Õppenõukogu 1

1.6. B2 keeleoskustasemega võõrkeel

1.6.1. 10. klassi I, II, III kursus

1.6.1.1 Õpitulemused

10. klassi lõpetaja:

1. 
   oskab kirjeldada ootamatut olukorda, üsna täpselt selgitada mõtte või probleemi tuuma abstraktsetel või kultuuriteemadel (nt muusika, filmid);
   
2. 
   oskab kirjutada isiklikke kirju, mis vahendavad teateid ja annavad edasi mõtteid;
   
3. 
   saab hakkama vestlusega nii tüüpilisel, kui ebatüüpilisel teema, kui see puudutab tema tööasju ja huvialasid;
   
4. 
   loeb faktipõhiseid tekste, kui teema puutub tema huvivaldkonda;
   
5. 
   oskab kirjutada üldsõnalisi üksikasjalikke kirjeldusi, kirjeldada tundeid ja reaktsioone;
   
6. 
   oskab üldsõnaliselt esineda endale tuttaval teemal väljendudes võrdlemisi selgelt ja arusaadavalt;
   
7. 
   saab aru kuuldust, kui räägitakse üldlevinud teemadel;
   
8. 
   oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle, vead ei takista mõistmist;
   
9. 
   väärtustab ja tunneb huvi oma ja teiste rahvaste kultuuripärandi vastu;
   
10. 
    kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletussõnaraamatud, internet) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades;
    
11. 
    loeb võõrkeelset kirjandust;
    
12. 
    seab endast lähtuvalt eesmärke ja hindab oma saavutuste taset, oskab valida ja muuta oma õpistrateegiaid.
    

1.6.1.2. Õppesisu

Õppesisu			Läbivad teemad
Eesti ja maailm	Eesti riik ja rahvas	geograafiline asend ja kliima; rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond	väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus,
	Eesti keel ja eesti meel	rahvuslik identiteet; kultuuritraditsioonid.
Kultuur ja looming	Kultuur kui looming	kirjandus, helilooming, arhitektuur, tarbekunst, käsitöö.	väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng
	kultuuritraditsioonid ja tavad	rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad ja kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu; erinevate rahvaste kultuuritraditsioone, tavasid ja uskumusi
Keskkond ja tehnoloogia	geograafiline keskkond	keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus: looduslik tasakaal, puutumatu loodus; tööstus ja kultuur, kaitsealad; saasteallikad	tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, teabekeskkond väärtused ja kõlblus,
	elukeskkond	säästlik eluviis; sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja –kultuuriline ühiskond; lähinaabrid
	tehnoloogia	teaduse- ja tehnika saavutused ning nende rakendamine igapäevaelus; teabekeskkond: infootsing ja –vahetus; k eeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid
Haridus ja töö	pere ja kasvatus	perekond: peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine	väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus
	haridus	elukestev õpe
Inimene ja ühiskond	inimene kui looduse osa	tasakaal inimese ja looduse vahel; elulaad ehk olemise viis (nt loodushoidlik, inimsõbralik jne)	väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng
	inimene kui indiviid	iga inimese kordumatu eripära; väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale
	ühiskond, kui eluavalduste kogum	sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus; ebaterved eluviisid, kuritegevus

Õpilaste hindamine kajastub punktis 3.10.

1.6.2. 11. klassi IV, V, VI kursus

1.6.2.1. Õpitulemused

11. klassi lõpetaja:

1. 
   oskab esitada selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi ja ettekandeid oma huvivaldkonna teemadel, põhjendab ja laiendab oma mõttekäiku;
   
2. 
   oskab kirjutada üksikasjalikke tekste oma huvivaldkonna piires hinnates mitmest allikast pärit infot (filmi raamatu või näidendi ülevaade);
   
3. 
   suudab jälgida pikka juttu ja keeruka sisuga väitlust, kui teema on tuttav, mõistab erialase väitluse põhisisu nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul;
   
4. 
   loeb suhteliselt iseseisvalt kasutades sobivaid abimaterjale; raskusi haruldaste idioomide mõistmisega;
   
5. 
   suudab emakeelse kõnelejaga suhelda küllaltki ladusalt ja spontaanselt, selgitada ja põhjendada oma vaateid;
   
6. 
   väärtustab ja tunneb huvi oma ja teiste rahvaste kultuuripärandi vastu;
   
7. 
   kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletussõnaraamatud, internet) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades;
   
8. 
   loeb võõrkeelset kirjandust;
   
9. 
   seab endast lähtuvalt eesmärke ja hindab oma saavutuste taset, oskab valida ja muuta oma õpistrateegiaid.
   

