Õppenõukogu 1

3.9. A2 keeleoskustasemega võõrkeel (saksa keel)

3.9.1. 10. klassi I kursus

3.9.1.1. Õpitulemused

10. klassi I kursuse lõpetaja:

1. 
   saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;
   
2. 
   kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks;
   
3. 
   reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele ja korraldustele;
   
4. 
   on omandanud esmased teadmised õpitava keele maast ja kultuurist;
   
5. 
   suhtub positiivselt võõrkeele õppimisesse;
   
6. 
   kasutab esmaseid õpioskusi (kordamist, seostamist) võõrkeele õppimiseks;
   
7. 
   oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas.
   

Keeleoskuse taotletav tase 10. klassi I kursuse lõpuks on toodud tabelis Lisa 4.

3.9.1.2. Õppesisu

Õppesisu	Läbivad teemad
Mina ja teised enese ja kaaslase tutvustus	väärtused ja kõlblus
Kodu ja lähiümbrus pereliikmed kodu asukoht	väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng
Kodukoht Eesti riik, pealinn, rahvused aastaajad, kodukoha kirjeldus	keskkond ja jätkusuutlik areng
Igapäevaelu. Õppimine ja töö. lihtsad tegevused kodus ja koolis, tegevustega seotud vahendid	tervis ja ohutus, teabekeskkond, väärtused ja kõlblus
Vaba aeg lemmiktegevused ja eelistused	elukestev õpe ja karjääriplaneerimine

3.9.1.3. Õppetegevused

Rõhk on kuulamisel ning rääkimisel. Omandatakse esmane sõnavara. Õpetaja julgustab õpilasi kasutama õpitud väljendeid ja lühilauseid kontekstis. Õpilased õpivad võõrkeele häälikuid eristama ning omandavad õige häälduse. Loetakse ja kirjutatakse seda, mis on suuliselt juba õpitud. Peamise õpistrateegiana kasutatakse õpitu kordamist ning seostamist. Tunnis juhitakse õpilasi töötama nii paaris kui ka rühmas.

Osaoskuste arendamiseks sobivad:

1. 
   teatud sõnale või fraasile reageerimine (käetõstmine, püsti tõusmine, esemele või pildile osutamine);
   
2. 
   loetelu sobimatu sõna äratundmine;
   
3. 
   kuuldu põhjal pildi täiendamine;
   
4. 
   tähelepanelikku kuulamist nõudvate mängude mängimine (nt bingo);
   
5. 
   laulude ja luuletuste kuulamine ning nende põhjal ülesande täitmine;
   
6. 
   dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine;
   
7. 
   häälega lugemine;
   
8. 
   rääkimine pildi alusel;
   
9. 
   ärakirja tegemine ja mudeli järgi kirjutamine.
   

3.9.1.4. Hindamine

Hinnatakse põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust. Hindamisel kasutatakse sõnalisi hinnanguid, hinnates peamiselt positiivset õpitulemust. Rõhk on sisulisel tagasisidel, mis toob esile õpilase tugevad küljed ja edusammud.

Õpilane õpib õpetaja juhendamisel ise oma tööle hinnangut andma. Õppe vältel toob ta koostöös õpetajaga esile:

1. 
   oskused ja teadmised, mis ta on enda arvates hästi omandanud;
   
2. 
   oskused või teadmised, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema.
   

3.9.2. 10. klassi II kursus

3.9.2.1. Õpitulemused

10. klassi II kursuse lõpetaja:

1. 
   saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lausetest, lühikestest vestlustest ja tekstidest;
   
2. 
   saab aru teksti mõttest ja olulisest teabest;
   
3. 
   oskab kirjutada õpitud sõnavara piires lühikirjeldusi ja -sõnumeid (nt sõnum sõbrale);
   
4. 
   oskab lühidalt kirjeldada oma lähiümbrust ja inimesi, igapäevaseid toiminguid;
   
5. 
   tuleb toime väga lihtsates igapäevastes suhtlusolukordades, suudab alustada lühivestlust (nt reageerib küsimustele ja korraldustele);
   
6. 
   on omandanud esmased teadmised maa, kus kõneldakse õpitavat keelt, ja oma kodumaa kultuuri sarnasuste ja erinevuste kohta;
   
7. 
   rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja strateegiaid;
   
8. 
   oskab õpetaja abiga õpitavas keeles seada endale õpieesmärke ning hinnata oma saavutusi.
   

