Õppenõukogu 1

Ainevaldkond „Võõrkeeled“

1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õpioskusi.

Gümnaasiumi lõpus õpilane:

1. 
   oskab keelt tasemel, mis võimaldab autentses võõrkeelses keskkonnas iseseisvalt toime tulla;
   
2. 
   mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi;
   
3. 
   suhtleb sihtkeele kõnelejatega nende kultuurinorme järgides;
   
4. 
   on võimeline jätkama õpinguid võõrkeeles, osalema erinevates rahvusvahelistes projektides ning kasutama võõrkeeli rahvusvahelises töökeskkonnas;
   
5. 
   analüüsib oma teadmisi ning oskusi, tugevusi ja nõrkusi; omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused.
   

1.2 Õppeaine kirjeldus

Gümnaasiumis õpitakse võõrkeelt tasemepõhiselt. Õppes kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppemeetodeid. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Rakendatakse paaris- ning rühmatööd, toetatakse võõrkeelse suhtlus- ja esinemisoskuse väljakujunemist, nt väitlused, referaadid, uurimistööd, esitlused, sh multimeedia, suhtlusportaalid, blogid jne. Õpilasi ergutatakse kasutama keelt ka väljaspool keeletunde.

Gümnaasiumi keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Teemavaldkonnad on ühised nii B1- kui ka B2-keeleoskustasemega võõrkeeltele. Gümnaasiumis on üldteema „Mina ja maailm“. Viis teemavaldkonda ja nende alateemad on igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning nii on neid võimalik käsitleda ka keeleõpetuses. Erinevate teemade kaudu saab õpilane võrrelda Eesti ja õpitava keele maa kultuuriruumi. Teemasid käsitledes peetakse silmas kursuse keeletaset, õpilaste huve ning teemade päevakohasust. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis. Kultuuriteadlikkuse kujundamisel juhitakse õpilase 11 tähelepanu emakeeles ja õpitavas võõrkeeles suhtlemise erinevustele ning neid erinevusi selgitavatele kultuurinähtustele. Õpilane peaks teadma oma kohta ja vastutust ühiskonnas ning andma adekvaatseid hinnanguid.

Õppes on endiselt oluline õpioskuste arendamine, mis toetab edasisi võõrkeeleõpinguid ning paneb aluse elukestvale õppele.

1.3 B1- keeleoskustasemega keel

Gümnaasiumi lõpetaja:

1. 
   mõistab kõike olulist endale tuttaval või huvipakkuval teemal;
   
2. 
   saab igapäevases suhtluses enamasti hakkama õpitavat keelt kõnelevate inimestega;
   
3. 
   kirjeldab kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning selgitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti ning plaane;
   
4. 
   koostab lihtsa teksti tuttaval teemal;
   
5. 
   arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme;
   
6. 
   tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;
   
7. 
   kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti), et otsida vajalikku infot teisteski valdkondades;
   
8. 
   seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid;
   
9. 
   seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.
   

Taotletav keeleoskustase gümnaasiumi lõpuks on antud tabelis Lisa 4.
1.4. B2- keeleoskustasemega keel

Gümnaasiumi lõpetaja:

1. 
   mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma;
   
2. 
   vestleb spontaanselt ja ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga;
   
3. 
   selgitab oma vaatenurka ning kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi;
   
4. 
   loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti;
   
5. 
   arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme;
   
6. 
   tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;
   
7. 
   kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletussõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades;
   
8. 
   seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid;
   
9. 
   seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.
   

Taotletav keeleoskustase gümnaasiumi lõpuks on antud tabelis Lisa 4. tabelis Lisa 4.

1.5. Õppetegevus

Gümnaasiumis arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt, rõhuasetused võivad kursuseti olla erinevad. Õpitavat keelt kasutatakse aktiivselt nii tunnis kui ka väljaspool tundi (nt kirjasõbrad, õppereisid, õpilasvahetused ja kohtumised õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega). Õpilane loeb autentseid 14 ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kasutatakse mitmekesiseid ülesandeid, mis eeldavad loovat käsitlust. Keeletasemele vastava sõnavara omandamiseks ning keerukamate keelekonstruktsioonide kasutamiseks ja kinnistamiseks valib õpetaja ülesandeid, kus õpilane saab rakendada suhtlemisoskust, kasutades erinevaid keeleregistreid (nt suhtlemine ametiasutuses, töövestlusel, olmesfääris).

Õpetaja juhib õpilasi kõrvutama ning analüüsima erinevate keelte sarnasusi ja erinevusi, nägema keelte vahel seoseid ning jälgima oma keelekasutust. Õpetaja plaanib koos õpilastega tööd, et saavutada eesmärgiks seatud keeleoskustase. Iseseisvate tööharjumuste kõrval kinnistuvad paaris- ja meeskonnatöö oskused.

Õppetegevuseks sobivad näiteks:

1. 
   meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;
   
2. 
   iseseisev lugemine ning kuulamine;
   
3. 
   tarbekirjade koostamine (nt CV, seletuskiri, avaldus, kaebus);
   
4. 
   loovtööd (nt kirjand, essee, artikkel, retsensioon, kokkuvõte, luuletus, tõlge, blogi);
   
5. 
   referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine;
   
6. 
   argumenteerimisoskuse arendamine (nt väitlus, vaidlus);
   
7. 
   rolli- ja suhtlusmängud;
   
8. 
   projektitööd (nt filmide tegemine, teatritükkide etendamine, veebilehtede koostamine);
   
9. 
   info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, internet).