1.6.2.2. Õppesisu

Eelmises klassis alustatud alateemad jätkuvad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad:

Õppesisu			Läbivad teemad
Eesti ja maailm	Eesti riik ja rahvas	omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse; mitmekultuuriline ühiskond	väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus,
Kultuur ja looming	Kultuur kui looming	kujutav kunst jm; loomist soodustavad või takistavad asjaolud (nt olme, perekond, ühiskonnakord, tavad)	elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, teabekeskkond väärtused ja kõlblus,
Keskkond ja tehnoloogia	geograafiline keskkond	loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud ohud keskkonnale ja inimestele; kliima ning kliimamuutused.	väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, tehnoloogia ja innovatsioon
	elukeskkond	sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt arstiabi, pensionid, riiklikud toetused ja fondid, abirahad jne); elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel.
	tehnoloogia	biotehnoloogia igapäevaelus: olme keemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne
Haridus ja töö	pere ja kasvatus	kasvatus: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, sallvnus jne	väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, teabekeskkond
	haridus	riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused;edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal
	tööelu	tööotsimine: CV koostamine, tööleping, töövestlus; töö kui toimetuleku allikas, raha teenimine, tööpuudus; vastutustundlik suhtumine oma töösse; suhted töökollektiivis, meeldiv ja sundimatu keskkond, suhted töökollektiivis; vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks; puudega inimeste töö
Inimene ja ühiskond	inimene kui looduse osa	eluring: sünd, elu ja surm.	väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng
	inimene kui indiviid	inimesuhted: isiklikud, emotsionaalsed, sotsiaalsed
	inimestevaheline suhtlus	suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel; meedia kui suhtluskanal ja –vahend

Õpilaste hindamine kajastub punktis 3.10.
1.6.3. 12. klassi VII, VIII, IX kursus

1.6.3.1. Õpitulemused

12. klassi lõpetaja:

1. 
   oskab esitada selgeid järjekindla teemaarendusega kirjeldusi ja ettekandeid, siduda allteemasid;
   
2. 
   oskab kirjutada selgeid üksikasjalikke kirjeldusi tegelikest või kujutletavatest sündmustest ja kogemustest, mõttekäik on selgelt jälgitav, tekst järgib žanri nõudeid, oskab rõhutada olulist, toetada seisukohti põhjenduste ja näidetega;
   
3. 
   mõistab suulisi kirjakeele tekste nii vahetus suhtluses kui ringhäälingus nii tuttavatel kui tundmatutel teemadel;
   
4. 
   mõistab pikki ja keerukaid tekste, tal on suur aktiivne sõnavara, raskusi võib olla haruldaste idioomide mõistmisega;
   
5. 
   väljendub ladusalt, korrektselt mitmesugustel üldistel ning õpinguid, tööd ja vaba aega puudutavatel teemadel, oskab valida sobiva registri;
   
6. 
   oskab selgelt kirja panna sõnumeid ja arvamusi, kommenteerida partneri arvamusi ja teateid;
   
7. 
   väärtustab ja tunneb huvi oma ja teiste rahvaste kultuuripärandi vastu;
   
8. 
   kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletussõnaraamatud, internet) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades;
   
9. 
   loeb võõrkeelset kirjandust;
   
10. 
    seab endast lähtuvalt eesmärke ja hindab oma saavutuste taset, oskab valida ja muuta oma õpistrateegiaid.
    

1.6.3.2. Õppesisu

Eelmises klassis alustatud alateemad jätkuvad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad:

Õppesisu			Läbivad teemad
Eesti ja maailm	Eesti riik ja rahvas	rahvastik: uusinnigrandid	väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus,
	Eesti keel ja eesti meel	kodukoha lugu
	Eesti ja teised riigid	Eesti ELi liikmesriik, ELi liikmesriigid ja töökorraldus; Eesti koht maailmas: rahvusvaheline koostöö
Kultuur ja looming	Kultuur kui looming	rahva ajalooline kultuurimälu; loova mõtte arendamine kogemuse kaudu	väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng
Keskkond ja tehnoloogia	geograafiline keskkond	keskkonna jätkusuutlik areng	tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, tehnoloogia ja innovatsioon,
	haridus	kohustuslik kooliharidus, iseõppimine; koolikeskkond ja –traditsioonid; noorteorganisatsioonid	teabekeskkond väärtused ja kõlblus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine,
	tööelu	teadlik eneseteostus; elukutsevaliku võimalusi ja karjääriplaneerimine
Inimene ja ühiskond	inimene kui looduse osa		väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng
	inimene kui indiviid	inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse sattumine
	inimestevaheline suhtlus
	ühiskond, kui eluavalduste kogum	majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond

Õpilaste hindamine kajastub punktis 3.10.
1.7. Valikkursused

1.7.1. Inglise kirjandus I

1.7.4.1 Õpitulemused

Õpilane:

1. 
   teab ja analüüsib tänapäeva väliskirjanduse üksikuid teoseid ning mõistab nende problemaatikat;
   
2. 
   seostab loetud tänapäeva väliskirjanduse teoseid omavahel ja talle tuntud maailmakirjanduse klassikaga, näeb järglusseoseid ning uuenduslikke jooni;
   
3. 
   mõistab nüüdisaja erinevate kirjandustendentside/kallakute ja suunitluste seost tänapäeva filosoofilise mõtte suundadega ning ettekujutuste laienemise ja ümbermõtestamisega inimese kohast maailmas;
   
4. 
   näeb eri autorite teoste stilistilisi ja kunstilisi iseärasusi ning tajub teoste algupärast rahvuslikku koloriiti ja üldinimlikku mõtet;
   
5. 
   formuleerib teose analüüsi ja mõtestamise alusel isikliku suhtumise loetusse ning oskab seda väljendada suulise ja kirjaliku kõne eri žanrides;
   
6. 
   on võimeline diskuteerima loetu üle, argumenteerima oma seisukohta;
   
7. 
   kasutab oma lugejakogemust nii eri laadi ülesannete täitmisel humanitaarainetes kui ka silmaringi laiendamiseks tervikuna, enesemääratluseks, emotsionaalse kogemuse rikastamiseks ning kõlbeliseks täiustumiseks ning kultuuriteadlikkuse arendamiseks.
   

1.7.4.2. Õppesisu

Kursus tutvustab õpilastele väliskirjanduse põhitendentse, hõlmates perioodi 1900. aastatest tänapäevani. Selle perioodi kirjandus on äärmiselt mitmekülgne nii oma kunstiliste suundumuste kui ka problemaatika poolest. Seadmata ülesandeks detailset tutvumist kõigi voolude ja suundadega, eeldab kursus tähtsamate maailmakirjanduse nähtuste käsitlust kooskõlas kultuurilise ja ajaloolise tausta käsitlusega. Kirjandusteoste loendi koostamisel lähtuti eeskätt teoste kunstiväärtusest, püstitatud probleemide tähtsusest ning nende mõtestamise sügavusest. Kirjandusteoste loend ei ole ammendav, sest tänapäevakirjandus täieneb pidevalt uute huvitavate teostega, mida võib lülitada loetavate ja käsitletavate tekstide hulka. Kursus aitab õpilasel orienteeruda raamatute tulvas, eristada tõsiseid teoseid meelelahutuslikust belletristikast ning viib õpilased e-raamatute juurde.

1.7.4.3. Õppetegevused

Õppeprotsessis kombineeruvad õppetegevuse eri liigid, kuid loengumeetodit rakendatakse minimaalselt. Prioriteetsed on õpilaste iseseisva töö vormid: suuliste esinemiste ja kirjalike sõnavõttude, ülevaadete, referaatide ning retsensioonide ettevalmistamine, esseede kirjutamine.

Kursuse raames loetav kirjandus:

1. 
   Floella Benjamin „Coming to England“
   
2. 
   Langston Huges „Thank You Ma’am“
   
3. 
   A. J. Braithwaitre „The Roman and the Runaway“, „The Viking and the Vendetta“
   

1.7.2. Inglise kirjandus II

1.7.4.1 Õpitulemused

Õpilane:

1. 
   teab ja analüüsib tänapäeva väliskirjanduse üksikuid teoseid ning mõistab nende problemaatikat;
   
2. 
   seostab loetud tänapäeva väliskirjanduse teoseid omavahel ja talle tuntud maailmakirjanduse klassikaga, näeb järglusseoseid ning uuenduslikke jooni;
   
3. 
   mõistab nüüdisaja erinevate kirjandustendentside/kallakute ja suunitluste seost tänapäeva filosoofilise mõtte suundadega ning ettekujutuste laienemise ja ümbermõtestamisega inimese kohast maailmas;
   