3.9.2.2. Õppesisu

Eelmisel kursusel alustatud alateemad jätkuvad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad:

Õppesisu	Läbivad teemad
Mina ja teised välimus, ühised tegevused pereliikmetega; viisakusväljendid	väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine
Kodu ja lähiümbrus kodu kirjeldamine, lemmikloomad, sugulased; enda ja pereliikmete igapäevased tegevused.	väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, keskkond ja jätkusuutlik areng
Kodukoht Eesti ilm; Eesti asukoht (naabrid); Eesti loodus.	väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng
Riigid ja nende kultuur Euroopa riigid ja nende pealinnad; Eesti naaberriigid, nende sümboolika ja eripärad.	väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, tehnoloogia ja innovatsioon, teabekeskkond
Igapäevaelu. Õppimine ja töö. päeva planeerimine; söögikorrad ja tervislik toit, hügieeniharjumised; koolipäev, õppeained, klass.	tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, teabekeskkond
Vaba aeg huvid; puhkus ja spordialad; aastaajad.	väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, tehnoloogia ja innovatsioon, teabekeskkond

3.9.2.3. Õppetegevused

Õpilast suunatakse võõrkeeles suhtlema, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjalike tööde mahtu.

Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval muutuvad tähtsaks ka lugemis- ja kirjutamisoskus, sh õigekirjaoskuse ja loovuse süstemaatiline arendamine. Jätkub põhisõnavara laiendamine õppesisu, õpetaja korralduste ja tööülesannete kaudu.

Õpilasi juhitakse iseseisvalt lugema ning õpetaja suunamisel arendatakse õpilase teksti mõistmise oskust läbi suulise kõne ja lühitekstide. Õpetaja suunamisel tutvub õpilane õpitavas keeles ilmunud lugemisvaraga.

Tekstidest arusaamise õpetamiseks ja kontrollimiseks kasutatakse mitmekesiseid töövõtteid (nt lugemine/kuulamine; lühi-, valik- ja õige/vale vastustega küsimused). Suulist suhtlemisoskust arendatakse erineva sisuga paaris- ja rühmatöödega, sh rollimängudega igapäevaste praktiliste situatsioonide ja õppija isiklike kogemuste teemal.

Õpilased õpivad esitlema paaris- või rühmatöö tulemusi etteantud näidisele toetudes, kasutades õpitud väljendeid. Vaba keelekasutus raskendatud, omavaheline suhtlus töörühmas on valdavalt emakeelne, kuid õpilasi suunatakse kasutama klassis üha rohkem võõrkeelt.

Kirjutamisoskuse arendamisel kasutatakse sõnamänge, mudelkirjutamist, järjestusülesandeid (nt sõnad lauseteks, laused/lõigud tekstiks) jmt. Pööratakse tähelepanu lausele, tekstid on lühikesed ja kirjeldavad. Jätkuvalt pööratakse tähelepanu kirjaliku teksti paigutusele ja vormistamisele.

Õpetaja suunab õpilasi järjekindlalt kasutama sõnastikke (nt õpiku sõnastik) nii sõna tähenduse kui ka õigekirja kontrollimiseks.

Õpetaja juhendamisel õpitakse püstitama lähemaid ja kaugemaid realistlikke eesmärke, nt õpilase individuaalne eesmärk osaoskuste arendamisel või teemasisene eesmärk. Eesmärke võib seada nii iseendale kui grupile.

Enesehindamisoskuse arendamisel kasutatakse erinevaid töövõtteid (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsi lehed), mis suunavad õpilasi oma ja teiste tööd analüüsima.

Üldpädevuste kujundamine toimub õpetaja suunamisel läbi klassi tööreeglite, rühmatööde, rollimängude, teemade ja erinevate tööülesannete nii klassiruumis kui ka väljaspool selleks, et õpilane õpiks nägema oma rolli kollektiivis ja mõistma oma vastutust talle antud ülesandes.


3.9.2.4. Hindamine

Hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult, õpilane saab tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta.

