Õppenõukogu 1

1.8. B1 keeleoskustasemega võõrkeel

1.8.1. 10. klassi I, II, III kursus

3.8.1.1. Õpitulemused

10. klassi lõpetaja:

1. 
   oskab esitada võrdlemisi ladusaid kuid üldsõnalisi kirjeldusi oma huvivaldkonna teemade piires, väljendades mõtteid lihtsate lausete järjenditena;
   
2. 
   oskab vahendada kogetut, kirjeldada tundeid ja reageeringut;
   
3. 
   oskab kirjutada tuttaval teemal otsesõnalisi seotud tekste, ühendades lühemaid lauseid lihtsa järjendina;
   
4. 
   mõistab olulisemat selgest kirjakeelsest jutust tuttavatel teemadel;
   
5. 
   loeb otsesõnalisi faktipõhiseid tekste rahuldava arusaamisega, kui teema puutub tema huvivaldkonda;
   
6. 
   tuleb lihtsat keelt kasutades toime enamikus reisiolukordades, on võimeline ettevalmistuseta astuma vestlusse, kui kõneaine on tuttav;
   
7. 
   oskab kirjutada isiklikke kirju ja teateid küsides lihtsat hädavajalikku teavet ja edastades seda teistele;
   
8. 
   väärtustab ja tunneb huvi oma ja teiste rahvaste kultuuripärandi vastu;
   
9. 
   kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletussõnaraamatud, internet) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades;
   
10. 
    loeb võõrkeelset kirjandust;
    
11. 
    seab endast lähtuvalt eesmärke ja hindab oma saavutuste taset, oskab valida ja muuta oma õpistrateegiaid.
    

3.8.1.2. Õppesisu

Õppesisu			Läbivad teemad
Eesti ja maailm	Eesti riik ja rahvas	geograafiline asend ja kliima; rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond	väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus,
	Eesti keel ja eesti meel	rahvuslik identiteet; kultuuritraditsioonid.
Kultuur ja looming	Kultuur kui looming	kirjandus, helilooming, arhitektuur, tarbekunst, käsitöö.	väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng
	kultuuritraditsioonid ja tavad	rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad ja kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu; erinevate rahvaste kultuuritraditsioone, tavasid ja uskumusi
Keskkond ja tehnoloogia	geograafiline keskkond	keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus: looduslik tasakaal, puutumatu loodus; tööstus ja kultuur, kaitsealad; saasteallikad	tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, teabekeskkond väärtused ja kõlblus,
	elukeskkond	säästlik eluviis; sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja –kultuuriline ühiskond; lähinaabrid
	tehnoloogia	teaduse- ja tehnika saavutused ning nende rakendamine igapäevaelus; teabekeskkond: infootsing ja –vahetus; k eeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid
Haridus ja töö	pere ja kasvatus	perekond: peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine	väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus
	haridus	elukestev õpe
Inimene ja ühiskond	inimene kui looduse osa	tasakaal inimese ja looduse vahel; elulaad ehk olemise viis (nt loodushoidlik, inimsõbralik jne)	väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng
	inimene kui indiviid	iga inimese kordumatu eripära; väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale
	ühiskond, kui eluavalduste kogum	sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus; ebaterved eluviisid, kuritegevus

Õpilaste hindamine kajastub punktis 1.10.

1.8.2. 11. klassi IV, V, VI kursus

1.8.2.1. Õpitulemused

11. klassi lõpetaja:

1. 
   oskab kirjutada isiklikke kirju ja teateid küsides lihtsat hädavajalikku teavet ja edastades seda teistele; oskab kirjutada üldsõnalisi üksikasjalikke kirjeldusi mitmesugustel tuttavatel teemadel;
   
2. 
   saab üsna hästi hakkama vestlusega nii tüüpilisel kui ebatüüpilisel teemal, kui see puudutab tema tööasju ja huvialasid;
   
3. 
   mõistab loetu arutluskäiku, kuid ei pruugi aru saada üksikasjadest, oskab leida infot mitmest tekstist; tekstid faktipõhised;
   
4. 
   mõistab otsesõnalist faktiteavet igapäevaelu ja tööga seotud teemadel kuid ka spetsiifilisi üksikasju, kui hääldus on selge ja tuttavlik;
   
5. 
   väärtustab ja tunneb huvi oma ja teiste rahvaste kultuuripärandi vastu;
   
6. 
   kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletussõnaraamatud, internet) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades;
   
7. 
   loeb võõrkeelset kirjandust;
   
8. 
   seab endast lähtuvalt eesmärke ja hindab oma saavutuste taset, oskab valida ja muuta oma õpistrateegiaid.
   

1.8.2.2. Õppesisu

Õppesisu			Läbivad teemad
Eesti ja maailm	Eesti riik ja rahvas	omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse; mitmekultuuriline ühiskond	väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus,
Kultuur ja looming	Kultuur kui looming	kujutav kunst jm; loomist soodustavad või takistavad asjaolud (nt olme, perekond, ühiskonnakord, tavad)	elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, teabekeskkond väärtused ja kõlblus,
Keskkond ja tehnoloogia	geograafiline keskkond	loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud ohud keskkonnale ja inimestele; kliima ning kliimamuutused.	väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, tehnoloogia ja innovatsioon
	elukeskkond	sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt arstiabi, pensionid, riiklikud toetused ja fondid, abirahad jne); elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel.
	tehnoloogia	biotehnoloogia igapäevaelus: olme keemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne
Haridus ja töö	pere ja kasvatus	kasvatus: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, sallvnus jne	väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, teabekeskkond
	haridus	riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused;edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal
	tööelu	tööotsimine: CV koostamine, tööleping, töövestlus; töö kui toimetuleku allikas, raha teenimine, tööpuudus; vastutustundlik suhtumine oma töösse; suhted töökollektiivis, meeldiv ja sundimatu keskkond, suhted töökollektiivis; vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks; puudega inimeste töö
Inimene ja ühiskond	inimene kui looduse osa	eluring: sünd, elu ja surm.	väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng
	inimene kui indiviid	inimesuhted: isiklikud, emotsionaalsed, sotsiaalsed
	inimestevaheline suhtlus	suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel; meedia kui suhtluskanal ja –vahend

Õpilaste hindamine kajastub punktis 1.10.