4. 
   näeb eri autorite teoste stilistilisi ja kunstilisi iseärasusi ning tajub teoste algupärast rahvuslikku koloriiti ja üldinimlikku mõtet;
   
5. 
   formuleerib teose analüüsi ja mõtestamise alusel isikliku suhtumise loetusse ning oskab seda väljendada suulise ja kirjaliku kõne eri žanrides;
   
6. 
   on võimeline diskuteerima loetu üle, argumenteerima oma seisukohta;
   
7. 
   kasutab oma lugejakogemust nii eri laadi ülesannete täitmisel humanitaarainetes kui ka silmaringi laiendamiseks tervikuna, enesemääratluseks, emotsionaalse kogemuse rikastamiseks ning kõlbeliseks täiustumiseks ning kultuuriteadlikkuse arendamiseks.
   

1.7.4.2. Õppesisu

Kursus tutvustab õpilastele väliskirjanduse põhitendentse, hõlmates perioodi 1900. aastatest tänapäevani. Selle perioodi kirjandus on äärmiselt mitmekülgne nii oma kunstiliste suundumuste kui ka problemaatika poolest. Seadmata ülesandeks detailset tutvumist kõigi voolude ja suundadega, eeldab kursus tähtsamate maailmakirjanduse nähtuste käsitlust kooskõlas kultuurilise ja ajaloolise tausta käsitlusega. Kirjandusteoste loendi koostamisel lähtuti eeskätt teoste kunstiväärtusest, püstitatud probleemide tähtsusest ning nende mõtestamise sügavusest. Kirjandusteoste loend ei ole ammendav, sest tänapäevakirjandus täieneb pidevalt uute huvitavate teostega, mida võib lülitada loetavate ja käsitletavate tekstide hulka. Kursus aitab õpilasel orienteeruda raamatute tulvas, eristada tõsiseid teoseid meelelahutuslikust belletristikast ning viib õpilased e-raamatute juurde.

1.7.4.3. Õppetegevused

Õppeprotsessis kombineeruvad õppetegevuse eri liigid, kuid loengumeetodit rakendatakse minimaalselt. Prioriteetsed on õpilaste iseseisva töö vormid: suuliste esinemiste ja kirjalike sõnavõttude, ülevaadete, referaatide ning retsensioonide ettevalmistamine, esseede kirjutamine. Raamatu ja filmi erinevuste ja sarnasuste analüüs.

Kursuse raames loetav kirjandus:

1. 
   Kate Chopin „Desiree’s Baby“
   
2. 
   Suzanne Collins „The Hunger Games“, Catching Fire“
   

1.7.3. Inglise kirjandus III

1.7.4.1 Õpitulemused

Õpilane:

1. 
   teab ja analüüsib tänapäeva väliskirjanduse üksikuid teoseid ning mõistab nende problemaatikat;
   
2. 
   seostab loetud tänapäeva väliskirjanduse teoseid omavahel ja talle tuntud maailmakirjanduse klassikaga, näeb järglusseoseid ning uuenduslikke jooni;
   
3. 
   mõistab nüüdisaja erinevate kirjandustendentside/kallakute ja suunitluste seost tänapäeva filosoofilise mõtte suundadega ning ettekujutuste laienemise ja ümbermõtestamisega inimese kohast maailmas;
   
4. 
   näeb eri autorite teoste stilistilisi ja kunstilisi iseärasusi ning tajub teoste algupärast rahvuslikku koloriiti ja üldinimlikku mõtet;
   
5. 
   formuleerib teose analüüsi ja mõtestamise alusel isikliku suhtumise loetusse ning oskab seda väljendada suulise ja kirjaliku kõne eri žanrides;
   
6. 
   on võimeline diskuteerima loetu üle, argumenteerima oma seisukohta;
   
7. 
   kasutab oma lugejakogemust nii eri laadi ülesannete täitmisel humanitaarainetes kui ka silmaringi laiendamiseks tervikuna, enesemääratluseks, emotsionaalse kogemuse rikastamiseks ning kõlbeliseks täiustumiseks ning kultuuriteadlikkuse arendamiseks.
   