Hinnatakse tööprotsessi ning õpilase panustamist (vastavalt kooli hindamisjuhendile ja klassis kokkulepitule), seejuures pööratakse tagasiside andmisel tähelepanu eelkõige sellele, mida õpilane on hästi teinud.

Kujundava hindamise käigus õpib õpilane koostöös õpetajaga seadma endale õpieesmärke ning sõnastama, mida ta on enda arvates hästi omandanud ja/või mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema.

3.9.3. 10. klassi III ja IV kursus

3.9.3.1. Õpitulemused

10. klassi IV kursuse lõpetaja:

1. 
   saab õpitud temaatika piires aru lühikestest lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;
   
2. 
   mõistab lühikesi, lihtsaid tekste lugedes vajadust mööda mitu korda;
   
3. 
   kirjutab lihtsate fraaside ja lausetega iseendast ja kujutletavatest inimestest ja/või objektidest;
   
4. 
   suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner on nõus teda parandama;
   
5. 
   mõistab igapäevaseid väljendeid, mis aitavad konkreetseid lihtsaid elulisi asju ajada;
   
6. 
   rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
   
7. 
   töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas;
   
8. 
   seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi.
   

3.9.3.2 Õppesisu

Eelmisel kursusel alustatud alateemad jätkuvad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad:

Õppesisu	Läbivad teemad
Mina ja teised välimus, ühised tegevused pereliikmetega, sõpradega; viisakas käitumine	väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine
Kodu ja lähiümbrus kodu kirjeldamine, lemmikloomad, sugulased; igapäevased tegevused.	väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, keskkond ja jätkusuutlik areng
Kodukoht Eesti ilm; Eesti asukoht, sümboolika, tuntumad tähtpäevad; Eesti loodus, loodushoid.	väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng
Riigid ja nende kultuur Õpitavat keelt kõnelevad riigid ja nende pealinnad, nende sümboolika	väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, tehnoloogia ja innovatsioon, teabekeskkond
Igapäevaelu. Õppimine ja töö. päeva planeerimine, hügieeniharjumused; toitumine ja söögikorrad; kool ja klass.	tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, teabekeskkond
Vaba aeg huvid; puhkus ja spordialad.	väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, tehnoloogia ja innovatsioon, teabekeskkond

3.9.3.3. Õppetegevused

Oluline on kõigi osaoskuste arendamine. Jätkub põhisõnavara laiendamine õppesisu, õpetaja korralduste ja tööülesannete kaudu.

Õpilasi juhitakse iseseisvalt lugema ning õpetaja suunamisel arendatakse õpilase teksti mõistmise oskust läbi suulise kõne ja lühitekstide. Õpetaja suunamisel loeb õpilane iseseisvalt õpitavas keeles ilmunud adapteeritud tekste.

Tekstidest arusaamise õpetamiseks ja kontrollimiseks kasutatakse mitmekesiseid töövõtteid (nt ennustav lugemine/kuulamine; lühi-, valik- ja õige/vale vastustega küsimused). Suulist suhtlemisoskust arendatakse erineva sisuga paaris- ja rühmatöödega, sh rollimängudega igapäevaste praktiliste situatsioonide ja õppija isiklike kogemuste teemal.

Õpilased esitlevad paaris- või rühmatöö tulemusi etteantud näidisele toetudes, kasutades õpitud väljendeid. Vaba keelekasutust vähe, omavaheline suhtlus töörühmas on enamasti emakeelne, kuid õpilasi suunatakse kasutama klassis üha rohkem võõrkeelt.

Kirjutamisoskuse arendamisel kasutatakse sõnamänge, mudelkirjutamist, järjestusülesandeid (nt sõnad lauseteks, laused/lõigud tekstiks) jmt. Pööratakse tähelepanu lausele ja teksti sidususele; tekstid on lühikesed ja kirjeldavad. Jätkuvalt pööratakse tähelepanu kirjaliku teksti paigutusele ja vormistamisele.

Õpetaja suunab õpilasi järjekindlalt kasutama sõnastikke (õpiku sõnastik, kakskeelne sõnastik) nii sõna tähenduse kui ka õigekirja kontrollimiseks.

