitmekesisus;
  
• 
  ühiskonnaõpetus- perekonna funktsioonid, registreeritud abielu ja vabaabielu, vanemlus, terviseriskid ja nende ennetamine üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil, abielu ja laste elu reguleerivad seadused, üldinimlike väärtuste hindamine
  
• 
  geograafia – säästliku eluviisi kujundamine, keskkonda ning kultuurilist mitmekesisust väärtustavate hoiakute mõjutamine;
  
• 
  kehaline kasvatus – õpilane mõistab regulaarse kehalise aktiivsuse mõju ja rakendab seda oma tervise tugevdamiseks, tervisliku eluviisi kujundamine;
  
• 
  kunst ja muusika – elu loomulikud osad ning õpilane mõistab esteetiliste tegurite olulisust igapäevaelus.