1.7.4.2. Õppesisu

Kursus tutvustab õpilastele väliskirjanduse põhitendentse, hõlmates perioodi 1900. aastatest tänapäevani. Selle perioodi kirjandus on äärmiselt mitmekülgne nii oma kunstiliste suundumuste kui ka problemaatika poolest. Seadmata ülesandeks detailset tutvumist kõigi voolude ja suundadega, eeldab kursus tähtsamate maailmakirjanduse nähtuste käsitlust kooskõlas kultuurilise ja ajaloolise tausta käsitlusega. Kirjandusteoste loendi koostamisel lähtuti eeskätt teoste kunstiväärtusest, püstitatud probleemide tähtsusest ning nende mõtestamise sügavusest. Kirjandusteoste loend ei ole ammendav, sest tänapäevakirjandus täieneb pidevalt uute huvitavate teostega, mida võib lülitada loetavate ja käsitletavate tekstide hulka. Kursus aitab õpilasel orienteeruda raamatute tulvas, eristada tõsiseid teoseid meelelahutuslikust belletristikast ning viib õpilased e-raamatute juurde.

1.7.4.3. Õppetegevused

Õppeprotsessis kombineeruvad õppetegevuse eri liigid, kuid loengumeetodit rakendatakse minimaalselt. Prioriteetsed on õpilaste iseseisva töö vormid: suuliste esinemiste ja kirjalike sõnavõttude, ülevaadete, referaatide ning retsensioonide ettevalmistamine, esseede kirjutamine.

Kursuse raames loetav kirjandus kajastub kirjastuse Express Publishing poolt välja antud õppematerjalis „Pathways to Literature“, mille autoriteks Virginia Evans ja Jenny Dooley. Kursus käsitleb proosat (nt Defoe, Swift, Austen, Mary Shelley, Dickens, Wilde, Conan Doyle jne), luulet (Shakespeare, Byron, Tennyson) ja draamat (Shakespeare, Wilde, Marlowe). Õppematerjali juurde kuulub CD video-katkenditega ja teemade juurde kuuluvate arutleva sisuga ülesannetega (esseed, diskussioonid).

1.7.4. Praktiline inglise keel I

Kursus on praktilise iseloomuga ning põhineb teoreetilistel kursustel. Teksti üksiktunnuseid eritletakse, analüüsitakse ja uuritakse kõneloome üksikfragmentide põhjal, seejärel tehakse tööd eeskätt terviklike erinevas stiilis tekstidega

1.7.4.1 Õpitulemused

Kursuse läbinu

1. 
   oskab kirjutada selgeid ja üksikasjalikke kirjeldusi mitmesugustel huvivaldkonna teemadel, oskab kirjutada filmi-, raamatu-, või näidendilühiülevaadet;
   
2. 
   oskab kirjutada argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist või muud teksti, esitades põhjendatud, poolt- ja vastuväiteid ning seletades võimalike seisukohtade eeliseid ja puudusi; suudab sünteesida eri allikatest pärit infot ja arutluskäike;
   

1.7.4.2. Õppesisu

Kursuses vaadeldakse konkreetsete näidete varal teksti põhitunnuseid. Töös konkreetsete tekstidega - nii tekstide vastuvõtmisel kui ka loomisel - peetakse silmas nende kuuluvust teatud funktsionaalstiili ning rahvusliku, kultuurilise ja sotsiaalse spetsiifika kajastumist tekstis.Analüüsitavate tekstide valikul ning tekstide koostamisel arvestatakse ka õppekava läbivaid teemasid. Erilist tähelepanu pööratakse tekstidele, millel on klassikaline struktuur (sissejuhatus, põhiosa, kokkuvõte) ning mis eeldavad arutlust.

1.7.4.3. Õppetegevused

Õpitavate kirjalike tekstide tüübid.

Inimeste, kohtade ja esemete kirjeldused. Lühijutt.

Essee: struktuur, struktuuri komponentide variandid. Teema formuleering. Juhtiv tees. Argumentide liigid. Tekstilõik ja selle struktuur. Teksti loogilisuse ja sidususe vahendid. Autoripositsiooni väljendamise vahendid. Teksti graafiline vormistamine.

Aruannete liigid.

Tarbetekst. CV. Ametlikud ja mitteametlikud kirjad.

Artikkel. Arvustus.

Kirjalike tekstide parandamine. Teksti sisu, kompositsiooni ja keele parandamine.

1.7.5. Praktiline inglise keel II

Kursus on praktilise iseloomuga ning põhineb teoreetilistel kursustel. Teksti üksiktunnuseid eritletakse, analüüsitakse ja uuritakse kõneloome üksikfragmentide põhjal, seejärel tehakse tööd eeskätt terviklike erinevas stiilis tekstidega

1.7.4.1 Õpitulemused

Kursuse läbinu

1. 
   oskab kirjutada selgeid üksikasjalikke kirjeldusi tegelikest või kujutletavatest sündmustest ja kogemustest, mõttekäik on selgelt jälgitav ja tekst järgib žanrinõudeid;
   
2. 
   oskab kirjutada kavakindlat argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist või muud teksti tuues välja olulisemad seisukohad ja oma väiteid kinnitavad faktid;
   
3. 
   oskab hinnata-võrrelda erinevaid arvamusi ja probleemilahendusi;
   
4. 
   oskab kriitiliselt hinnata kirjalikke tekste (oma ja teiste, autentseid ja õppetekste);
   
5. 
   on suuteline oma kirjalikke tekste redigeerima.
   