Õpetaja juhendamisel püstitatakse lähemaid ja kaugemaid realistlikke eesmärke, nt õpilase individuaalne eesmärk osaoskuste arendamisel või teemasisene eesmärk. Eesmärke võib seada nii iseendale kui grupile.

Enesehindamisoskuse arendamisel kasutatakse erinevaid töövõtteid (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsi lehed), mis suunavad õpilasi oma ja teiste tööd analüüsima.

Üldpädevuste kujundamine toimub õpetaja suunamisel läbi klassi tööreeglite, rühmatööde, rollimängude, teemade ja erinevate tööülesannete nii klassiruumis kui ka väljaspool.

3.9.3.4. Hindamine

Hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult, õpilane saab tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta.

Hinnatakse tööprotsessi ning õpilase panustamist (vastavalt kooli hindamisjuhendile ja klassis kokkulepitule), seejuures pööratakse tagasiside andmisel tähelepanu eelkõige sellele, mida õpilane on hästi teinud. Töid, mis sisaldavad kõiki osaoskusi, on soovitatav teha mitte rohkem kui üks kord õppeaastas (soovitavalt õppeaasta lõpus).

Kujundava hindamise käigus õpib õpilane koostöös õpetajaga seadma endale õpieesmärke ning sõnastama, mida ta on enda arvates hästi omandanud ja/või mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema.

3.9.4. 10. klassi V ja VI kursus

3.9.4.1. Õpitulemused

V ja VI kursuse lõpetaja:

1. 
   saab õpitud temaatika piires aru lauseist ja sageli kasutatavaist väljendeist;
   
2. 
   mõistab olulist õpitud temaatika piires;
   
3. 
   kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
   
4. 
   tuleb teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades toime õpitavat keelt emakeelena kõnelejaga;
   
5. 
   teadvustab eakohaselt õpitava maa ning oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning oskab neid arvestada;
   
6. 
   rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
   
7. 
   töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas;
   
8. 
   seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi.
   

Keeleoskuse taotletav tase gümnaasiumi lõpuks on toodud tabelis Lisa 4.

3.9.4.2 Õppesisu

Eelmisel kursusel alustatud alateemad jätkuvad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad:

Õppesisu	Läbivad teemad
Mina ja teised iseloom, välimus, enesetunne ja tervis; suhted sõpradega ja lähikondlastega, ühised tegevused; viisakas käitumine.	väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus
Kodu ja lähiümbrus kodu ja koduümbrus, sugulased; pereliikmete ametid; igapäevased kodused tööd ja tegemised.	väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng
Kodukoht Eesti Eesti asukoht, sümboolika ning tähtpäevad; linn ja maa; Eesti loodus, ilm; käitumine looduses.	kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng
Riigid ja nende kultuur õpitavat keelt kõnelevate riikide sümboolika, tähtpäevad ja kombed; riigi tuntumad sündmused ja saavutused ning nendega seotud nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast; eakohased aktuaalsed ühiskondlikud teemad; Eesti naaberriigid.	karjääri planeerimine, tervis ja ohutus, teabekeskkond, väärtused ja kõlblus
Igapäevaelu. Õppimine ja töö. kodused toimingud, söögikorrad, hügeeniharjumused; turvaline liiklemine, tee küsimine ja juhatamine; poes käik, arsti juures käimine; kool ja klass, koolipäev, õppeained; ametid	elukestev õpe, karjääriplaneerimine
Vaba aeg huvid, erinevad vaja aja veetmise viisid.	elukestev õpe

2.1.6.3. Õppetegevused

Õpilasi julgustatakse võõrkeeles suhtlema, suurendades suulise suhtluse kõrval kirjalike tööde mahtu. Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval on tähtsad ka lugemis- ja kirjutamisoskus, sh õigekirjaoskuse ja loovuse süstemaatiline arendamine. Jätkub põhisõnavara kiire laiendamine, õpilasi juhitakse iseseisvalt lugema. Oluline on arendada teksti mõistmise oskust. Suulist suhtlusoskust arendatakse erineva sisuga rühmatöödega, sh mängude ja rollimängudega. Kirjutamisel on tähtis tekstiloomeoskuse arendamine. Teemasid käsitledes pööratakse erinevate osaoskuste kaudu tähelepanu teiste kultuuride tundmaõppimisele ning kõrvutamisele oma kultuuriga. Õpilased kasutavad sõnaraamatuid.