1.8.3. 12. klassi VII, VIII, IX kursus

1.8.3.1. Õpitulemused

12. klassi lõpetaja:

1. 
   oskab esitada selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi ja ettekandeid oma huvivaldkonna teemadel, põhjendab ja laiendab oma mõttekäiku;
   
2. 
   oskab kirjutada üksikasjalikke tekste oma huvivaldkonna piires hinnates mitmest allikast pärit infot (filmi raamatu või näidendi ülevaade);
   
3. 
   suudab jälgida pikka juttu ja keeruka sisuga väitlust, kui teema on tuttav, mõistab erialase väitluse põhisisu nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul;
   
4. 
   loeb suhteliselt iseseisvalt kasutades sobivaid abimaterjale; raskusi haruldaste idioomide mõistmisega;
   
5. 
   suudab emakeelse kõnelejaga suhelda küllaltki ladusalt ja spontaanselt, selgitada ja põhjendada oma vaateid;
   
6. 
   väärtustab ja tunneb huvi oma ja teiste rahvaste kultuuripärandi vastu;
   
7. 
   kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletussõnaraamatud, internet) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades;
   
8. 
   loeb võõrkeelset kirjandust;
   

seab endast lähtuvalt eesmärke ja hindab oma saavutuste taset, oskab valida ja muuta oma õpistrateegiaid
1.8.3.2. Õppesisu

Õppesisu			Läbivad teemad
Eesti ja maailm	Eesti riik ja rahvas	rahvastik: uusinnigrandid	väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus,
	Eesti keel ja eesti meel	kodukoha lugu
	Eesti ja teised riigid	Eesti ELi liikmesriik, ELi liikmesriigid ja töökorraldus; Eesti koht maailmas: rahvusvaheline koostöö
Kultuur ja looming	Kultuur kui looming	rahva ajalooline kultuurimälu; loova mõtte arendamine kogemuse kaudu	väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng
Keskkond ja tehnoloogia	geograafiline keskkond	keskkonna jätkusuutlik areng	tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, tehnoloogia ja innovatsioon,
	haridus	kohustuslik kooliharidus, iseõppimine; koolikeskkond ja –traditsioonid; noorteorganisatsioonid	teabekeskkond väärtused ja kõlblus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine,
	tööelu	teadlik eneseteostus; elukutsevaliku võimalusi ja karjääriplaneerimine
Inimene ja ühiskond	inimene kui looduse osa		väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng
	inimene kui indiviid	inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse sattumine
	inimestevaheline suhtlus
	ühiskond, kui eluavalduste kogum	majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond

Õpilaste hindamine kajastub punktis 3.10.
3.9. Gümnaasiumi B1- ja B2- keeleoskustaseme saavutamiseks teostatavad õppetegevused kursuste vältel

Õpet kavandades ja korraldades:

1. 
   lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
   
2. 
   taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks;
   
3. 
   võimaldatakse õppida üksi ja koos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseiks ning iseseisvaiks õppijaiks;
   
4. 
   kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
   
5. 
   rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja -vahendeid;
   
6. 
   mitmekesistatakse õpikeskkonda: muuseumid, näitused, teater, kino, kontserdid, arvuti/ multimeediaklass, õpilasvahetus, õppereisid, kohtumised õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega jne;
   
7. 
   kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, diskussioonid, projektõpe jne.
   

1.10. Hindamine

		Kuulamine	Lugemine	Rääkimine	Kirjutamine
B1- keeleoskustase	Rahuldav õpitulemus	B1.1	B1.1	B1.1	B1.1
	hea ja väga hea õpitulemus	B1.2	B1.2	B1.2	B1.2
B2-keeleoskustase	Rahuldav õpitulemus	B2.1	B2.1	B2.1	B1.2
	hea ja väga hea õpitulemus	B2.2	B2.2	B2.2	B2.1 - B2.2

B1-keeleoskustasemega keele puhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus B1.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B1.2- keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (B2.1) taseme nõudeid.

B2-keeleoskustasemega keele puhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus B2.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B2.2- keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (C1) taseme nõudeid.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega viiepalli süsteemis.

Väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õpioskusi sisaldavate õpitulemuste kohta (nt huvi tundmine, väärtustamine, reeglite järgimine, teatmeallikate kasutamine) antakse tagasisidet. Tagasiside andmisel (sh keelelistele õpitulemustele) kasutatakse kõrvuti õpetaja hinnangutega õpilaste enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid. Kõrvuti numbrilise hindamisega kasutatakse kujundavat hindamist.

Võõrkeele kokkuvõtlik hinne kujuneb järgmiste osaoskuste hindamise põhjal:

1. 
   suuline eneseväljendus;
   
2. 
   kirjutamine;
   
3. 
   kuulamine;
   
4. 
   keelekasutus;
   
5. 
   lugemine.
   

Õpitulemuste kontrollimise vormid on

1. 
   suuline küsitlus (nt intervjuu, monoloog, ettekanne jne);
   
2. 
   kirjalik kokkuvõte kontrolltöö;
   
3. 
   iseseisev lugemine;
   
4. 
   kirjalik loovtöö (essee, kiri, ettekanne, teade jne);
   
5. 
   pikemaajaline projektitöö.