1.7.4.2. Õppesisu

Kursuses vaadeldakse konkreetsete näidete varal teksti põhitunnuseid. Töös konkreetsete tekstidega - nii tekstide vastuvõtmisel kui ka loomisel - peetakse silmas nende kuuluvust teatud funktsionaalstiili ning rahvusliku, kultuurilise ja sotsiaalse spetsiifika kajastumist tekstis.Analüüsitavate tekstide valikul ning tekstide koostamisel arvestatakse ka õppekava läbivaid teemasid. Erilist tähelepanu pööratakse tekstidele, millel on klassikaline struktuur (sissejuhatus, põhiosa, kokkuvõte) ning mis eeldavad arutlust.

1.7.4.3. Õppetegevused

Õpitavate kirjalike tekstide tüübid:

Essee: struktuur, struktuuri komponentide variandid. Teema formuleering. Juhtiv tees. Argumentide liigid. Tekstilõik ja selle struktuur. Teksti loogilisuse ja sidususe vahendid. Autoripositsiooni väljendamise vahendid. Teksti graafiline vormistamine. Essee kui vaba tekstitüüp.

Aruannete liigid. Statistikal põhineva sündmustiku analüüs.

Tarbetekst. CV ja kaaskirja kirjutamine. Ametlikud kirjad kiri.

Artikkel. Arvustus.

Kirjalike tekstide parandamine. Teksti sisu, kompositsiooni ja keele parandamine.
1.7.6. Praktiline inglise keel III

Kursus on praktilise iseloomuga ning põhineb teoreetilistel kursustel. Teksti üksiktunnuseid eritletakse, analüüsitakse ja uuritakse kõneloome üksikfragmentide põhjal, seejärel tehakse tööd eeskätt terviklike erinevas stiilis tekstidega

1.7.4.1 Õpitulemused

Kursuse läbinu

1. 
   oskab kirjutada selgeid, hea ülesehitusega tekste keerukamatel teemadel tõstes tähtsama esile;
   
2. 
   oskab laiendada ja põhjendada oma seisukohti ning esitada asjakohaseid näiteid;
   
3. 
   oskab kirjutada loovtekste isikupärases ja loomulikus stiilis, mis arvestab lugejat;
   
4. 
   tunneb eri žanris kirjalike tekstide struktuurilis-tähenduslikke iseärasusi;
   
5. 
   oskab kriitiliselt hinnata kirjalikke tekste (oma ja teiste, autentseid ja õppetekste);
   
6. 
   on suuteline oma kirjalikke tekste redigeerima.
   

1.7.4.2. Õppesisu

Kursuses vaadeldakse konkreetsete näidete varal teksti põhitunnuseid. Töös konkreetsete tekstidega - nii tekstide vastuvõtmisel kui ka loomisel - peetakse silmas nende kuuluvust teatud funktsionaalstiili ning rahvusliku, kultuurilise ja sotsiaalse spetsiifika kajastumist tekstis.Analüüsitavate tekstide valikul ning tekstide koostamisel arvestatakse ka õppekava läbivaid teemasid. Erilist tähelepanu pööratakse tekstidele, millel on klassikaline struktuur (sissejuhatus, põhiosa, kokkuvõte) ning mis eeldavad arutlust

1.7.4.3. Õppetegevused

Õpitavate kirjalike tekstide tüübid.

Essee: struktuur, struktuuri komponentide variandid. Teema formuleering. Juhtiv tees. Argumentide liigid. Tekstilõik ja selle struktuur. Teksti loogilisuse ja sidususe vahendid. Autoripositsiooni väljendamise vahendid. Teksti graafiline vormistamine. Essee kui vaba tekstitüüp.

Aruannete liigid. Statistikal põhineva andmestiku analüüs (graafikud, diagrammid, tabelid)

Tarbetekst. CV ja kaaskirja kirjutamine. Ametlikud kirjad.

Artikkel. Arvustus.

Kirjalike tekstide parandamine. Teksti sisu, kompositsiooni ja keele parandamine.