Osaoskuste arendamiseks sobivad:

1. 
   eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine;
   
2. 
   adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine;
   
3. 
   ülesande täitmine kuuldu ja loetu põhjal (nt tabeli täitmine, joonise täiendamine);
   
4. 
   eri liiki etteütlused;
   
5. 
   mudelkirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, lühikesed kirjad);
   
6. 
   järjestusülesanded (nt sõnad lauseteks, laused/lõigud tekstiks);
   
7. 
   projektitööd;
   
8. 
   lühiettekanded (nt projektitööde kokkuvõtted, huvialade tutvustamine);
   
9. 
   rollimängud;
   
10. 
    õppesõnastike kasutamine.
    

3.9.4.4. Hindamine

Hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal õppeveerandil saab õpilane tagasisidet kas sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta. Sõnalises hinnangus rõhutatakse eelkõige seda, mida õpilane on hästi teinud. Töid, mis sisaldavad kõiki osaoskusi, on soovitatav teha mitte rohkem kui kaks õppeaastas. Õpilane seab koostöös kaaslaste ja õpetajaga endale õpieesmärke ning annab hinnangu oma teadmistele ja oskustele. Õpilane annab õpetaja juhendamisel hinnangu õppele ning oma tööle õpitavas võõrkeeles, isegi kui eneseväljendusoskus on piiratud.

3.10. Gümnaasiumi A1-, B1- ja B2- keeleoskustaseme saavutamiseks teostatavad õppetegevused kursuste vältel

Õpet kavandades ja korraldades:

• 
  lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
  
• 
  taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks;
  
• 
  võimaldatakse õppida üksi ja koos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseiks ning iseseisvaiks õppijaiks;
  
• 
  kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
  
• 
  rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja -vahendeid;
  
• 
  mitmekesistatakse õpikeskkonda: muuseumid, näitused, teater, kino, kontserdid, arvuti/ multimeediaklass, õpilasvahetus, õppereisid, kohtumised õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega jne;
  
• 
  kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, diskussioonid, projektõpe jne.
  

3.11. Hindamine

		Kuulamine	Lugemine	Rääkimine	Kirjutamine
A2- keeleoskustase	Rahuldav õpitulemus	A1.2	A1.2	A1.2	A1.1
	hea ja väga hea õpitulemus	A2.2	A2.2	A2.2	A1.2
B1- keeleoskustase	Rahuldav õpitulemus	B1.1	B1.1	B1.1	B1.1
	hea ja väga hea õpitulemus	B1.2	B1.2	B1.2	B1.2
B2-keeleoskustase	Rahuldav õpitulemus	B2.1	B2.1	B2.1	B1.2
	hea ja väga hea õpitulemus	B2.2	B2.2	B2.2	B2.1 - B2.2

B1-keeleoskustasemega keele puhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus B1.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B1.2- keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (B2.1) taseme nõudeid.

B2-keeleoskustasemega keele puhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus B2.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B2.2- keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (C1) taseme nõudeid.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega viiepalli süsteemis.

Väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õpioskusi sisaldavate õpitulemuste kohta (nt huvi tundmine, väärtustamine, reeglite järgimine, teatmeallikate kasutamine) antakse tagasisidet. Tagasiside andmisel (sh keelelistele õpitulemustele) kasutatakse kõrvuti õpetaja hinnangutega õpilaste enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid. Kõrvuti numbrilise hindamisega kasutatakse kujundavat hindamist.

Võõrkeele kokkuvõtlik hinne kujuneb järgmiste osaoskuste hindamise põhjal:

• 
  suuline eneseväljendus;
  
• 
  kirjutamine;
  
• 
  kuulamine;
  
• 
  keelekasutus;
  
• 
  lugemine.
  

Õpitulemuste kontrollimise vormid on

• 
  suuline küsitlus (nt intervjuu, monoloog, ettekanne jne);
  
• 
  kirjalik kokkuvõte kontrolltöö;
  
• 
  iseseisev lugemine;
  
• 
  kirjalik loovtöö (essee, kiri, ettekanne, teade jne);
  
• 
  pikemaajaline projektitöö.
  

Lisa 1